Kadrina raamatukogu
Esimesed viited raamatukogundusest Kadrinas ulatuvad 19.saj. lõppu. 1897 loodi Kadrina palvemaja juurde laenuraamatukogu. Raamatuid laenutas õde Paula, kod. nimega Pauline Johanna Heinrichson. Kulutused tasuti vaestekassast. Raamatukogu eksisteeris umbes 15 aastat.

  • 1912 aprill loodi Kadrina Hariduse Seltsi raamatukogu , mida peame praeguse raamatukogu eelkäijaks. Esimeseks asukohaks oli õpetajate tuba koolimajas, esimeseks kogu korrastajaks ja laenutajaks aga õpetaja August Schneider.Esimestel aastatel moodustasid lugemismaks ja viivised sissetuleku, mille eest uusi raamatuid osteti. Raha laekus ka seltsi korraldatud pidudelt.

  • 1930 valmis Kadrina Hariduse Seltsi rahvamaja, kuhu raamatukogule eraldati ruum ülemisele korrusele.

  • 1940 nimetati raamatukogu ümber Kadrina külaraamatukoguks.

  • Teise maailmasõja-aastail oli raamatukogu suletud ning sealsetes ruumides asus sakslaste staap.

Mitmel korral tuli raamatukogul kolida ühest kohast teise:

  • Aastatel 1951-1996 tegutseti kultuurimaja II korrusel.

  • 1997.a. aprillis avas raamatukogu uksed Viru tänav 2 asuvas endises külanõukogu hoones. Uueks nimeks sai Kadrina Valla Raamatukogu.

2002 alustas uue põhimääruse alusel tööd Kadrina Valla Raamatukogu, mis koondab ühise juhtimise alla Kadrina, Hulja, Vohnja, Kihlevere  ja 2006 loodud Viitna raamatukogu.

Kadrina raamatukogus töötab juhatajana 1.augustist 1978 Ene Heide ja bibliograafina 20.novembrist 1995 Tiiu Kaare.

Klubilise tegevuse paremaks läbiviimiseks loodi raamatukogu juurde 2008.a. lõpus  MTÜ Kadrina Kirjandusklubi.

Hulja raamatukogu

Hulja raamatukogu asutamise aeg on teadmata, kuid esimesed teated Huljal tegutsenud raamatukogust pärinevad 1837.a. asutatud Hulja koolist.

Hulja valla kassa "Nöörraamatu" järgi on teada, et 1892.a. on Hulja vald maksnud kinni kooli raamatute köitmise.

1893.-1894.a. on vald Hulja rahvale tellinud ajalehe "Postimees".

1926.a. on koolile ehitatud vanast orelist uus raamatukapp.

1936.a. kinkis  Haridusministeerium koolile raamatuaasta puhul suure Eesti Entsüklopeedia.

1963.a. sisaldas raamatukogu 468 raamatut lastele ja umbes 150 raamatut õpetajate tarvis.

Praegune raamatukogu avati 28.dets.1981 Hulja mõisahoones. Esimeseks töötajaks oli Ester Urbas.

1.sept. 1987  töötab raamatukogus Kaidi Kalle. Pärast mitmeid kolimisi asub raamatukogu lõpuks avarates  ruumides, ühes majas Hulja lasteaiaga.


Vohnja raamatukogu
Vohnja raamatukogu asutas 1921.a. Vohnja vallakirjutaja E.Arusild. Raamatukogu asus Vohnja vallamajas Kõrvekülas.

Nõukogude perioodi algusaastatel oli raamatukogu tegevus peatatud paljude nn. "mittekõlblike" raamatute pärast. Uuesti alustati tööd 1944.a.

Alates 50-ndatest aastatest tegutseb raamatukogu Vohnja mõisahoones. Kõige staažikam töötaja Selma Seppas on Vohnja raamatukogus ametit pidanud 31aastat.

1.juulist 2002 töötab raamatukogus Ly Pajussaar.

Kihlevere raamatukogu 

Kihlevere raamatukogu asutamisaasta on teadmata.Esimesed sissekanded raamatukogu dokumentidesse on tehtud 1947.a., millest võib järeldada, et samal aastal raamatukogu ka asutati. Arvatavasti asus raamatukogu algselt Aukülas, kust koliti 1947.a. Kihlevere mõisahoonesse.

Kõige kauem, s.o. 1963-1990 töötas raamatukogus Malle Pärnamäe.

1994.a. eraldas Kalevipoja kolhoos raamatukogule uued ruumid  korterelamusse.

1995.a. töötab raamatukogus Eha Tingas.

1999.a. asub raamatukogu korterelamu uutes ruumides, mis on vastavalt raamatukogu vajadustele ümber ehitatud.

Viitna raamatukogu

Viitna raamatukogu alustas oma tegevust 1.aprillil 2006 endise Lahemaa Rahvuspargi kontori ruumides Puraviku 1-5.Raamatukoguhoidjana asus tööle uude raamatukokku Aino Kaljo.