Vahi, Neeruti!



NB! Sündmus on kõikidele tasuta, õhtune Neeruti Mõisateatri etendus "Pargivaht" on piletiga.



 

KIK avab taas taotlusvooru ettevõtete ressursitõhususe investeeringuteks

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab täna, 15. augustil ettevõtete ressursitõhususe investeeringute toetamise II taotlusvooru. Toetuste eesmärk on suurendada Eesti mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtete ressursitootlikkust innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtu kaudu. Toetust antakse investeeringuteks ressursitõhusatesse lahendustesse, sealhulgas parimasse võimalikku tehnikasse, ressursijuhtimissüsteemidesse ja neid toetavatesse IT-rakendustesse.


„Kui varasemalt oli ettevõtete sihtrühm kitsendatud viie alasektoriga, siis nüüd avanevas voorus saavad ressursitõhususe investeeringuteks toetust taotleda kõik äriühingud, kelle põhitegevusvaldkond liigitub mäe- ja töötleva tööstuse alla,“ tutvustab muudatusi KIKi juhataja Veiko Kaufmann.

„Mõne nädala pärast avab KIK eraldi toetusprogrammi ka väikesemahuliste investeeringute toetamiseks,“ sõnab KIKi uute teenuste juht Siim Umbleja, jätkates, et sinna on taotlema oodatud just väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. „Kindlasti teavitame sellest voorust veel eraldi, kuid kutsume ettevõtteid juba praegu üles oma investeeringuid planeerima.“

Mõlemas voorus on analoogselt varasemaga taotlemise eelduseks ettevõttes läbiviidud laiapõhjaline ressursikasutuse audit, mille toetamiseks avati KIKis toetusprogramm 2016. aasta sügisel. Seda võimalust on tänaseks kasutanud juba 67 ettevõtet. Analüüsi käigus tuvastatakse ettevõttes ressursisäästu võimalusi ning hinnatakse nende tegemise tasuvust.

5. augustil avanevas voorus on investeeringutoetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest projekti kohta 50%, kuid tegelik toetusprotsent sõltub riigiabi regulatsioonidest. Maksimaalne toetuse summa ühe ettevõtja kohta on 2 miljonit eurot. 

Taotlusvooru saab taotlusi esitada jooksvalt ning voor on lahti kuni 30. juunini 2019 või kuni 35 miljoni eurose eelarve ammendumiseni. Vooru lõppemisest antakse teada KIKi kodulehel ja üleriigilises meedias. Taotluste esitamine toimub E-toetuste keskkonna kaudu. Rohkem infot taotlusvooru kohta leiab KIKi kodulehelt siit või Siim Umbleja (627 4197, siim.umbleja@kik.ee).

Toetusprogrammist räägitakse lähemalt 17.-18. septembril Kultuurikatlas aset leidval ringmajanduse konverentsil „Kulud tuludeks“.

Ressursitõhususe investeeringuid kogueelarvega 108 miljonit toetatakse meetmest „Ettevõtete ressursitõhusus“, mille töötas välja Keskkonnaministeerium. Projekte rahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahenditest.



 

Ohepalu looduskaitseala soo veerežiimi taastamise projekti avalik arutelu

Ohepalu looduskaitseala soo veerežiimi taastamise projekti avalik arutelu toimub 30. augustil kell 16.00 Ohepalu külas Õnnela külalistemajas.

Koosolekul tutvustab Eestimaa Looduse Fondi (ELF) märgalade ekspert Marko Kohv Ohepalu looduskaitseala soode taastamise tehnilisi aspekte:

  • Kuidas on soo taastamine tehniliselt lahendatud?
  • Millised on rajatavad paisud?
  • Millise tehnikaga töid teostatakse?
  • Kuidas pääsevad masinad aladele ligi?


Kohal on ka teised soode taastamisega tegelevad eksperdid Tartu Ülikoolist, Keskkonnaameti ja RMK esindajad.
Sündmus on järg Ohepalu taastamiskava avalikule arutelule, mis toimus 2017. aasta suvel.

Ettepanekute ja kommentaaride esitamise tähtaeg taastamisprojektidele on 6. september 2018, palume need saata projekti koordinaatorile Jüri-Ott Salmile aadressil jott@elfond.ee või kirja teel Eestimaa Looduse Fondile aadressil Lai tn 29, Tartu 51005.

Lisainfo ja registreerumine:
https://soo.elfond.ee/ohepalu-projekti-arutelu/



 

Ida- ja Lääne-Virumaa kasuperede pere päev





 

Kadrina Spordikeskust hakkab juhtima Robert Salep


Kadrina Spordikeskuse uueks juhiks sai spordikeskuse nõukogu otsusega Robert Salep. Kandideerimisavaldusi
spordikeskuse juhi kohale laekus kaheksalt inimeselt, kellest osutus valituks just Kadrina juurtega Robert Salep.


„Tugevaid kandidaate oli teisigi, kuid Robert Salepi kasuks langes otsus just seetõttu, et Salepil on koos kaks head omadust: ta on tänu oma varasematele töökogemustel näinud spordikeskuste elu ja toimimist seestpoolt ning on tõestanud ennast spordivaldkonnas pädeva spetsialistina ning teotahtelise entusiastina,“  kiidab Kadrina spordikeskuse nõukogu esimees Vahur Leemets valituks osutunud kandidaati.

„Kandideerimise otsus tuli tahtest ennast proovile panna ühes toredas ja mitmekülgses spordikeskuses, mis suudab spordihuvilistele palju pakkuda,“ ütleb Salep. „Esialgne plaan on spordikeskuse ning kohaliku eluga taastutvust teha ja hakata seejärel usinalt tegutsema,“ annab Salep entusiastlikult teada.

Robert Salep on Kadrina juurtega mees, keda seob Kadrinaga lapsepõlv ja koolitee. Ka ise kutsub Robert ennast spordientusiastiks, kelle säravad silmad ja motiveeriv olek ka teisi sporti tegema nakatab. Just Robert oli see, keda juunikuises Kadrina valla ajalehes Kodukant „Minu Kadrina“ rubriigs tutvustati. „Kadrina arengule aitan kaasa osalemistega erinevatel tegevustel ja sündmustel,“ sõnas Salep siis. Uued tuuled on toonud ta aga Kadrinasse tagasi ning panus Kadrina arengusse uue spordikeskuse juhina saab olema märkimisväärne. Salep on varasemalt töötanud müügijuhina Rakvere Spordikeskuses ja Aqva Spordikeskuses.

Kadrina Spordikeskuse senine juht Kalev Trumm lahkus juuni alguses ametist omal soovil.


Foto: Ilmaasjata Robert ei istu, kui siis ainult pärast triatlonit ning sedagi ainult hetkeks.



OÜ Pixner pakub tööd!





 

KIK avab keskkonnaprogrammi taotlusvooru 6. augustil

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab siseriikliku keskkonnaprogrammi 2018. aasta II taotlusvooru 6. augustil 2018. Taotlusi saab esitada kuni 17. septembrini 2018.


Taotlusvoorust saab toetust taotleda kaheksas valdkonnas (atmosfääriõhu kaitse, kalandus, keskkonnateadlikkus, looduskaitse, merekeskkond, metsandus, ringmajandus ja veemajandus) kindlatele tegevustele. Täpsemalt leiab infot KIKi kodulehelt. 

„Kuigi toetust saab taotleda valitud tegevustele, loodame, et praegusel suvisel ajal jõuab taotlusvooru info võimalikult paljude huvigruppideni ning nad tulevad keskkonnaprojektidele toetust taotlema,“ sõnab KIKi toetuste üksuse juht Koit Kaskel, jätkates, et taotlema on oodatud näiteks nii kohalikud omavalitsused, mittetulundus- ja äriühingud, sihtasutused, vee-ettevõtjad, ülikoolid ja keskkonnakaitsega tegelevad asutused.

Kogu taotlusvooru eelarve on 10,8 miljonit eurot. Vooru eelarvest 6,5 miljonit suunatakse veemajanduse programmi ja üks miljon eurot ringmajandusse. Merekeskkonna projektid saavad 800 tuhat eurot, metsandusse läheb 600 tuhat eurot, atmosfääriõhu kaitsesse 550 tuhat eurot ja looduskaitsesse 500 tuhat eurot. Keskkonnateadlikkusele on mõeldud 450 tuhat eurot ja kalandusele 400 tuhat eurot.

Projektide esitamine toimub andmesüsteemi KIKAS kaudu. Rahastusotsuse saanud projektid selguvad käesoleva aasta detsembris.

KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kaheksateistkümne aastaga on riik KIKi kaudu toetanud ligi 20 tuhandet keskkonnaprojekti.



 

Juulist saavad sügava puudega täisealiste inimeste hooldajad lisapuhkepäevi

Alates 1. juulist on tööl käivatel sügava puudega täisealise inimese hooldajatel võimalik kasutada oma tööandja juurest kalendriaastas kuni viis tööpäeva lisapuhkust.
 
Lisapuhkepäevi saab oma tööandjalt küsida töötaja, kes hooldab oma sügava puudega lähedast. Sügava puudega inimese lähedane on tema õde, vend, poolõde, poolvend, ema, isa, vanem või vanavanem, abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses. Samuti saavad puhkepäevi kasutada sügava puudega täisealise inimese eestkostjad või kohaliku omavalitsuse määratud ametlikud hooldajad. 

Hoolduspuhkust on võimalik võtta kõik viis tööpäeva korraga või ka päevade kaupa ja seda saab kasutada kalendriaasta jooksul.

Hoolduspuhkuse kasutamiseks peab töötaja selles tööandjaga kokku leppima ja selle kohta avalduse esitama. Vajadusel on tööandjal õigus küsida hoolduspuhkuse õigust tõendavaid lisadokumente, milleks võib olla näiteks:

  • kehtiv sügava puude raskusastme tuvastamise otsus hooldatava kohta;
  • väljavõte nt rahvastikuregistrist, mis tõendab, et puhkust kasutada sooviv töötaja on hooldatava lähedane, eestkostja või hooldaja. 

Puhkusetasu arvestatakse lisapuhkepäevade eest alampalga määras, mis 2018. aastal on 23,62 eurot päevas. Puhkusetasu maksab töötajale välja tööandja, kes saab selle hiljemalt 3 kuu jooksul pärast puhkuse kasutamist sotsiaalkindlustusametilt tagasi taotleda.

Rohkem infot tasustatud hoolduspuhkuse kohta leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/puudega-inimesele#Tasustatud%20hoolduspuhkus .

Tööandjatele puhkustasu hüvitamise korra kohta saab infot samuti ameti kodulehelt www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/perehuvitiste-liigid/lisapuhkepaevad-isale-puudega-lapse-vanemale-ja-lapse-rinnaga#Tasustatud%20hoolduspuhkus