Kadrina vallast üldiselt
Kadrina vald asub Lääne-Viru maakonna lääneosas. Kadrina valla pindala on 353,92 km², mis on ligikaudu 10% Lääne-Viru maakonna pindalast.
Kadrina vallas on 2 alevikku, milleks on Kadrina ja Hulja ning 40 küla. Kokku on Kadrina valla elanike arv 01. jaanuar 2021 seisuga 4832 inimest. Kadrina alevikus elab 2148 inimest, Hulja alevikus 458 ning külades elab kokku 2226 inimest.
Kadrina vald, moodustati 1992. aasta aprillikuus Kadrina külanõukogust. Kadrina valla naabriteks on Tapa, Rakvere ja Haljala vald Lääne-Virumaal ja Kuusalu vald Harjumaal.
Tänane Kadrina vald hõlmab umbes 2/3 omaaegsest Kadrina kihelkonnast, mille põhjaosa asub aga praegu Haljala vallas. Kadrina valla haldusterritooriumil oli 1939. aastal, Vohnja ja Aaspere (osaliselt) vald.
Kadrina kihelkond (ka Torvastvere kihelkond) oli ajalooline kihelkond Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus. Kadrina kihelkond piirnes läänes Tallinna kreisi Kuusalu ja Paide kreisi Ambla kihelkondadega, lõunas Väike-Maarja, idas Rakvere kihelkonnaga ja loodes Haljala kihelkonnaga. Muistne Kadrina kihelkond hõlmas nüüdse Kadrina valla ja osi Vihula vallast. Muinaslinnused asusid Mäeotsa linnamäel (Võduveres) ja Neeruti Sadulamäel.
13. sajandi alguses kuulus Kadrina piirkond Rävala muinasmaakonda. Mõõgavendade ordu jõudis siia juba 1219. Järgmisel aastal, 1220 asutasid taanlased umbes 1240 kirikukihelkonna nimega Torvestavere (Taani hindamisraamatus Toruestæuæræ). Hiljem lühenes see Tristfer’iks, nimi olevat pärinenud Gustav Johannes Beermanni andmetel Kadrina kiriku juures Kruusimäe veerul asunud Tristwere küla järgi. Kihelkonnas oli tol ajal 35 küla kokku 3–4 tuhande elanikuga.
Taani ja kirikuvõimu kehtestamise tulemusena moodustati muinaskihelkondade põhjal kirikukihelkonnad. Kirikukihelkond oli maa-ala, mis moodustas kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonna. Kadrina kirikukihelkonna keskuseks oli Kadrina kirikumõis ja kihelkonnakirikuks Kadrina Katariina kirik.
Kogudus arvatakse olevat loodud aastal 1231. Esimene pühakoda rajati pühasse hiide, kuhu eestlased oma sõdalasi matsid. Praegune kivikirik ehitati 15. sajandil samasse paika. 1596. aastal mainiti kirikukroonikas esmakordselt püha Katariina nime (St. Catharinae). Sellest, koguduse kaitsepühaku nimest kujunes ajapikku tänapäevane nimi Kadrina.
Olulise tõuke Kadrina kujunemisele andis 1870. aasta, mil valmisid Kadrina puidust jaamahoone ja Tallinn-Peterburi raudtee ning Kadrina kirikumõis. Kirikumõisa ja raudteejaama vahele tekkis 19. sajandi lõpuks Kadrina alevik.
1902. aastal asutati Kadrina kihelkonnakool, 1907 Kadrina Hariduse Selts, 1910 ehitati Kadrina haridusseltsimaja saal.
1926. aastal rajati unikaalne maakividest ausammas Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestuseks.
1930 ehitati Hariduse Seltsi Maja (rahvamaja), 1938 uus Kadrina koolimaja.
Valda läbib Tallinn-Narva (1; E-20) ja Pärnu-Sõmeru (5) põhimaantee ning Loobu-Tapa (24) tugimaantee ja Tallinn-Peterburi raudtee. Kadrina alevik asub 15 km kaugusel Rakvere ja Tapa linnadest ning 85 km kaugusel Tallinnast.
Kadrina valla visioon 2035
Kadrina vald on kaasaegne, atraktiivne ja keskkonnasõbralik piirkond, mis pakub meeldivat elukeskkonda kõikidele kogukonna liikmetele ning külalistele. Laste eluterveks ja loovaks arenguks on loodud kaasaegne haridusvõrgustik ning lisaks ambitsioonikale ettevõtlusele toetab valla arengut kodanike aktiivne seltsitegevus läbi eneseteostuse kultuuris, spordis ning aktiivses puhkuses.
Kadrina valla piirkonnad
Põhjapiirkond – Tallinn-Narva maantee ümbruse puhke-, loodus-, teenindus- ja elamupiirkond (ühtne esmatasandi keskus puudub, erinevaid keskuse funktsioone täidavad teineteist täiendavalt Viitna ja Läsna). Piirkonna potentsiaal on seotud Tallinn-Narva maanteel kulgejate teenindamises (toitlustus, majutus, logistika jms), koostöö Lahemaa rahvusparki ning Palmse mõisa külastavate turismivooge korraldavate institutsioonidega ning Vihula vallaga, samuti turvalise ning rahuliku elukeskkonna kujundamine ja arendamine Tallinna elanikele.
Kihlevere-Ama piirkond – Viitna-Kadrina maantee ümbruse põllumajanduspiirkond (ühtne esmatasandi keskus puudub, Kihlevere ja Ama on võrdväärsed keskused). Piirkonna potentsiaal on põllumajanduse arendamine.
Vohnja piirkond – Vohnja küla ja Tapa-Loobu maantee ümbruse põllumajandus-piirkond (esmatasandi keskus on Vohnja küla). Piirkonna potentsiaal on põllumajanduse arendamine.
Hulja piirkond – Hulja alevik ning selle lähiümbrus, tööstus-põllumajanduspiirkond (esmatasandi keskus on Hulja alevik). Piirkonna potentsiaal on põllumajanduse ja tööstuse arendamine, samuti turvalise elukeskkonna arendamine.
Kadrina piirkond – Kadrina alevik koos lähiümbrusega (esmatasandi keskus on Kadrina alevik). Piirkonna potentsiaal on põllumajanduse ja tööstuse arendamine, samuti alevikule iseloomuliku turvalise elukeskkonna ning olulise halduskeskuse arendamine.
Neeruti piirkond – Puhke- ja looduspiirkond (esmatasandi keskus puudub, Kadrina alevik täidab esmatasandi keskuse funktsioone). Piirkonna potentsiaal on seotud puhkemajanduse arendamise- ja looduskaitsega; perspektiivne on koostöö Rakvere vallaga ühise puhkepiirkonna arendamiseks, kuhu kuuluks ka Lasila mõis ning Fr.R.Kreutzwaldi park.
Udriku piirkond – Udriku küla (esmatasandi keskus on Udriku küla). Piirkonna potentsiaal on põllumajanduse arendamine.
Rahvastik soo ja vanuse põhjal 2025. a seisuga
Statistikaameti andmed: https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0240/table/tableViewLayout2
Kadrina valla sõprusvald
Janakkala vald (Janakkalan kunta) Soomes on Kadrina valla sõprusvald alates 26. novembrist 1986. Koostöölepingut on uuendatud kahel korral: 21. märtsil 1996. aastal Kadrinas ning 26. mail 2012. aastal Kolu mõisas.
