ESMAKORDSELT VALLAMEEDIAS: Segakoori Soome sõidulehed

Kadrina Segakoor tähistab Soome 100. sünnipäeva jõulukontserdiga sõprusvallas Janakkalas. Vallalehe Kodukant erikorrespondent Soomes ja USAs Ain Suurkaev edastab sel puhul sõidulehtedena koori reisipäevikud lahe taha.

Sõiduleht number 1 ehk läheks õige soomlastele sünnipäevale ja seda kell 5 hommikul.

Nii ongi. Kell vaevalt 4:39, kui Kadrina vahel tiirutab vaid kaks autot - Ain omaga, et õigeks ajaks direktor Arvo käest kooli pisibuss või siis suur sõiduauto (kes kuidas nimetab) kätte saada ja EV politsei, kes oma tööd vaikselt teeb. Nii, Kadrina rahvas, teie kodu on kaitstud, võin mina kinnitada. Vahepeal julges öörahu rikkuma tulla vaid paar taksot, kes Rakvere poolt “varaseid” toitlustusasutuste külalisi koju toimetasid.

Allakirjutanule mängis kell

täna hommikul juba 3:15, et jõuaks hambad ära pesta, bensukas teenindajale Tere hommikust öelda ja endale üks kohvi teele kaasa võtta. Samas tuli arusaam, et ei kadesta kuidagi neid koorikaaslasi, kes hommikutundidel iga päev Tallinna poole tööle tõttavad, et kell 8 juba seal klientidele ja töökaaslastele naeratada või muudel varajast ärkamist nõudvatel töökohtadel peavad ennast leidma. Ja õhtul on nad sama reipalt rahvamajas kooriproovis, kus tuleb samuti õiget nooti kuuldavale tuua ning selleks oma suud dirigentide range taktikepi all korrapäraselt asetada.

Pani tuli ja kell oli 4:53,

kohe tunda, vana kooli mees. Ikka enne veidi varem, kui hilineja. Eks omajagu oli selles ka koorikaaslase Imbi süü, kes juba kohe kaasas oli.

Raha raiskad ainult kooskõlastatult minuga, oli Tamarale kodust range reegel kaasa pakitud. Ja odavat õlut võid alati tuua, et jätnud Jaan lisamata.

Miks nii vara,

oli Aive Koidu tänaval autot nähes ehmatanud. Tere Tõnis, ütles vend Tulp hommikul oma vend Jaanile, kui me neid peale ladustamine. Veel on jäänud Tea ja Madis ning meie reisiseltskond saab komplekteeritud. Aive tõttas tagasi tuppa, et paar küünalt kaasa haarata, et need Janakkalas koorisõbra hauale saaks pandud. Aastaid ju koos sõprust tehtud ning mälestused toredatest aegadest tahavad meenutamist.

Vist on väga libe siin

alevi vahel, arvas Madis veel hommikul. Madis nimetas minu kirjatüki tegemise sõidulehe vormistamiseks. 

Väikeauto koorirahvast täis ning 5:20 olime vana postimaja ees juba ülejäänud bussiseltskonnaga liitumas. Hommikused naljad jäid veidi uniseks, aga leidus neilegi kohta vabadel bussistmetel. Kellel oli kotiga kogu tähtsam varandus kaasa võetud, kes püüab minimaalsega hakkama saada. Oluline, et hääl oleks kaasas. See viimane tundus olemas olema. Loeti veel kokku koju jäävad kooriliikmed, kes meiega seekord erinevatel põhjustel liituda ei saanud.

Pakkusin Matile juhtiva bussi

rolli ja nii me kahel valla transpordivahendil oma koori Tallinna D terminali veeretasime. Klassivend Madisega sai auto eesistmel terve tee valla tänastest ja varasematest tegemistest räägitud, mina meenutasin oma juhitimise aegu ning mõnda eredat eluseika sellest perioodist. Lõpuks ka Rakvere linna tööst ja koostööst Kadrinaga. Tee peal sai Loobu jõe sillaotsal suurel maanteel peatus tehtud ning Anneli, Nele ja Kalev koos terve pillirühmaga (lõõtsad ja muu muusikavara) bussi aidatud ning pea tühjal maanteel laupäeva hommikune sõit möödus märkamatult. Autos sumises lõbus kooripere omavahel möödunud nädala muljeid ja vaikne hääl viitas pigem isiklikele ning lähemale istujale suunatud teemadele. Keegi ehk ka tukkus veidi, aga kuna pikki monotoonseid häälitsusi ei kaasnenud, ei saa selles ka päris kindel olla.

Hommik sadamas, laupäev, uskumatu!

Sellest on küll palju aega möödas, kui sellist vaikust siin viimati kohtasin. Aga ega ole ka palju kogemusi. Madis sebis kassast papitükid, mis meil pääslas takistusi välistasid. Pilet hambusse ja laeva. Bussid autod muidugi ka kaasa.

Ain, autojuht, bass