Kes sa oled? III advent

16.12.2017

Siis nad ütlesid talle: „Kes sa siis oled? Me peame andma vastuse neile, kes meid läkitasid" Jh 1,22

Ristija Johannes oli Jeesuse tuleku ettekuulutaja. Ta oli oma Jumala ori, sest ta oli saanud selge sõnumi: minna ja kutsuda inimesi endid ette valmistama Kristuse tulemisele. Ja ta lihtsalt pidi minema ja tegema, mis tarvis. See sõnum oli ehtne, muidu see ei oleks tekitanud nii laia vastukaja. Ta oli oma Jumala ori, ja just selles ongi tema suurus ja mõte. Oli neid, kes sõnumit kohe mõistsid, läksid ja lasksid endid Jordani vetes puhastada. Lasta oma endine elu jõeveega allavoolu minema, et olla valmis Kristuse tulemisele. Ja oli neid, keda sõnum ärritas ja kes arvasid endil õiguse olevat kohut mõista ja uurida: "Kes sa selline oled?" Just see näitab sõnumi ehtsust - ükskõikseks see kedagi ei jäta.

Kuid võib-olla on meilgi olnud elus neid olukordi, kus nõutakse, et me ennast tõestaksime. Kus keegi arvab endal õiguse olevat meilt küsida: "Kes sa siis oled?" Miks me elame ikka veel maailmas, kus peab kellelegi midagi tõestama?

 

 

Parema käe mees. II advent.

08.12.2017

Sinu käsi olgu su parema käe mehe, inimesepoja üle! Ps 80,18

Selle advendipühapäeva teemaks on: Sinu kuningas tuleb kirkuses! Kirkus on valgus, sära, heledus, hiilgus. See on kokkusulanud valu ja rõõm. See on õnne ja ahastuse kõrgema astme ühendus. Taevarada, kuutrepp ja päikesetorn, mis taevasse ulatub. Kirkus ulatub elu sügavustesse ja tõuseb taevaste mõõtmatusse, seal lahustub ja haihtub kõik kuri ja vilets. Kirkus on ühekssaamine. See on lõpuleviimine, kuid mitte lõpetamine, sest Jumala puhul on parim ikka veel ees. Parim ei lõpe otsa.

Piiblis on Jumala parem käsi Tema väe ja võimsuse võrdumiks. Kes Jumalat ülistab, see laulab ikka ka Tema paremast käest. Paremal käel on Kristus. Parem käsi ja parem pool on Tal see parem, mida tahab anda Jumal. Jah, maa tuksub tasa sammudest, sest Jumala parem käsi on Tulija üle, sest tema on inimesepoeg, Elumõtestaja. Tulija on kuningas, sest tema hakkab valitsema kirkuses, mis viimaks haarab kõik taevad ja maa ning mis seal leida, peadpööritavalt kokku tõmbub ja mahub taas ära ühteainsasse tillukesse advendiküünla leeki.

 

 

Õhtusöök. I advent. Kirikuaasta algus.

01.12.2017

... siis ma tulen tema juurde sisse ning söön õhtust temaga ja tema minuga". Ilm 3,20

Paljudele on just õhtusöömaaeg päeva tähtsaim. Võib-olla vanasti ja võib-olla inglastel eriti - selleks lausa riietuti pidulikult. Kuid ka praegu ja mujal võiks just õhtusöök olla parim aeg. Pere on pärast päeva jälle koos. Jagatakse päevamuljeid, arutatakse olulisi asju või siis tuntakse niisama head meelt koos olemisest ja millegi hea maitsemisest, mis lauale pandud. See on ka oluline põlvkondade side, kuna just sellisel söömaajal on lapsed, vanemad ja vanavanemad sageli koos. Ühine söömaaeg on alati osadus teistega. Seal on ka omad rituaalid. Kuid peamine on siiski osadus. Koos olemine. Mis ühendaks hea märgi alla veelgi enam, kui mitte ühine söömine? Selleks võetakse oma aeg. Vanal idamaal ja vanal Eestimaal oli see ehk veelgi olulisem. Kui juba üheskoos "leiba võeti", siis kuuluti kokku ja kinnitati endid ühise perena. Ärgem jätkem oma ühiseid õhtusööke!

Ilmutusraamatus lubab seda ülendatud Kristus ise. Koos olemist. Kui keegi tema koputust kuuleb, läheb ja talle ukse avab, siis ta tuleb. Tuleb sisse ja sööb õhtust temaga. Päeva parimat söömaaega jagama! Nii saab juba siin kätte eelmaitse tulevasest söömaajast, Jumala laste lauast taevas.

 

 

Igavikupühapäev. Viimane pühapäev kirikuaastas.

25.11.2017

Anna mulle vara kuulda oma heldust,
sest ma loodan sinu peale!
Lootus mitte kunagi ei peta, sest tean, mida loodan ja see on üks võimsamaid jõudusid inimeste maailmas, õigeks paariliseks teistele jõududele samast allikast. Usule. Ja armastusele. Võibolla on ka maailmu, kus neid ei ole, kuid kas seal on ka inimesi? Siiski igatsen kuulda Jumala heldust. Ja mitte hilja!

Anna mulle teada tee, mida pean käima,
sest sinu poole ma tõstan oma hinge!
Hingele on päevselge, milline on minu tee, mida pean käima, sest see on Jumala juurest ja siirdub sinna tagasi. Kuid ma pean selle selgeks saama ka mõistusega. Ja kehaga.

Kisu mind ära, Issand, mu vaenlaste käest;
sinu kaitse alla ma kipun!
Vaid Sinu kaitse, Issand, on see, mis mind ära kisub mu enese käest. Et ma endaks saaksin, ja igatsen nii viimase vaenlase lüüasaamist - see on surm.

Õpeta mind tegema sinu meelt mööda,
sest sina oled mu Jumal! Sinu hea Vaim juhatagu mind tasasel maal!
Kuniks elu, käin edasi Sinu koolis, Õpetaja. Meil on tugevam side kui õppetunnid – see on aeg. Igatsen su Head Vaimu tasasel maal, kus on avarus. Avar taevas ja avar maa saavad kokku, ja nii lendan otse päikeseloojangusse, hele ja soe - see on valgus!


 

Uksehoidja rollis. Valvamispühapäev. Kirikuaasta eelviimane pühapäev.

18.11.2017

...andes sulastele meelevalla, igaühele tema töö, ja uksehoidjal käskides valvata... Mk 13,34

Jõuka mehe majapidamine oli suur ja seal oli palju ametimehi ja sulaseid, igaühel tema töö. Aga nüüd on peremees ise ära ja ta pole öelnud, millal täpselt ta tagasi tuleb. Kas majapidamine jääb nüüd unarule? Ei, head sulased teavad, et see on nende kätesse vaid mõneks ajaks usaldatud ja nad jätkavad oma tööd, teades, et peremees tuleb ju tagasi ning pärib neilt aru, kuidas nad tema varaga vahepeal ümber on käinud. Sulastel on küll meelevald valitseda peremehe nimel, kuid neist keegi pole seaduslik omanik. Majapidamise uksehoidjat on kuidagi eriliselt eile tõstetud. Kuid tema on ju see, kes omasid nägu- ja nimepidi tunneb. Temaga majarahva hulgast kohtub iga tulija esimesena. Ta valvab sissepääsu. Tema kaudu käib kogu liikumine. Küllap just uksehoidja näeb esimesena ka peremehe kojutulekut. See, kes uksehoidja rollis, peabki nägema kaugemale...

Me nimetame omaks paljusid asju ja valvame kiivalt oma õiguste järele, kuid kas elu ei võiks olla märksa lihtsam sellise hoiakuga - me vaid valitseme seda omandit. Kas maailm võiks olla palju õnnelikum paik, kui me teame, et meil tuleb vastutada tegeliku Peremehe ees, kes tuleb kord tagasi ja pärib meist igaühe käest, kuidas oleme valitsenud Tema omandit? Mida oleme teinud imeliste rikkustega, mida Ta meie kätte usaldas? Mida oleme teinud oma eluga?

 

 

Koos ja keskel.

10.11.2017

Jeesus ütleb: "Sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel.? Mt 18,20

"Hea, väga hea on siin täna õhtul olla koos teiega! Siin on väga mõnus. Kas teil on ikka mugav olla? Ehk vajate midagi? Ei? Olgu siis pealegi. Tead, kui sa nüüd võtad kitarri ja tasa laulma hakkad, siis võiks olla juba päriselt paradiisis, tõsijutt. Las tee veel tõmbab ja praegu on see nagunii liiga kuum ka. Tean, et ma vahel räägin liiga palju, nad hüüavad mind lobamokaks, sest ma ei suuda ennast lihtsalt pidada, palun vabandust, aga praegu tuleb see küll rõõmust, olen parem vait siiski! Kui sa muusikat teed, siis ma saan vaikselt püsida, eks. Sageli kannatab maailm sõnarohkuse all, kuid siin on üks, kes on selle maailma juba ära võitnud. Ja me võime kõigest rääkida. Ja kõigest vaikida! Mõni veel küsib, kas mul on täna õhtul aega, või homme -, mis küsimus see on! Mul on aega terve igavik! Mis ma räägin, meil kõigil kolmel on aega terve igavik. Ja nii me võimegi igavikus kohtuda, see on meie kohtumispaik. Aga juba siin ja praegu on väga hea, teate küll, miks. Väga hästi teate! Kas ma olen teile kunagi öelnud, et ma armastan teid? Ei olegi?! Teen seda nüüd!"

 

 

Meie "jah"- sõna.

04.11.2017

...aga talle ei anta muud kui prohvet Joona tunnustäht.? Mt 16,4

Meenutame prohvet Joona lugu. Jumal käskis tal minna ja kuulutada Niineve linnale meeleparandust. Aga Joona tõrkus selle vastu. Kuni ta pidi läbi tegema tugeva tormi, oma reisikaaslaste hülgamise ja veetis selle järel kolm päeva ja kolm ööd suure kala kõhus. Jumal päästis Joona sellisel kummalisel moel. Ja ühtlasi andis talle kolm päeva järelemõtlemisaega. Alles selle järel on Joona valmis. Ta on öelnud Jumalale "jah". Ta on öelnud ka iseendale ja oma elule "jah". Võiks öelda, alles siis sai ta tõeliselt teadlikuks iseendast, oma elust ja oma eluülesandest. Tema lugu võib nüüd jätkuda.

See on üks suur ja sügav tarkus - öelda "jah" oma elule ja sellele, mismoodi Jumal on meid mõelnud. Sinnamaale jõudmine võib võtta aega, kuid kui seda on ükskord taibatud, siis me võime alles hakata tõeliselt elama. Minevikku jääb segane ja pidetu mässamise aeg. Ja ka ülbe märkide ning tunnustähtede nõudmise aeg, uskudes, et kui saame ükskord ometi kindla tunnustähe, alles siis on see asi tõeliselt uskumist väärt. Sest ka Jumala Poeg Jeesus ei tulnud siia ilma uhket taevani tõusvat tulevärki korraldama, et siis kõik hakkaks ometi kord temasse uskuma, vaid teenima ja kinnitama pidetuid.

 

 

Aarde paigutamine. Lõikustänupüha.

08.10.2017

Sest kus su aare on, seal on ka su süda. Mt 6,21

See lause on ka Harry Potteri vanemate hauakivile raiutud. Rowling on selle oma teosesse kenasti sisse poetanud ja kes teab, kust see tegelikult pärineb, see teab. Et Jeesus ütles nii Mäejutluses!

Süda tähendab keskust, keset, olemust, tuuma. Seda näitavad taolised väljendid nagu "südaöö" või "linnasüda". Siin tähendab süda meid endid, meie olemust - meie nagu Jumal meid on mõelnud. Mis meie oma "tuumaga" teeme? Aare või varandus on see, mida hindame kõige kõrgemalt, mida igatseme kõige enam. Ilma milleta me oleme kuidagi puudulikud. Õieti on see lause tulevikuvormis. Aga et eesti keeles futuurum puudub, siis kõige lähem oleks seda sügavat mõtet tõlkida nii: "Kus su aare on, sinna saab (jõuab) ka sinu süda!" Otsekui oleksime oma aarde kuhugi paigutanud ja meie olemus läheb sellele järele. Kuhu on paigutatud siis meie südame viimne igatsus, et need kaks jälle kokku peavad saama? Kui aare on paigutatud taevasse, siis kummalisel kombel annab see elujõudu - juba nüüd - ka maa peal. Ja me ei vaata enam kellegi peale üleolevalt ja halvustavalt.

 

 

 

Jumala pisarad.

30.09.2017

Jeesus nuttis. Jh 11,35

Nutmine on ülimalt inimlik. Nutetakse ahastusest, valu pärast, kuid nutetakse ka rõõmust. Need tugevad hingeliigutused, mis vallandavad meie pisarasagarate töö on nagu puhastumine ja uuenemine. Pisaratega pestakse midagi välja ja sellega pestakse puhtaks ka hing. Kaugeltki mitte kõik pisarad pole asjatud. Pole olemas tablette, mis võtaks ära leina. Ja nii see peabki olema, sest kui me leiname, siis oleme inimesed. Ja mitte robotid ega ufonaudid. Pisarad pesevad puhtaks hingeanuma, pisarad saavad otsa, ja siis on see nõu puhas ja Jumala Vaim saab sinna sisse tulla. Igal inimesel on selline anum. Kui suudame Vaimu seal hoida, siis jääb see meile. Muidu lahkub see taas.

Jeesus nuttis inimeste mõistmatuse ja uskmatuse pärast, mis on nii suur, et näib lausa lootusetu seda olukorda muuta. Isegi kui tegemist oli inimestega, kes olid täitsa valmis Jeesusesse uskuma. Need on Jumala enda pisarad Jeesuses. Jumala pisarad on meiega aga ka siis, kui me leiname ja oleme ahastuses. Jumal nutab meiega kaasa. Tema kaastunne on meiega meie valus, sest see on Inimese Poja kaastunne. See on Jumala Poja kaastunne.

 

 

"Üks" üle aja.

23.09.2017

...sa muretsed ja vaevad ennast paljude asjadega, aga tarvis on vaid üht.“ Lk 10, 41-42

Sada aastat on inimeluga võrreldes pikk aeg, kuid maailma ajaloo kestel üsna lühike. Nüüd mõelgem, et selle saja aasta jooksul on meie maal olnud käibel mitu erinevat raha alates tsaarirubladest ja lõpetades eurodega. Kõik eelnevad, mis on kunagi omanud maksejõudu ja olnud kaubaekvivalendiks, omavad nüüd vaid antikvaarset väärtust. Raha on iseenesest üks üpris odav asi. Pealegi on asju, mida rahas ei mõõdeta või mis lähevad liiga kalliks maksma. „Kõik, mida saab raha eest, see on odav,“ ütles kord üks tuttav ärimees. Kas see mõte aitab meid edasi, annab mingisugust kinnitust või kindlust, kas see lohutab kuidagi seda, kellel tasku tühi? Paraku mitte. Mis hetkel läheb hool üle mureks ja vaevaks? Millal lõpeb pidev raha pärast rabamine? Kas andmine on raiskamine? Muretsemisest ja vaevamisest vabanemist ja „ühe“ leidmist tuleb ka õppida, ja kes teab, kui kaua peab keegi selles koolis käima? Ja mõni võibolla ei saagi seda elu lõpuni selgeks, kuna aeg ei oota. Aga aeg ei ole raha!

Issand Jumal, Sina näed, kui paljude asjade pärast me muretseme. Ava meie süda Sind kuulama ja lase meil leida see hea osa, mida meilt ära ei võeta.

 

 

16.09.2017 Ainus võimalus.

09.09.2017 Üleloomulik.

02.09.2017 Sõna filtrid.

12.08.2017 Kui Su sõnad avanevad...

05.08.2017 Tee ja maantee.

28.07.2017 Sellest piisab.

06.07.2017 Mõtte jõud.

01.07.2017 Pere ja palgaline.

23.06.2017 Ma elan!

16.06.2017 Ainuvõimalik.

10.06.2017 Kuidas joonistada Jumalat? Kolmainupüha

26.05.2017 Usuvõitleja.

20.05.2017 Sulgudes.

12.05.2017 Kodune lugu.

05.05.2017 Hea teada!

29.04.2017 Kolmekordselt.

22.04.2017 Elu läheb edasi?

16.04.2017 Tühine usk. Ülestõusmispüha.

14.04.2017 Vaikne laupäev.

07.04.2017 Armastuse pärast. Palmipuudepüha.

31.03.2017 Risk.

24.03.2017 Leivategu.

17.03.2017 Julge valik.

10.03.2017 Tõeline palve.

03.03.2017 Elupuu. Paastuaja esimene pühapäev.

25.02.2017 Hiilgus ja ilgus.

17.02.2017 Ühendav lüli.

10.02.2017 Sajakordselt.

04.02.2017 Vastutusalad.

28.01.2017 Tõe sähvatus.

21.01.2017 Usu füüsika.

13.01.2017 Kaks sammu.

07.01.2017 Ka nii võib olla.

31.12.2016 Uusaasta. Jeesuse nimepäev.

23.12.2016 Jõuluöö.

15.12.2016 Olemine. IV advent.

09.12.2016 Rajamine. III advent.

02.12.2016 Saamine. II advent.

25.11.2016 Tulemine. I advent.

17.11.2016 Parem-vasak. Igavikupühapäev. Kirikuaasta lõpp.

10.11.2016 Soovin...

28.10.2016 Punktiirjoon. Kõigi pühakute päev. Hingedeaeg.

22.10.2016 Lihtne arvutus.

15.10.2016 Kõik on hästi?

10.10.2016 Hääl rahva hulgast.

01.10.2016 Minevik.

24.09.2016 Armasta!

17.09.2016 Hingamispäeva pühitsemine.

09.09.2016 Juba nüüd, mitte veel.

13.07.2016 Peopesa.

18.06.2016 Jumala küsimus.

11.06.2016 Kaotaja kiitus.

03.06.2016 Kõver ja sirge.

28.05.2016 Taaniel, Jumala armust.

20.05.2016 Maailma kõige tähtsamad asjad.

06.05.2016 Meid on rohkem.

29.04.2016 Põlvitades.

22.04.2016 Pisut maateadust...

16.04.2016 Aina küsimused.

09.04.2016 Halja aasa asukoht.

02.04.2016 Imeline rahutervitus.

27.03.2016 Inimese lugu 3. Kristuse ülestõusmispüha.

25.03.2016 Inimese lugu 2. Suur Reede.

24.03.2016 Inimese lugu 1. Suur Neljapäev.

18.03.2016 Hosianna. Palmipuudepüha.

11.03.2016 Patusikk.

03.03.2016 Võlukepp.

26.02.2016 Teine jõud.

20.02.2016 Paranemine.

12.02.2016 Kui päev läheb viluks. Paastuaja algus.

10.02.2016 Tuhk ja põrm. Tuhkapäev.

05.02.2016 Aimamisi.

28.01.2016 Sõna vili.

24.01.2016 Tõeline tarkus.

16.01.2016 Vesi ja vein.

04.01.2016 Kuninga kummardamine. Kolmekuningapäev.

31.12.2015 Head aega! Vana-aasta lõpp.

25.12.2015 Jõulukurbus. Esimene Jõulupüha.

19.12.2015 Kirikuõpetaja nädala mõtisklus. Ebanormaalne. Neljas advent.

11.12.2015 Kirikuõpetaja nädala mõtisklus. Vestluskatke 2. Kolmas advent

04.12.2015 Kirikuõpetaja nädala mõtisklus. Vestluskatke. Teine advent

27.11.2015 Kirikuõpetaja nädala mõtisklus. Ootus. Esimene advent.

20.11.2015 Kirikuõpetaja nädala mõtisklus. Koormakandmine. Igavikupühapäev. Kirikuaasta lõpp.

13.11.2015 Kirikuõpetaja nädala mõtisklus. Hea töö. Valvamispühapäev. Kirikuaasta eelviimane.

06.11.2015 Kirikuõpetaja nädala mõtisklus. Las tuleb!

30.10.2015 Kirikuõpetaja nädala mõtisklus. Tundmatule Pühakule.

22.10.2015 Kirikuõpetaja nädala mõtisklus. Maa sool.

16.10.2015 Kirikuõpetaja nädala mõtisklus. Mina olen.

08.10.2015 Kirikuõpetaja nädala mõtisklus. Lihtsalt seepärast. Lõikustänupüha.

02.10.2015 Kirikuõpetaja nädala mõtisklus. Valgustkartvad asjad.

24.09.2015 Kirikuõpetaja nädala mõtisklus. Teisel pool.

17.09.2015 Kirikuõpetaja nädala mõtisklus. Miljon.

10.09.2015 Kirikuõpetaja nädala mõtisklus. Manna.

05.09.2015 Kirikuõpetaja nädala mõtisklus. Hingamine.

03.09.2015 Kirikuõpetaja nädala mõtisklus. Meie ramm.

26.08.2015 Kirikuõpetaja nädala mõtisklus. Ta märkab!

21.08.2015 Kirikuõpetaja nädala mõtisklus. Restart.

14.08.2015 Kirikuõpetaja nädala mõtisklus. Elav side.

08.08.2015 Kirikuõpetaja nädala mõtisklus. Varjatud vagad.

31.07.2015 Kirikuõpetaja nädala mõtisklus. Võit pettuse abil.


Arhiiv