Neeruti Selts pakkus koduloohuvilistele huvitava päeva

Kirjutab Tiiu Uusküla, Neeruti Seltsi juht

MTÜ Neeruti Seltsil täitus 2017. aasta 17. septembril 16. tegutsemisaasta, mille tähistamiseks leidis 16. septembril aset ühiskonverents Viru Instituudiga Kadrina rahvamajas.

Kuna see oli juba teine kodulookonverents, loodame sellest traditsiooni luua. Seekord oli teemaks Kadrina kandist Mõndavere külast pärineva mehe Peeter Schneideri osalus 100 aasta tagustes sündmustes Peterburis.

Sisutiheda ja nauditava ettekande tegi ajaloolane Ago Pajur. Välisministeeriumi nõunik Jüri Trei tõi Kadrinasse huvitava fotonäituse sündmustest Peterburis 100 aastat tagasi.Koduloolane Väike-Maarjast Hanno Tamm on andnud tollastest sündmustest põgusa ülevaate.

Tutvugem sellega.

***    

Esimene Maailmasõda oli viinud Vene Impeeriumi majanduslikku ja poliitilisse kaosesse. Vene keiser loobus võimust ja riiki juhtis Vene Ajutine Valitsus.

Ära kasutades Vene revolutsiooni ja sellega alanud tsaaririigi lagunemist, asuti eesti juhtivate tegelaste algatusel ka Eestile autonoomiat nõudma. Autonoomia mõte oli eesti haritlaste hulgas juba varemini liikunud, aga Vene tsaaririigi poliitika ei lasknud seda mõtet hakata teoks tegema. 

Jaan Raamot oli Vene Duuma liikmena Ajutise Valitsuse peaministrile vürst Lvovile ette kandnud, et Baltimaad vajavad viivitamata omavalitsust. Peaminister oli sellega nõus ja andis Raamotile 8. märtsil 1917 (vkj) kirja nr 5671, millega volitas teda seda küsimust Eesti osas kohapeal teiste eesti tegelastega läbi arutama ja vastavat seaduseelnõu valmistama ning temale esitama.

Samal ajal oli autonoomia küsimus ka Jaan Tõnissoni, Jüri Vilmsi ja teiste poolt üles võetud. Ühine koosolek autonoomia seaduse kava arutamiseks peeti Tartus. Seal valmis ja võeti vastu autonoomia seaduse eelnõu ja saadeti Vene Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks. 

Uuest ajavaimust nakatusid ka Petrogradis ning Soomes vene armees teenivad eesti sõjaväelased. Märtsi algul 1917 moodustati Eesti Sõjaväelaste Keskkomitee, mis koosnes üksikutes väeosades teenivatest eestlastest saadikutest. Kooskäimiskohaks olid Eesti Jaani koguduse ruumid.

Keskkomitees tegutsesid Julius Seljamaa, Karl Einbund, Theodor Käärik, Kustas Utuste, Mihkel Lüll, Peeter Schneider jpt. Virumaal Vohnja valla Mõndavere külas 1882. sündinud Peeter Schneider oli hiljem Petrogradi Eesti Sõjaväelaste Keskkomitee esimees ja Tallinnas moodustatud Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liige.

Eesti autonoomia seaduse kinnitamine viibis. Siis otsustasid Sõjaväelaste Keskkomitee ja Petrogradi eestlased korraldada manifestatsiooni nõudmiste kiiremaks läbivaatamiseks. 40 000 osavõtjaga üritus toimus 8. aprillil 1917 Peterburi Jaani kiriku juurest Tauria Palee juurde. Seal asus Vene Ajutine Valitsus.

Manifestatsioonil pidas kõne ka Peeter Schneider. Tulemus oli meeldiv – 12. aprillil 1917 moodustati ühtne Eesti kubermang Liivimaa põhjaosast ja Eestimaa kubermangust. Kubermangukomissariks sai Jaan Poska.

Vene Ajutise Valitsuse 12. aprilli 1917 määruse alusel hakati moodustama Eesti Maanõukogu – see oli alus Eesti autonoomiaks. Toimusid valimised ja Maanõukogu astus kokku 14. juulil 1917. Algas uus tähtis ajajärk Eesti elus – maa valitsemise oma kätte võtmine. Maanõukogu juhatuse esimeheks valiti vasakmeelne Artur Vallner. Oktoobris 1917 valiti konfliktse Vallneri asemele Maanõukogu esimeheks Kadrina mees advokaat Otto Strandman. 

Maanõukogu võttis vastu rea olulisi elukorralduslikke seadusi. Olulisemaks saavutuseks jäid tema ajaloolised otsused 28. novembrist 1917. Nendega kuulutas Maanõukogu end ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eestis ja deklareeris, et Eestis kehtivad ainult Maanõukogus heaks kiidetud seadused. Need otsused tähendasid Eesti lahutamist Venemaast ja avasid tee iseseisva Eesti riigi loomisele.“ 

Arhiivifotol on eestlaste massimeeleavaldus