Kadrina valla kujunemisel on mänginud suurt rolli ka 1992. aastal loodud Kadrina Kommunaal. Osaühingu tegemisi meenutab kunagine tegevdirektor Aivar Lõhe.

Foto: erakogu

"Ülimalt huvitav aeg, tagasi mõeldes on emotsioonid valdavalt positiivsed. Tol ajal olid inimesed avatud ja lahedad, hästi abivalmid ja kõigil oli säde silmis. Iga päev tuldi tööle mõttega, et teeme midagi suurt ja olulist ära," meenutab Lõhe, kes juhtis Kommunaali 1995. aastast kuni 1998. aastani. Kusjuures tööle ei kandideerinud Lõhe ise, kes oli toona tegev Huljal põllumajandussektoris, vaid teda kutsusid tolleaegne vallavanem Valeri Lõnik ja vallasekretär Geete Lahi.

"Minuga võeti ühendust ja öeldi, et asjalood on nüüd nii – meil on sulle ettepanek. Läksin kohale ja Valeri ning Geete suutsid teha kokkusaamise nii huvitavaks. Neile ei läinud isegi korda, et olen teise taustaga," räägib Lõhe. Ehk Kommunaali ettevõttest ei teadnud ta suurt midagi, kuid tööasjadest ei räägitud kokkusaamisel üldse, vaid jutustati elust ja olust, nali käis asja juurde. "Niimoodi muu jutu sees sai – jah –  öeldud. Oleks tehtud pakkumine kuivalt, et tule ja tee, siis ehk poleks otsus nii kergelt tulnud," lausub Lõhe, kes on praegu Rakvere Vesi AS-i tootmisdirektor.

Vastu võtsid abivalmid kolleegid

Pärast tööle asumist 1995. aasta detsembris, veidi enne jõule, hakkas Lõhe tegelema hoopis teiste asjadega, mida oli varem teinud. "See oli tegelikult üks võtmesõna, mis ahvatles – kõik tuli teha selgeks täiesti nullist, et saada üldse millegagi hakkama. Algul oli kerge jõnks sees, kas õnnestub ja kuidas mind vastu võetakse, aga kõik olid väga lahked," jutustab Lõhe.

Kommunaali poolelt näiteks Zinaida Malle, Margarita Virolainen, Juhani Sell ja ega väike ei olnud kohanemisel ka töömeeste roll. Valla poole pealt meenuvad kahtlemata Jaan Stern ja Leho Karjus. Mõni aeg hiljem lülitus agaralt tegevusse tolleaegne noor abivallavanem Ain Suurkaev. "Ükskõik, mis ette tuli, nad olid nõus aitama, lükates võimalusel oma asjad kõrvale. Selles mõttes oli aeg veidi teine, üksteisesse suhtuti kuidagi hästi. Võib olla tundubki meenutades vanu aegu kõik helgem," mõtiskleb Lõhe.

Tööülesannetest meenutab ta, et neid oli seinast seina. Muidugi kõige tähtsam jutumärkides oli saun, mis oli tollal Kommunaali osa ja seal sai Lõhe sõnul toimetatud omajagu. Tema ametisoleku ajal ja ka hilisematel aegadel oli oht, et ühine leiliruum pannakse kinni.

Saunas käimiseks tuli puid teha

"Saunamajas polnud võimalik piletirahast suuri investeeringuid teha ja ega tavalise sanitaarremondiga poleks kaugele sõudnud, kuid mängu tulid  jälle inimesed. Kõvemad saunalised pakkusid abi - hoogtöö korras tehti küttepuid, virnastati, köeti, ja nii sai hoida sauna töös," meenutab Lõhe. Valdavalt, kes olid tol ajal, on ka täna saunaklubi liikmed, alates Ülo Kaisist ja lõpetades Nukkadega. "On kõva sõna, kui palju on suutnud Kadrina saunalised panustada sauna säilimiseks. Ja mitte lihtsalt, vaid sellest tuntumat ja ägedamat sauna pole. Head leili saunalised," soovib Lõhe.

Kuid tema tööloleku aega iseloomustab enim korteriühistute loomine, mis oli käima löödud ja seadused olid väljas. "Alustasime teavitustööga, et korterites, mis olid Kommunaali hallata, on vaja luua korteriühistud. Minu jaoks oli selles väike vastuolu - Kommunaal oleks võinud tööd hoida ja korteriühistud oleksid nende kliendid," arutab Lõhe.

Teavitustöid tehes, kohtuti elanikega ja samal ajal tegeleti hooldus- ja ehitustöödega nii palju kui võimalik. Korteriühistute loomisel juhtus ka, et nad võtsid haldusettevõtteks Kadrina Kommunaali, mis oli märgiks, et väheste vahenditega saadi tööga hästi hakkama.

Halbadest asjadest oli see, mis oli töö kõige kehvem osa – võlgnevuste klaarimiseks - oldi sunnitud tihedalt kulutama kohtumaja uksi. "See on jäänud ebameeldivalt meelde," sõnab Lõhe. 

Kolleegid nagu teatmikud

"Kui rääkida veel inimestest, siis oli üks põnev natuur Juhani Sell, kes oli kõva mälumängu taustaga ja suutis tagasihoidliku huumorimeelega üllatada üsna mitmel korral. Tema oli üks meeldejäävaid persoone," tõdeb Lõhe. Mis tegi  Juhani veel huvitavamaks oli see, et ta teadis kõiki Kadrina inimesi, igasuguseid kuupäevi - millal ühel või teisel majal midagi ehitati ja kuidas. "Tal oli hästi korraliku käekirjaga täidetud mapid. Ta oli ka pedantlik dokumentide vormistamisel," jutustab ta. 

Kuigi Lõhe pidi jääma esialgse pakkumise järgi üheks aastaks, siis tuli neid kokku hoopis kolm. "Pidevalt oli midagi pooleli, küll korteriühistute loomine või mõni ehitusobjekt, ja nii see aeg liikus kuni üks hetk tekkisid uued väljakutsed. Ja eks läks pikemalt, sest töö hakkas meeldima ka," lausub Lõhe.