« Tagasi

Jäätmevaldkonna seadusemuudatused said parlamendi heakskiidu

Riigikogu võttis täna vastu Keskkonnaministeeriumi ette valmistatud seadusemuudatused, mis puudutavad meid kõiki. Tegemist on üle aastate suurima edasiminekuga jäätmevaldkonna seadusandluses.

"Meie jäätmekorraldus on ajale jalgu jäänud ega sobitu enam keskkonnateadliku inimese maailmapilti. Praeguse süsteemiga ei ole rahul ei hoolikalt jäätmeid liigiti koguvad elanikud ega jäätmekäitlejad," ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder. Viimased kuus aastat olid erinevad jäätmevaldkonna muudatused parlamendis toppama jäänud. "Kuus aastat on aga üpris pikk aeg, sest arenenud on tehnoloogiad, muutunud inimeste harjumused ja ka ootused," rääkis Mölder ning tundis heameelt, et lõpuks on leitud tahe ja üksmeel valdkonna arendamisega edasi liikuda.

Täna heaks kiidetud seadusemuudatused võtavad Eesti õigusesse üle kolm Euroopa Liidu direktiivi. „Need muudatused on alles esimene etapp. Järgmiste sammudena tulevad arutluse alla plasti kasutamise vähendamine ja pakendivaldkonna arendamine," lisas Mölder.

Paljud värskete seadusemuudatustega seotud kohustused kehtisid juba varem, kuid seadusemuudatused täiendavad neid, seades uued ja pikemaajalised eesmärgid. Näiteks kehtestatakse uued olmejäätmete ja pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud. Samuti seatakse piirangud liigiti kogutud olmejäätmete ladestamisele ja põletamisele. Aastaks 2035 tuleb vähendada olmejäätmete ladestamist vähemalt 10%-ni tekitatud olmejäätmete üldkogusest.

Kvaliteetse ringlussevõtu tagamiseks ja ladestamise vähendamiseks on äärmiselt oluline kodumajapidamistes koguda jäätmeid liigiti. Täna riigikogus heakskiidu saanud seadusemuudatus ütleb, et biojäätmeid peab saama tekkekohal ära anda hiljemalt 2023. aasta lõpust. Hiljemalt 2025. aastast peavad kohalikud omavalitsused korraldama oma territooriumil ka tekstiilijäätmete liigiti kogumise. Vastne seadusemuudatus lahendab veel ühe murekoha: praegu on pakendikonteinerid tihtilugu ületäitunud. Nüüd saavad kohalikud omavalitsused õiguse niisugused pakendikonteinerid tühjendada ning hiljem kulu vastutajalt sisse nõuda. Samuti täpsustatakse kohaliku omavalitsuse võimalusi taaskasutusorganisatsiooniga koostöös korraldada pakendijäätmete tekkekohalt kogumine.

Oluline osa muudatustest keskendub laiendatud tootjavastutuse nõuete täpsustamisele ja täiendamisele. Kehtestatakse enesekontrollisüsteemi kohustus pakendiettevõtjatele, taaskasutusorganisatsioonidele, probleemtoodete tootjatele ja tootjate ühendustele, kuid leevendatakse pakendiettevõtjate kohustusi seoses audiitorkontrolliga. Pakendivaldkonnas tekib pakendiettevõtjatel võimalus vabatahtlikult rakendada tagatisraha ka kange ja lahja alkohoolse joogi ja siirupi pakenditele.

Seadusemuudatus kohustab teatud ettevõtteid esitama Euroopa Kemikaaliameti andmebaasi teavet oma toodetest, milles sisaldub väga ohtlikke aineid kontsentratsioonis üle 0,1 massiprotsendi. Seeläbi jõuab teave toodetes sisalduvatest väga ohtlikest ainetest ka jäätmekäitlejateni. Veel saab edaspidi paindlikumalt otsustada selle üle, kas jäätmekäitluses on toimunud jäätmete lakkamine ning neist saanud toode. Karmistatakse ka erinevate jäätmerikkumiste maksimaalseid trahvimäärasid, et tagada karistuste proportsionaalsus rikkumiste tõsidusega.