Neeruti kooli ajaloost

Kalevite kangeim  poega
kündes atra keeruti,
vaod, mis tulid hüva moega
nimeks saivad
Neeruti

    Üle 50 000 aasta Eestimaad katnud poole kilomeetri paksune jääkilp hakkas umbes  11 000 aasta eest sulama. Jääaeg hakkas lõppema, liustik hääbuma. Temast jäi mälestuseks miljoneid tonne kive, kruusa, liiva, et aastatuhandetega taimede ja loomade abil eesti mullaks muutuda. Nii tekkis  Virumaa, kujunes ka Neeruti, mida geoloogid on nimetanud ka jääaja muuseumiks. Et Neeruti oma pinnavormidega oli huvipakkuv isegi Euroopa ulatuses, kuulutati  Neeruti 1957. aastal maastikukaitsealaks, mida praegu on ligi 13 km².

 Kultuskivide põhjal on kindlaks tehtud, et inimasustus Neerutis ulatub vähemalt 2000 aasta kaugustesse.

Kadrina kirikukihelkond, kuhu kuulus ka Neeruti,  tekkis 13. sajandi alguspoolel ja polnud ilmselt algul väga kindlalt piiritletud- tema suuruse määras Taani hindamisraamatus kirja pandud külade arv 35.

Neeruti mõisa keskusele vastas Virumaal Coskius´e (praegu Neeruti ) küla, mis 1220 aastal kuulus mehele nimega Heinrich BAAT.  Koos Jõetaguse, Võduvere ja Valgma külaga oli Neeruti mõisa valduses 39 adramaad. 1 adramaa on teatavasti maakasutus- ja maksustusühik, mida jõudis harida üks  tööjõuline mees, kel oli hobune, rakmed ja põllutööriistad. Kui võtta 1 adramaa suuruseks 10 hektari, siis  keskelt läbi jõudsid  Neeruti mõisa  400 ha põldu ära harida 40 meest 40 hobusega.

 Võib kokkuvõtteks tõdeda, et meie  ümberkaudsed  külad, nagu Võduvere, Valgma, Kiku, Udriku, Mäo, Undla, Päri, Neeruti jt. on juba kirjalike andmete põhjal väga auväärse vanusega-  vähemalt 800 aastat, kuid nagu eelpool mainitud ulatub inimasustus Neerutis  paari tuhande aasta taha.

Kuidas sai Neeruti oma praeguse nime, ei ole ka üheselt teada. Neeruti algne nimi COSKIUS tähendab koske. Kus see kosk Loobu jõel oli, ei teata täpselt. Teada on vaid see, et  jõe lätteala endise viinavabriku juures moodustas suure pikliku veekogu, mis ulatunud Järtu küla maadeni välja. Vana eestikeelne nimi Coskius ununes, kui mõis läks NIEROTHIDE kätte. Trükki jõudis Neeruti nimi alles 1732  Anton Thor HELLE koostatud eestikeelses grammatikas kujul NIROTI. Siia võib lisada, et samast perekonnanimest on tuletatud ka teine Neeruti, mis asub Otepää kandis.

Rahvasuu seostab siinse Neeruti nime tekke siiski hoopis Kalevipojaga. Nimelt olevat Neeruti Kaksikjärv tekkinud Kalevipoja hobuse neerudest, mis andnud hiljem nime ka  paigale. Millal tekkis Neeruti mõis, täpselt ei teata, kuid aastaarvu kaks esimest numbrit on 13, seega 14. sajand. Esimesed kirjasõnas jäädvustatud  omanikud olid vennad BIXHOVEDE`d.                                                                                                                          

 Neeruti mõisa uue peahoone ehitas omanik Karl von REHBINDER, mis valmis 1878. aastal algselt ühekorruselise telliskiviehitusena, keskosas ärklitoaga. 1903- 1906 laiendati selle mansartkorrus uue omaniku KIRSCHTEINI poolt üle kogu ehituse. Ühtlasi lisati massiivne neljatahuline ja neljakorruseline 30 meetri kõrgune torn, mille tipust paistnud 9 mõisa maad: Neeruti, Undla, Lasila, Udriku, Rakvere, Mädapea, Kihlevere, Saksi ja Hulja. Esindusliku hoone valmimisele järgnes ka ümbruse kujundamine. Rajati vahtraallee ning Neeruti mäed muudeti metsapargiks.

 

          Neeruti kandi küladest on teada, et siin tegutsesid juba ammustest aegadest nn. kambrikoolid, kus suuremates talutaredes õpetati oma küla lapsi.       

1686. aastal andis Rootsi kuningas Karl XI korralduse ehitada igasse kihelkonda koolimaja ja nõudnud mõisnikelt kaasabi koolimajade ehitamisel. On teada, et 1726. aastal oskas Kadrina kihelkonnas lugeda 425 inimest, nende hulgas 340 meest ja 85 naist. On teada, et 1786. aastal töötasid koolid Jõeperes, Jõetagusel, Neerutis, Võduveres, Hõbedal ja Lasilas. Jõepere mõisa koolimaja olevat asunud Arukülas.

Aastast 1791 pärineb teade Neeruti koolmeistrist Mikko Toma Jakobist, mis tõendab, et Neeruti kool tegutses. Sel ajal tegutsesid koolid ka Huljal ja Udrikus.

Aastast 1825 tegutses Neeruti mõisa kool Vandus. Kus see kool täpselt asus, pole teada. Teada on, et koolmeistrina tegutses Kaddapiko Maddis.

Veel on teada, et Neerutis tegutses 1830.- te aastate paiku pühapäevakool, mis oli päriskooli eelaste.  Pühapäevakoolis käisid põhiliselt eelkooliealised lapsed, kel polnud võimalust koolis käia esmajoones seetõttu, et kohapeal ei olnud kooli. Tegemist oli ümberkaudsete laste kokkukutsumisega suuremasse külatarre, kus mõni kiriku esindaja, või keegi teine käis lapsukesi loetamas ja andis ülesanded järgmiseks nädalaks. Nende tegevus oli siiski juhuslikku laadi, sest 1861. aastaks oli alles jäänud vaid Neeruti pühapäevakool. Erilist kiitust pälvis Neeruti pühapäevakooli agar ja väsimatu juhendaja, Kadrina kiriku eestseisja ehk vöörmünder Mihkel Siisberg.

Nii või teisiti, kes soovis õppida, selleks oli ka võimalusi ja õnneks meie esivanematel  seda  tahtmist  jätkus!

Neeruti kool alustas ametlikult tegevust 1862. aastal Vandu külas nn. Venehoones. Kooli asutajaks oli tolleaegne Neeruti mõisa omanik krahv Karl Rebbinder.

Koolile määratud hoones tehti väike ümberehitus, muretseti istepingid, kuid koolilauad esialgu puudusid- lapsed kirjutasid krihvliga tahvlile, mis asetses põlvedel. Krahv Rebbinderi käsul ja Kadrina kirikuõpetaja Treueri õnnistusel sai koolmeistriks Vandu küla noormees Hans STRANDMAN(N).

Strandmani suguvõsa põlvenebki Undla valla Neeruti mõisa Vandu külast. Esimene teadaolev esivanem, 1610. aastal sündinud Ranna Mats oli hingekirjas Neeruti mõisa kalurina.

Omamoodi üllatav on teada saada, et koolmeister Hans Strandman polnud ise päevagi koolis käinud! Hansu isa käis lisasissetuleku saamiseks viinavoorides piiritust laiali vedamas ning võttis kaasa poja. Poiss käis kodust kaugel, nägi ilma, vooris olnud mehed õpetasid  Hansu lugema ja kirjutama ning andekale poisile sellest piisas, et iseseisvalt ennast täiendades saada koolmeistriks. Niisiis:

Neeruti kooli esimene ametlik kirjatarkuse andja ei olnud ise koolis käinud!

Asudes koolitööl, sai Strandmanist kirjade järgi mõisa teenistuja. Mõisa  poolt  määrati palgaks 6 tiinu (u. 6,5 ha) põllumaad koos vajaliku osa karja- ja heinamaaga.

Õpiti kahes jaos, õpilaste arv kõikus 40 piires.Ümbruskonna koolide "katsuja", Kadrina kirikuõpetaja, kirjutab Vandu külakooli kontrollaktis, et "koolimaja on eeskujulises korras, ilusa lauluheale ja kena käekirjaga koolmeister on laitmatu väljanägemise ning hää etteastumisega".

                                                                                                                                                  

                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                            19. sajandi viimasel veerandil tegi ajaleht (Eesti) Postimees ülemaalise ankeetküsitluse koolmeistrite seas. Paljud maakoolmeistrid kurtsid, et tööd on hommikust õhtuni- sissetulek tuli ju põllutööst, mida pidi tegema koolitöö kõrvalt. Mõisa poolt anti vahel ka vajalikku moona, kuid rahapalka hakati mõnevõrra hiljem maksma.

Üliõpilasena tegi allakirjutanu kursusetööd Kadrina kihelkonna koolide ajaloost. Tartu Ajalooarhiivis nägin ka Hans Strandmani täidetud ankeeti. Suvise üliõpilaste ehitusmaleva kõrvalt, põhiliselt siiski oma pealiskaudsuse tõttu, pidin kogu töö arhiivis kahe päevaga valmis saama, seetõttu ei jätkunud mul oidu Hans Strandmani kirjapandut kiiruga läbi töötades mõista, milline Neeruti kooli puudutav ajalooharuldus mu käes on! Sellest dokumendist on mul silme ees vaid Vandu kooli hoolekogu esimehe allkiri, milleks oli paiskirjas musta tindiga maalitud 3 risti!

       1873 valmis Vandu küla all uus koolimaja. Hans Strandmann töötas seal veel 21 aastat, mis teeb tal koolmeistrina Vandus töötamist ühtekokku 32 aastat. Samas koolis said isalt alghariduse ka pojad Andres, Otto ja tütar Anna.

Otto Strandmannist kujunes ilmselt Neeruti kooli õpilastest kõigi aegade tuntuim isik. Lühidalt temast: Otto lõpetas Peterburi V Gümnaasiumi kiituskirjaga, kus ilutses tsaaririigi kahepealine vapikotkas, jätkas Peterburi Ülikoolis, mille lõpetas advokaadina.

 

 

 

1905. aastal Peterburis nõudis noor jurist Eestile autonoomiat ja seetõttu pandi noormees vangi. Saatuse meeldiva irooniana oli aga Peterburi Krestõ vangla ülemaks endine Vandu koolipoiss, Otto vanem vend Andres! Mis edasi juhtus, ilmestab eesti vanasõna  "veri on paksem kui vesi" -  Otto redutas  mõnda aega Šveitsis.

 Otto Strandman, hilisem Tartu Ülikooli audoktor, oli Eesti Vabadussõja kõige raskemal ajal sõjaminister, hiljem rahandusministrina korrastas riigi sõjajärgse rahanduse, oli 2 aastat Eesti riigivanem, hiljem EW suursaadik Prantsusmaal, Belgias ja Vatikanis. Oma teenetelt riigi ees paigutatakse endine Vandu koolipoiss Eesti omaaegsete suurmeeste Pätsi, Laidoneri ja Tõnissoni kõrvale.

Hansu tütre Anna kaks tütart Lidia Roger ja Made Sendre olid Kadrina koolis õpetajad. Võib veel lisada, et Lidia Rogeri pojapoeg Martin Roger lõpetas oma vanaonu jälgedes advokaadina Tartu Ülikooli ja töötab käesoleval ajal New Yorgis

Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis.

    Teiseks Neeruti koolmeistriks oli aastatel 1894- 1899 Paul BERGMANN, kes hoolsa koolitöö kõrval pööras suurt tähelepanu koorilaulule. Ta juhatas ka ümbruskonna laulukoori.

1896. aastal õppis koolis 41 last, koolitöö kestis pool aastat- 15. oktoobrist 15. aprillini. Kirikuõpetaja Lutheri koolikatsumise lõpphinnang oli:                                    " Kool on rõemustavas korras!"

     1899- 1919 oli koolmeister Kristof BACHMANN. Kirikuõpetaja Lutheri andmetel olid laste teadmised:

·         piiblilugu - 4

·         katekismus - 4

·         eesti keele lugemine - 4

·         eesti keele kirjutamine  - 5

1919 valitakse koolijuhatajks August KRISTELSTEN- KRISTAL . 

Eesti Wabariigi ajal pandi maksma täielik koolikohustus, mille kohaselt kõik lapsed, kel vanust alla 15 aasta ja 4 klassi lõpetamata, pidid kooli tulema. Puudutud päeva eest oli trahvimäär kuni 10 marka. Kool töötas 2 klassiga, õpilaste arv 57. Neil aastail tuli kooli isegi paar 13- aastast poissi. Peale II klassi lõpetamist jätkasid lapsed Kadrina koolis , mis asutati 1902. aastal.

Vandu kool oli jäänud kitsaks- kolmeistmelisse koolipinki tuli mahutada juba 5 õpilast. 1921/ 22 õppeaastal tuleb kool Neerutisse tänu sellele, et mõis anti riigimaade koosseisu. Undla vald sõlmis lepingu Põllumajandusministeeriumiga ja andis kooli kasutusse valitsejamaja- see saigi koolimajaks ning lisaks veel jõeäärse valge maja, seesama, kus me praegu oleme. Kool muudeti neljaklassiliseks algkooliks, kus 1922. aasta sügisel oli õpilasi ligi 100.

Juurde tulid uued õpetajad Rudolf PENNO, kes küll varsti lahkub ja esimene naisõpetaja Marie MÄNNIK- OTSA, kes töötas koolis kuni aastani 1941.

Kahel aastal töötas Neerutis Riigi Kunstkäsitöökoolis õppinud Linda TAMM, kes õpetas käsitööd ka kohalikele noortele. Selle töö tulemusena korraldati 1924. aastal ümbruskonnas head kõlapinda leidnud käsitöönäitus.

Mitmetel aastatel kooli kontrollinud koolinõunik Märt MEOS jäi igal "katsumisel" kooliga rahule. Vaatamata õpilaste puudumiste eest trahvimisele, oli vahekord lastevanemate, õpetajate ja hoolekogu vahel hea.

1929. aastal avatakse V klass ja järgmisel VI klass.1935. aastal läheb Kristal Järva- Jaani organistiks. Teda asendab 28- aastane Hendo SAKK.

Neil aastatel läks Eesti riik suurte sammudega ülesmäge, seetõttu edenesid ka koolid. Mis puudutab konkreetselt Neeruti kooli, siis suurenes vaesematele õpilastele antav abiraha, riigi poolt lisandus õppevahendeid, täienes raamatukogu, kusjuures presidendi poolt sai iga maakool tasuta Eesti Entsüklopeedia täieliku väljaande. Õpilaste klassiväline tegevus muutus sisukamaks ja eesmärgistumaks, korraldati pidusid, suvepäevi, noorkotkaste ja kodutütarde laagreid , ekskursioone. Koolimaja ruumides tegutsesid näitering, laulukoor ja mitmesugused õpperingid.

 

                                                                                                                                

                                                                                                                              

 

Kooli lõpetanutest sai spordis tuntuimaks Artur VEEBORN, mitmekordne Eesti meister murdmaasuusatamises. Traagilise õnnetuse tulemusena hukkus parimas sportlaseeas Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna üliõpilane 1931. aastal talvisel treeningul Rakvere lähistel.

1938. aastal lõpetas Neeruti kooli Heinrich SCHNEIDER, tulevane õigusteaduste doktor, Tartu Ülikooli õppejõud. Taasisaseisvunud Eestis osales 1925. aastal aastal sündinud teadlane enam kui 200 seaduseelnõu ja normatiivakti koostamisel.

  Endise Neeruti kooli õpilase ja kooli ajaloo uurija Valter VEEBORN meenutas oma kooliaastaid Neerutis suure südamesoojusega, mis väljenduslaadilt sarnanes Oskar Lutsu aegumatu loominguga. Ka kooli lõpetanutele oli koolimaja saanud nagu teiseks koduks. Näiteks peeti 1937. aastal teiste ürituste kõrval kooli sissetulekute suurendamiseks 3 pidu ja kirjanduslik kohus. Puhastulu saadi 160 krooni, mis 2008 aasta seisuga peaks küündima juba 15 000 praeguse kroonini. Kool sai ka raadioaparaadi ja grammofoni, petrooleumilampide kõrvale sigines suure valgustustugevusega gaasilamp.

Tolleaegses hoolekogus esinevad  tuttavad nimed: J.Talsen, J. Veeborn, J. Nõlvak, E. Nupp, A. Ojavee, A. Krell, õppenõukogus lastevanemate poolt M. Wunderlich jt.

Sõja elas kool üle õppetööd katkestamata ja  suuremate vapustusteta. Vahelepõikena saab väita hoopis vastupidist: punaarmeelasi viisid ootamatult häireolukorda hoopis koolipoisid, kes Kalju Promeni eestvõttel lõhkasid allee otsas suure mürsu, mille tulemusena hirmunud soldatid tormasid alasti saunast välja...! Õnneks koolipoisid pääsesid terve nahaga.

   1941. aastal õpetajaks tulnud Bertha TEKI oli koolijuhataja 1947- 1951 .                                                                                                                    

 

Noppeid Neeruti kooli õppenõukogu protokolliraamatust  1941- 1948

 1*              19. märtsi 1941. aasta õppenõukogu koosolekust võtsid osa H. Sakk, M. Wunderlich ja O. Vann. Päevakorra üks põhipunkte oli : Sotsialistliku distsipliini ja korralikkuse väärtuste kokkuvõtete tegemine ja uue sotsialistliku võistluse aluste kindlaksmääramine.  Õppeaasta IV veerandil otsustati korraldada sotsialistlik õppetöö võistlus. Võistlus oleks individuaalne, kus iga klass võistleks eraldi parema õpilase tiitlile. Klassi parimale lõpetajale otsustati anda vastavat sotsialistlikku kirjandust.     Hiljem selgus , et esimesele kohale tuli VI klassist- Elvi Neudorf, V- Elmar Rääbus, IV - Laine Tänavots, III - Juta Valdmann, II- Uudo Noodla ja I klassist - Magda Wunderlich.  Protokolli oli lisatud, et "lubatud sotsialistlikku kirjandust  saab aga vaid siis osta, kui Valla Täitevkomitee annab koolile vastavad summad".  Sotsialistliku võistluse III veerandi võitjale, VI klassile, määratud 8 rubla eest, mis jäi õppenõukogu käsutusse, otsustati osta VI klassile maiustusi.

<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< 

Usun, et H. Sakk, M. Wunderlich  ja O. Vann teadsid,  mis asi on võistlus, kuid asjaosaliste tedmine  sotsialistlikust võistlusest on enam kui kahtlane... !

Kui aga järgnevaga vaadata mõnekuuliste vahedega toimunud aktuste ideoloogilisel tasemel kavasid, siis selgub, et sellise pisiasja nagu sotsialistlik võistlus läbiviimine oli neile tühiasi!

<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< 

2*         1941. aasta maiaktuse kava

  • Ühislaul Punane lipp
  • Kõne Miks pühitseme 1. maid  ( kõneleb õp. Otsa)
  • Internatsionaal
  • Lõpulaul Julgesti vennad nüüd tööle
  • Mandoliiniorkestrilt Sotsialistide marss
  • Rahvatantse sms. V. Veeborni juhatusel
  • Lõppsõna rahvamaja juhatajalt sms. B. Vahtralt
  • Ühislaul Punane lipp

 

 

                                                                                                                               

                                                                                                                                  

3*         1. nov. 1941. aasta koolitöö alguse piduliku aktuse kava, mis korraldati  vastavalt Eesti Omavalitsuse Haridusdirektooriumi ringkirjale:

  • Koraal Võta nüüd Issandat
  • Palve
  • Ruumide pühitsemine
  • Koraal
  • Ühislaul Eesti lipp
  • Langenute mälestamine
  • Ühislaul Mu isamaa, mu õnn ja rõõm
  • Pärja asetamine langenud saksa sõdurite hauale

 

4*      Hariduse Rahvakomisariaadi 1941.a. 22. aprilli ringkirja nr. 14 läbivaadates leidis õppenõukogu, et koolil puudub ringkirjas nimetatud laste mängumuru ja park. Võttes arvesse asjaolu, et naabruses oleval Saksa usaldusvalitsuse maal, mis jääb hobumasinariistade laenutuspunkti kasutusse, on osa kooli maaalal olevast pargist, pööras õppenõukogu Undla valla Maakorralduse komisjoni poole palvega, et saaks eraldatud osa Saksa usalduvalitsusemaast ühes pargi ja tiigiga Neeruti algkoolile.

 

5*       Sidevalitsusest teatati, et Valgma küla juures on telefoni isolaatorid lõhutud. Tehti õppejõududele kohuseks selgitada, kas ei ole seda kooli lapsed teinud ja jaataval korral   " teha õpilaste hulgas selgitustööd, et ära hoida tulevikus sarnast ! " 

 

 6 *       Õppenöukogu koosolekul 3. dets.1941 olid juhataja H. Sakk, õp. E. Luik, lastevanemate esindaja pr. M. Wunderlich ja pr. A. Torm. Emakeeles on I klassis õpilasi rohkesti, 19 õpilase kohta  vaid 7 lugemikku ning õppetöö alguses pooled neist õpilastest ei osanud lugeda ega kirjutada; II klassis on 11 õpilase kohta 4 lugemikku; III klassis on olukord parem - 8 õpilase kohta on 5 raamatut!

·           Õppenõukogu otsustas  "anda õpilastele kodus raamatuid lugeda piiratud määral, kuna petrooli on väga vähe..." 

·         Omavalitsuse Haridusdirektooriumi korraldusel otsustati  õpilasi  hüüda  I- III klassini eesnime,    IV- VI klassini priinime järgi

 

7 * 1942. aasta kevadel  lõpetavad  Neeruti kooli VI klassi:                                       Else Wunderlich, Maimu Udu, Asta Mark, Õie Abner, Johannes Lehari, Elmar Rääbus, Hans Talsen ja Valter Kastemäe

 ... ja samal aastal õppisid V klassis: Laine Tänavots, Asta Veeleht  + Arnold Kulbas

   IV klassis: A. Tamme, V. Jõesalu, V. Eelmaa, H. Õunapuu, E. Hirsch, K. Kungla, E. Nupp, J Valdmann

 III klassis: K. Vaalmets, H. Tänavots, O. Sork, A. Noodla, K. Kadopa, H. Rüütmann, E. Plutus + H. Uude

 II klassis: M. Udu, V. Kütt, V. Laansalu, L. Torm, P. Schneider, H. Peets, M. Wunderlich, I. Prees,  M. Vann , A. Piiskoppel

  ... ja  I klassis L..Vann, A. Pärnik, H. Tänavots, L. Nõlvak, E. Nupp, L. Komp, S. Rüütmann, E. Tulp, I. Leht, B. Wunderlich, R. Valdmann,   E. Külvar, H. Toompuu , A. Mark + K. Prees, E. Annus , L. Peets

 

 

             Need 54 olid siis 1941/ 42 Neeruti kooli õpilased

 

 

 

 

 

 

                                                                                                                                   

                                                                                                                                                                                                                                                                    

 

8*                  1942. aasta sügisel võeti esimesse klassi vastu Mare Pärnik, Lennart Torm,  Ants Vaikjärv, Andres Schneider, Evi Kreitsveis, Helge Vahtra, Aksel Nupp, Rein Sakk, Evi Rükken, Osvald Hüüs ; teise klassi lisandus Heino Siispere ja Einar Savolainen ( kuna tema arenemistase vastas III klassi tasemele viidigi ta III- sse  ja varsti ka IV klassi, hiljem evakueerus Soome, saades kaasa IV klassi tunnistuse);     VI- sse klassi Lembit Kungla

 

9*           NB ! Arstlikul läbivaatusel selgus, et õpilaste hulgas on levinud massiliselt nahahaigus, pea- ja riidetäid, siis otsustati  "tuua hoolekogu kulul koolile arsti retsepti järele nahahaiguse rohtu ning see õpilastele välja jagada" .  Haigete õpilaste vanemad otsustati kutsuda kooli juurde. Veel plaaniti  Kadrina algkoolist tuua kaal ja lapsed ära kaaluda.

10*         15. oktoober 1942- Tööõpetuse ja võimlemise tundides koguda "puulehti sõjaväe hobuste allapanemise tarvis" ning need asetada kooli küüni

 

11*         18. november 1942- Tekstiilijäätmete kogumise aktsiooni juhiks valiti H. Sakk. Otsustati teha õpilaste ja lastevanemate hulgas selgitustööd, et see eelpool nimetatud aktsioon annaks häid tulemusi

 

 12*           1943. aasta novembris võeti vastu nimekirjas mitte seisvad õpilased:, Eevi Lipping ja Aino Koppen I klassi, Aksel Annus, Väino Böckler ja Gustav Mägi II klassi, Lilian Lipping IV klassi,  Asta Veeleht VI klassi

                                                                                                                                   

13*          1943. aasta jõulupuu jaoks otsustati pr. Wunderlich saata põllumajandusjuhi juurde ning paluda   "õpilaste jõulupuu tarvis maiustusi ehk küpsikute valmistamise jaoks siirupit"

 

14*            1944 aasta 24. märtsi õppenõukogu koosolekul otsustati saata palve endise koolijuhataja H. Sakk´i väeosa ülemale, et ta saaks puhkust, sest vastasel korral on "raske õpilasi hinnata ning koolis varandust ja kantselei asjaajamist korraldada ..."        

 

 

15*             koosolek 31. okt. 1944:

§          Iga õpetaja   "püüab vähendada Saksa okupantide mõju ja selgitada Nõukogude Liidu hüvesid"                                                                                                                                                                                           

<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< 

.. ja seda propagandat pidi tegema  koolijuhataja, kes just äsja oli saabunud Sinimägedest ja  jõudnud  ära peita SS  lõkmetega mundri... !

<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< 

                                                                                                                                                                               

  • Õpilased tervitavad Neeruti kooli ringkonnas igat vastutulijat
  • Teha ettepanek Virumaa Täitevkomitee Rahvaharidusosakonnale, et Neeruti Mittetäieliku Keskkooli juurde avatakse üks klassikomplekt, sest õpilaste arv on ühes klassis 41
  • Praegu on igal pool leida lõhkeaineid. Pidevalt teha kontrolli, et ei tekiks õnnetusi
  • Kuna koolil puudub täielikult valgus, nii elekter kui petrool, pole võimalik töökavu varem teha, kui tuleb elekter
  • Õpilastel tuleb keelata jää peal olemine , kuna võib õnnetusi juhtuda.

 

 

                                                                                                                                  

 

                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                          

 

 16*            Õppenõukogu koosoleku 28. dets. 1944  kokkuvõttest selgus, et puudulike % oli  VI klassis 25%; V- 25% ; IV- 16% ; III - 18%; II- 15% ja  I klassis 21 % .

 

17*           Õppenõukogu koosolekud (1944. aasta lõpp ja 1945. algus)

  • Tuleb tundma õppida põhjalikult sm Stalini raamatut NSV Liidu Suurest Isamaasõjast ja  ÜK(b)P  ajaloo lühikursus.
  •  Õpetajad võtavad omale kohustuseks need 2 raamatut 1. maiks 1945 põhjalikult läbi töötada, ühtlasi rakendada vastavad teadmised ja põhimõtted ellu ning õppetöösse
  • Pöörduda kohaliku parteiorganisatsiooni poole, et koolile saaks muretsetud suured Lenini ja Stalini pildid 
  • Punaarmee võitlejatele kingituspakikeste tegemine kodust toodud asjadest
  • Pöörduda lastavanemate poole , et nad annaksid koolile seepi, põranda- ja tolmulappe

§       Lapsed toogu kordamööda kooli kätepesunõu juurde käterätikud ja ka kuuseoksi, kuni kool saab jalapühkimisresti

§       Kirjatehnika parandamiseks peab Ants Eelma suve jooksul kirjutama ühe vihiku J. Käisi lugemikust Esimesed vaod

                                                                                                              

18*           1945. aasta sügis

  • Iga päev kontrollib sanitaarvolinik ihu- ja riiete puhtust
  • I, II, III ja IV klassi poistel tuleb kõigil juuksed ära lõigata
  • Lastevanemate koosolekul räägib H. Sakk talupidajatele riiginormide õigeaegse täitmise tähtsusest
  • Hakata lastele andma kooli poolt toorest kaalikat, porgandit ja hapusid kapsaid   (!?)
  • Väljakäiku minnes vahetada tuhvlid saabaste vastu

 

19*              1946. aasta

  • Suusakrossil sõidavad tüdrukud 2 km, poisid 3. Kes ei suusata, neil tuleb ette võtta rännak 10 kilomeetrit!

§       Lahkub sõjalise ala juhataja E. KÄRMIK, asemele tuleb Joh. VAARMANN

  • 4. märtsil otsustati, et kui küttepuid juurde ei saa, siis korraldatakse kooli 2 korda nädalas
  • Õpetajad, kooliteenijad, kaasa tõmmates lastevanemaid, lähevad metsa küttepuid tegema
  • kehalise kasvatuse ja sõjalise õpetuse rühmaülemaks määrati Hugo Rüütmann;  I jao ülemaks E. Külvar; II jao ülemaks Magda Wunderlich ja abiks Liilian Liping
  • . Neeruti kooli lõpetasid 1946. a. kevadel M. Wunderlich, L. Lipping, L. Torm, H. Tänavots, O. Sork, H. Rüütmann, A. Teki ja P. Schneider

 

 20*               1947 aasta

  • Kevadkülvi ettevalmistamiseks teeb selgitustööd loodusloo õpetaja                 E. Pärnik, "tehes vastavat selgitustööd ja idanemisproove"

Õpilaste joonistusvõistlustel  olid parimad:

  • III klass Maia Sakk- 9aastane, Eili Kuvastu -10a, Urve Uusküla 10- a
  • IV klass- Lembit Peets 12- a, Evi Lipping 11- a , Selje Talvistu 12- a
  • V klass Mare Pärnik- 12 a, Rein Sakk- 11 a, Ats Pärnik- 14 a
  • VI klass Heini Peets- 14 a,  Lennart Komp- 13 a, Silvi Rüütmann- 13 a
  • Kokku saadeti maakondlikule konkursile 26 tööd

 

                                                                                                                                                                                                                                                                    

 

Koolidirektor tegi selgitustööd õpetajate keskel, et "kõik õpetajad telliksid taastamislaenu  ühe kuupalga ulatuses". Riigilaenupiletid otsustati ümber vahetada ühiselt. Piletid vahetab direktor Haridusosakonnas.

  • 14 - 15 mail korraldati metsapäev, kus selgitava kõne pidas metsavaht                      A. Pärnik. Kahel päeval istutasid lapsed 2,5 ha metsa.
  • Õpetajad teevad agitatsiooni viljavarumise plaani kohta järgmistes külades alates 30. oktoobrist

                                 Johannes Vaarmann- Võduvere ja Jõetaguse

Ella Pärnik- Valgma- Mägede

Bertha Teki- Uduküla , Vandu- Tagküla

Ella Piiskoppel- Ristmetsa , Valgma

               Leini Sakk- Neeruti, Vandu- Eesküla

                                 Hendo Sakk- Lustimäe, Jõe                                                          

 

21*           1947. aasta kevadel olid   Neeruti kooli õpilased:

 

I klass-    Kristelstein Ermine, Prees Laine, Vann Eha, Pärnik Mati, Sakk Tõnis, Sandmann Eili, Aleksandrov Ivan, Vealaks Linda, Tširikov Vassili, Tširikov Viktor, Rein Piiskoppel, Ado Talsen, Valve Rebane     (13 õpilast)

 

II klass-   Wunderlich Maria, Savolainen Aira, Peets Helgi, Källe Lembi, Rõšakova Maia, Musakko Lidia, Mähonen Peeter, Vahtra Vaabo, Olu Otto, Eelma Ants, Pärnapuu Heino, Prees Ruudi, Kotter Klaara, Tširikova Lidia , Rebane Ants, Kreitsvei Kaljo    (16 õpilast)

 

III klass-    Eili Kuvastu, Maia Sakk, Urve Uusküla, Ilse Annus, Salme Laansalu, Linda Sandmann, Aino Piiskoppel, Rebane Milvi, Miina Nikolai ( poiss või tüdruk?), Kononov Vladimir, Osvald Hüüs, Tširikova Manja , Prees Karla     ( 13 õpilast)

 

IV klass-     Erika Sork, Laine Promen, Evi Lipping, Evi Kreitsvei, Silja Talvistu, Evi Rükken, Jaan Tänavots, Aksel Annus, Hansar Aldo, Annus Endel, Tämmo Lembit, Peets Lembit , Nadežda Nau, Heino Siispere   (14 õpilast)

 

V klass - Ants Kadopa, Odet Liblik, Heldi Murakas, Nupp Aksel, Nupp Erich, Promen Kaljo, Pärnik Mare, Pärnik Ats, Reinsaar Konstantin, Sakk Rein, Schneider Andres, Torm Lennart, Tänavots Heino, Helge Vahtra, Vaikjärv Ants, Tank Otto, Hansar Dailo , Kristelstein Olga, Nõlvak Lembit, Kütt Vilma    (20 õpilast)

 

VI klass- Komp Lennart, Külvar Endel, Leht Ilse, Mark Ado, Peets Heini, Piiskoppel Auguste, Rüütmann Silvi, Toompuu Helmi, Tulp Enn, Udu Martin, Valdmann Rein, Wunderlich Britta, Laansalu Valve, Musakko Heini , Eha Valdmann           (15 õpilast)

Kokku oli Neeruti koolis 1947. aasta kevadel    91 õpilast

 

 

 

                                                                                                                                 

 

       Ümbruskonnas tekitas elavat vastukaja 1948. aasta sügisel avatud VII klass. Et ka varasemad VI klassi lõpetajad istusid taas koolipinki, oli vastavatud VII klass, mis asus teistest eraldi Neeruti mõisahoones, võimeka õpilaskontigendiga.

Kahjuks ei ole koostaja leidnud õppenõukogu protokolle aastatest 1948- 1952

1950. aastal muudeti Neeruti kool algkooliks. 1951- 1971 oli koolijuhata Aino MARTSOO- ANT.

Arhiivis on säilunud Neeruti kooli revideerimisakt 6. märtsist 1952. Revideerisid Tapa rajooni koolide inspektor August Nõmmaru ja Kadrina 7- kl kooli õppealajuhataja Kiira Neem. Neljaklassilise koolis oli kaks liitklassi ( I ja III ning II ja IV) kokku 30 õpilasega, pioneere 19. Kokkuvõttes jäädi õpetajate Aino Martsoo ja Else Wunderlich´i tööga rahule. Kuigi oli aasta 1952, mil Stalini isikukultus ja muu

poliitiline surve oli kõrgpunktis, siis revideerimiaktis ei olnud "Stalini suurest asjast" ,   "kommunismi triumfist" , "õnnelikust elust" jm. taolisest ühtegi sõna mainitud.

<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< 

August Nõmmsalu mäletatakse "vana kooli" mehena, kes oli üle tolleaegsetest poliitilistest totrustest. Kord inspekteeris ta algklasside bioloogiatundi , kus teemaks olid ristõieliste sugukonna juurviljad. Õpetaja oli väga hädas, kuidas anda tunnile poliitilist värvingut. Tugeva huumorisoonega Nõmmsalu aitas kimbutuses olevat õpetajat lausega: ka Stalin armastas süüa kaalikat! Ja bioloogiatund oligi ideoloogiliselt paigas...! Sama Nõmmsalu pakutud "Stalini kaalikasöömine" kujunes õpetajate omavahelises suhtlusringis lööklauseks, mida mäletatakse veel nüüdki , enam kui pool sajandit hiljem.

<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< 

·         Järgmised kirjalikud allikad Neeruti koolist on aastast 1956, kus 25. mail koolijuhataja A. Martsoo käskkirjaga, seoses III klassi lõpetamisega kustutatakse Neeruti kooli nimekirjast Lehte Eelmaa,  Pille Kreitsveis , Juta Rannala , Anne Saar ja Irja Sakk. 

  • 1956. aasta 28. mai käskkirjaga avaldati kiitust õpilastele Anne Saarele, Irja Sakkile, Juta  ja Valve Rannalale, Hinga Kunglale, Mare ja Tiiu Sternile, Õie Lagenurmele ja Mart Vaikjärvele äärmiselt distsiplineeritud käitumise eest ekskursioonil Tallinna.
  • Naistepäeval, 8. märtsil 1958. aastal avaldatakse kiitust õpetaja Helge Keskkülale ja kooliteenijale Anna Hudilainenile.
  • Igatahes 1958. aastal oli Neeruti kool neljaklassiline- seoses IV klassi lõpetamisega kustutati Neeruti Algkooli õpilaste nimekirjast Lehte Eelma, Rein Kirs, Õie Lagenurm, Reet Nupp, Hinga Kungla, Rein Rebane ja Mart Vaikjärv
  • 1960. aastal võeti I klassi Iia Eilo, Heikki Lecht, Aime Leesnurm, Tamara Nupp, Helle Riisalu, Tiina Rüütmann, Jüri Soidik ja Mare Valdmann
  • 1962. aastal võeti I klassiViktor Häninen, Heldur Kukk, Thea Kuljus, Heino Lecht, Leonore Leesnurm, Virgo Loide ja Valeri Nupp
  • 1963. aastal lõpetavad Neeruti kooli Valentina Andonova, Jüri Kokerov, Raimond Stern, Kaido Kaskla, Heikki Lecht, Heino Lecht, Heldur Kukk ja Ulvar Kübarsepp
  • 1963. aastal on I + IV klassi juhataja Alice Toomla ja II + III klassi juhataja Aino Ant
  • 1964. aastal lõpetasid Neeruti kooli Helle Riisalu (kiituskiri), Aime Leesnurm, Tamara Nupp, Iia Eilo, Tõnis Eilo, Toivo Jõesalu, Viktor Karsukov, Gennadi Karsukov, Virve Rebane
  • 1964. aasta I veerandil said kiita Ene Leesnurm, Maie Rannala, Urmas Toomla, Kristi Vikerpuur, Krista Loitjärv (II kl), Valdur Leesnurm (II kl), Ülle Mägi (II kl), Leonore Leesnurm (II kl), Terje Ant (III kl)
  • 1965. aasta  nääriõhtu viia läbi  koolimajas, kuna "kolhoosile kuuluva mõishoone saalid on vilja täis"
  • 1966 lõpetavad kooli Ritta Kokareva, Sirje Kulla, Kalju Kirss, Ulvar Kübarsepp, Leonore Leesnurm ja Valeri Nupp
  • 1967 võetakse I klassi Helle Strick, Elle Leesnurm, Lehte Veersalu, Kristi Vikerpuur

                                                                            

                                                                                                                                

 

11. aprillil 1969 toimus Neeruti Algkoolis laste teadmiste kontroll haridusosakonna inspektori asetäitja V. PORGANDI poolt. Järgnevalt selle  protokolli algusread:

Ehkki kool asub vanas hoones, on kord ja puhtus hea. Kooliruume aitavad nägusamaks muuta maitsekad agitatsioonimaterjalid. Õpetajad on sõbralikud, töökad ja nõudlikud õpilaste suhtes. Õpilased kannavad vormiriietust, susse ja hoiavad kõikjal korda ning puhtust. Kolhoos toitlustab õpilasi igal lõunaajal sooja toiduga.

Kooli dokumentatsioon on korras. Kooli distsipliin on hea. Tunnid on töötihedad.
  • 1970 . novembris kanti autahvlile Lea Pukk, Lea Laansalu, Aivo Leesnurm, Gunnar Altmets, Tiina Toomla, Marina Rüütmann, Alfred Rüütmann
  • Tehti kokkuvõte võistlusest "Ära unusta midagi" , mille võitis II klassi õpilane Mare Vikerpuur
  • Lastevanemate komiteesse kuulusid erinevatel  aastatel:  Isolde Kirss, Helgi Vikerpuur, Benita Loitjärv, Laine Leesnurm, Ilse Lecht, Ülo Toomla, Urve Sork, Leili Veersalu, Helja Strick jt.
  • Koolijuhataja A. Ant lubas õpetaja Karina Johannese t. MIKKORI  puhkusele alates 7. juulist- 31. augustini 1971 (48 tööpäeva ulatuses)

 

 Neeruti kooli viimased õpetajad:  Aino Martsoo- Ant ja Karina Mikkor                    

 

Neeruti kooli viimased 7 lõpetajat (kevad 1971) :

Ene Laansalu, Ülle Reinsalu, Maret Rask, Alfred Rüütmann, Tiit Pärnapuu, Ants Tarto, Vladimir Kokarev

 

Neeruti Algkooli viimased õpilased  kustutati 1971. aasta 12. juuni käskkirjaga, kuna  Rakvere Rajooni TSN  Tk. otsusega 2. juunist 1971 nr. 144  kool likvideeriti.                        

                                 Need "väljasaadetud "11 :

Lea Laansalu, Aivo Leesnurm, Gunnar Altmets, Andrus Rask,  Mare Vikerpuur (II klass)  Marika Pärnapuu, Anu Eilo, Urmas Leesnurm, Ilmar Puškin, Marina Rüütmann ja Tiina Toomla (III klass)

 

                                    Lõpetuseks

 140 aastat tagasi kirjutas Kadrina pastor TREUER Neeruti kooli kohta:             

                 "Koolimaja on eeskujulises korras"

110 aastat tagasi kirjutas Kadrina kirikuõpetaja LUTHER Neeruti kooli kohta:                     

                 " Kool on rõemustavas korras!"

80 aastat tagasi kirjutas koolide inspektor MEOS Neeruti kooli kohta:                    

                   "Jäin kooliga väga rahule!"

40 aastat tagasi kirjutas koolide inspektori kt.  PORGAND Neeruti kooli kohta:           

                   "Ehkki kool asub vanas hoones, on kord  ja  puhtus hää!"

2008. aastal kirjutavad kokku tulnud ENDISED ÕPILASED Neeruti kooli kohta:

               " Kooliks olnud maja on äratuntav ... !"

                                <<<<<<<<<<<<<<<<<<<

 

Lisaks Kadrina vallas säilitatavatele arhiividokumentile, sai käesoleva ülevaate koostaja  ohtralt  materjali Richard TAMMIKU uurimusest "Kadrina kihelkond läbi aegade". Tõhus abi oli ka koduloolistest uurimustest, mille autoriteks käesolevaks ajaks meie hulgast lahkunud oma ala suurmehed Enn LOIK ja Eduard LEPPIK.

 

Tõnis Sakk                

Neeruti kooli  õpilane aastatel 1946- 50