Kaitse eakaid kukkumisanduriga SOS-häirenupuga

Häirenupu kuutasu on 19 EUR ning sisaldab häirenuppu, monitooringu programmi, äppi ja kasutajatuge. Häirenupu laenutamiseks on lisainfo leitav SIIT. Ärge jätke turvalisust juhuse hooleks!

Tervise Abi OÜ renditoodete valikusse on lisandunud uus kukkumisanduriga SOS-häirenupp, mis tagab abi valmisoleku ka siis, kui kasutaja ise ei suuda endale abi kutsuda.

 

Vaimse tervise tugiliini teenust pakub nüüd emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123

Jaanuaris liideti vaimse tervise tugiliini ning emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonid üheks numbriks 116 123. Vaimse tervise tuge saab nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

2021. aastal avatud vaimse tervise tugiliini peamine eesmärk oli pakkuda toetust COVID kriisi perioodil, kui paljud inimesed olid üksteisest eraldatud. Varasemalt sotsiaalministeeriumi kaplaniteenistuse ja koostööpartneri MTÜ Tartu Teoloogia Akadeemia koordineerimisel tegutsenud emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon liikus sotsiaalkindlustusameti teenuste alla 2022. aasta aprillis.

„Kuna need kaks teenust sisu poolest osaliselt kattuvad, otsustasime numbrid ühendada. Soovime pakkuda inimestele parimat tuge ning olla lihtsasti leitavad ilma, et helistaja peaks mõtlema, milline number ühe või teise mure korral valida," selgitab sotsiaalkindlustusameti kaugnõustamisteenuse juht Karmel Tall. Tema sõnul on paljudes Euroopa riikides vaimse tervise toe pakkumiseks kasutusel sama number, mis Eestiski – 116 123.

Edaspidi saab helistaja valida, kumba teenust ta kasutada soovib, ehk kui pöörduja helistab vaimse tervise tugiliini numbrile, kuuleb ta teadet numbri sulgemise kohta ja soovitust helistada 116 123. Kui pöörduja valib numbri 116 123, siis tekib tal esmalt võimalus valida vestlus nõustaja või hingehoidjaga, seejärel pääseb ta liinile.

Nõustajad pakuvad emotsionaalset tuge iga päev ajavahemikul 10-24 ning hingehoidjad on samal liinil kättesaadavad kella 16-24. Helistamine on tasuta ning tuge saab mõlema teenuse puhul nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Paraku ei möödu vaimse tervise mured iseenesest. Ja kuna täna psühhiaatri ning kliinilise psühholoogi teenuse kättesaadavuse parandamise nimel töö alles käib, julgustan inimesi esmase mure korral kindlasti vaimse tervise tugiliini poole pöörduma," ütleb sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „See on hea võimalus vestelda koolitatud spetsialistiga ning saada tagasisidet oma argistele raskustele, et mitte olla keerulises olukorras üksi. Üks osa lahendusest on rääkimine ja täpselt seda oodataksegi inimesi nii emotsionaalset tuge või hingehoidu otsides tegema."

Emotsionaalse toe soovija saab nõustajaga vestelda igapäevamuredega toimetulekust. Spetsialist kuulab ära inimese mure, pakub talle emotsionaalset tuge ja aitab välja selgitada, kuidas sellega kõige paremini edasi tegeleda. Helistada võivad kõik, kelle elus on pingeid ja raskusi ning kes tunnevad vajadust sellest rääkida.

Hingehoidja poole tasub pöörduda siis, kui inimesel on mure enda või lähedase haiguse pärast ning ta vajab seetõttu emotsionaalset tuge. Oodatud on ka kõik need kõned, kus inimesel on eksistentsiaalsed, spirituaalsed või religioossed küsimused või kui teemaks on lein või surija ja tema lähedaste toetamine. Hingehoidja on teoloogiat õppinud abistaja, kes on saanud väljaõppe aitamaks haigeid, kriisis olevaid või surevaid inimesi.

2022. aastal pöörduti ohvriabi nõustamistelefonidele 16 518 korral, neist 8117 juhul ohvriabi kriisitelefonile 116 006, 5160 vaimse tervise tugiliinile ning 3241 emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonile. Peamised pöördumise teemad olid üksildus, meeleoluhäired (depressiooni erinevad vormid jm), ärevus ja hirm.

Ohvriabi kriisitelefon 116 006 jätkab tööd senistel põhimõtetel. Abivajavad saavad nõustaja poole pöörduda eesti, vene ja inglise keeles ööpäevaringselt nii telefoni kui www.palunabi.ee lehel oleva veebivestluse aknas. Ukraina psühholoogid nõustavad abivajajaid iga päev ajavahemikus 16-20.

Lisaks telefonidele on võimalik saada vaimse tervise veebinõustamist eesti, vene, inglise ja ukraina keeles: https://www.palunabi.ee/vaimne-tervis.

HUGO.legal kiireim tee kvaliteetse õigusabini

Tasuta õigusabi saab veel vähemalt kolm aastat 16 nõustamiskohas üle Eesti ning lisaks emaili ja videosilla vahendusel

HUGO.legal koostöös Justiitsministeeriumiga on tasuta õigusabi pakkunud juba 4 aastat ning selle ajaga on õigusabi saanud 37 000 inimest. Õigusabi saab 16. suuremas maakonnakeskuses kohapeal ning ka emaili või videosilla vahendusel. Nõustamise aeg tuleb eelnevalt registreerida aadressil www.hugo.legal või telefonile 688 0400 helistades.

HUGO esindused asuvad 16 linnas üle Eesti: Tallinn, Tartu, Pärnu, Rapla, Viljandi, Valga, Võru, Põlva, Jõgeva, Paide, Narva, Jõhvi, Rakvere, Haapsalu, Kuressaare ning Kärdla. 

Kes saavad tasuta õigusabi?

Tasuta õigusabi saavad kõik Eestimaal elavad inimesed, kelle keskmine brutosissetulek on kuni 1200 eurot kuus. Erandiks on lapse õigusi puudutavad perekonnaasjad, mille puhul on sissetuleku piirmäär kuni 1700 eurot.

Millises mahus tasuta õigusabi saab?

Tasuta on esimesed kaks nõustamise tundi ning HUGO kogemus näitab, et esimese kahe tunniga saavad ka enamlevinud probleemid lahendatud – keskmine nõustamise aeg on 2,2 tundi.

Kui kahest tunnist jääb väheks, saab juurde veel 3 tundi soodushinnaga 45 €/h ning lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades saab soodushinnaga õigusabi kuni 10 tundi.

Tasuta õigusabi saamiseks tuleb sõlmida kliendileping ning tasuda ühekordne omaosalus-tasu 5 eurot, mis tagab inimesele kuni kalendriaasta lõpuni võimaluse soodustingimustel õigusabi saada. Alaealised on omaosalustasust vabastatud.

Kuidas tasuta õigusabi saab?

Tasuta ning soodustingimustel õigusabi saamiseks tuleb aeg juristi vastuvõtule registreerida aadressil www.hugo.legal või telefonile 688 0400 helistades. Valida saab kolme nõustamise võimaluse vahel – kontoris juristiga kohtudes, videosilla vahendusel või e-maili teel.

HUGO 45 juristi on nelja aastaga abistanud juba 37 000 inimest üle Eesti ning inimeste peamised mured on olnud seotud:

  • võlaõigusega (vaidlused laenuandjate, pankade ja inkassofirmadega)
  • perekonnaõigusega (elatise, lapse hoolduse ja vara jagamise probleemid)
  • töövaidlustega
  • pärimisasjadega
  • naabrite- ja korteriühistu liikmete vaheliste vaidlustega
  • suhtlemisel kohalike omavalitsustega

HUGO meeskond on ehitanud inimeste abistamiseks ka mitmeid õigusroboteid, enamus neist abistavad inimesi tasuta. Õigusrobotid on leitavad kodulehel www.hugo.legal. Info saamiseks võib alati helistada HUGO telefonile 688 0400.

 

Tasuta õigusnõustamine puuetega inimestele

EPIKoda koostöös sihtasutusega Õigusteenuste Bürooga (ÕTB) pakub õigusnõustamise teenust keskmise, raske või sügava puudega inimestele. Erivajadusega isiku elukondlike õigusküsimuste lahendamiseks võivad sihtgrupi esindajatena nõustamisele pöörduda ka sihtgrupi hooldajad või pereliikmed.

Teenuse eesmärgiks on tagada erivajadustega isikutele õigusnõustamine ja abistamine igapäevasel ametiasutustega suhtlemisel ning asjaajamisel.

Õigusabi tagatakse elukondlike õigusmurede lahendamisel: võlad, eluase, pereasjad, tööasjad, toetused jms. kohtumisega õigusnõustamisega (vajadusel ka veebisilla vahendusel (Skype), õigusinfot saab küsida telefonitsi ja veebinõustamise teel.

Õigusnõustamise teenust pakutakse 15-s ligipääsetavas nõustamiskohas üle Eesti koostöös maakondlike puuetega inimeste kodadega.

Õigusnõustamiseks on vajalik eelregistreerimine SA Õigusteenuste Büroo telefonil 53 850 005 E-N kell 10- 16. Muul ajal saabunud kõnede puhul (v.a. laupäev ja pühapäev) või kui kõnele hetkel vastata ei saa, helistatakse pöördujale ÕTB poolt tagasi.

Esimene kontakt toimub telefoni teel – jurist helistab eelregistreerunud kliendile nõustamisajal ja edasised tegevused sõltuvad juhtumi vajadusest.

Teenus on sihtgrupi jaoks tasuta. Vajadusel on võimalus kasutada nõustamisel viipekeeletõlki. Vaata teenust tutvustavat videot viipekeeles

Lisainfo: Tauno Asuja, Eesti Puuetega Inimeste Koja peaspetsialist, tel: 661 6614 ja e-post: tauno.asuja@epikoda.ee

Õigusnõustamise teenust rahastab Justiitsministeerium.

 

Tasuta juriidiline nõustamine lapsevanematele

Alates aprillist toimuvad tasuta juriidilised nõustamised Hea nõu lastega peredele projekti raames igal nädalal, nii eesti kui vene keeles. Nõustamised toimuvad telefoni teel kolmapäeviti kell 15.00-18.00, eelregistreerimisega tööpäeviti 631 1128 või liit@lastekaitseliit.ee

Nõustamise teemad: perekonnaõigust puudutavad küsimused, lapse õigused, laste õigused suhetes vanematega, vanemate kohustused suhetes lastega, erinevad peremudelid – õigused ja kohustused, üksikvanema õigused, hooldus, eestkoste, lapsendamine jne. Nõustamine hõlmab ka perekonnaõigusega otseselt seonduvaid õigusvaldkondi (sh pärimisõigust). Nõustamisel tutvustatakse ka riigi õigusabi olemust ja pakutavaid võimalusi.

 

Ohvriabi

Millal tasub pöörduda ohvriabisse?

Ohvriabisse tasub pöörduda, kui Sa ise või keegi Sinu lähedastest on langenud hooletuse, halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Ohvriabisse võid pöörduda ka siis, kui Sulle on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju, sõltumata sellest, kas kahjutekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalasi. Abi saamise eelduseks ei ole kuriteo toimepanek, sest ohvriabisse võid pöörduda ka siis, kui oled näinud, kuidas kedagi teist on halvasti koheldud või on toimunud õnnetus ning Sa ei tea, kelle käest abi saada.

 

Mida ohvriabi Sulle pakub?

Ohvriabiteenus on avalik teenus, mille eesmärk on säilitada või parandada Sinu või Su lähedaste toimetulekuvõimet keerulistes emotsionaalsetes olukordades, näiteks õnnetuse või kuriteo tagajärjel. Neis olukordades toimetulekuks vajad Sa nii emotsionaalset tuge, ärakuulamist kui ka infot selle kohta, millist abi on Sul võimalik erinevate ametnike ja asutuste käest saada. Samuti on oluline, et Sa teaksid, milliseid on Sinu õigused, mida Sinu ja Su andmetega tehakse, millised on Su võimalused abist keelduda ja millist abi võivad saada ka Sinu lähedased. 

 

Milliseid teenuseid ja toetusi on Sul ohvriabist võimalik saada? 

Ohvriabitöötaja kaudu võid saada psühholoogilist nõustamist, taotleda kuriteoohvri hüvitist, saada tuge MARAC-võrgustiku või taastava õiguse põhimõtete läbiviimisel. Taastava õiguse konfliktivahenduse puhul tuuakse konflikti või õigusrikkumise osapooled neutraalset vahendajat kaasates kokku, andes kõigile võimaluse rääkida juhtunust, oma mõtetest, tunnetest ja vajadustest ning arutada, kuidas tehtut heastada ja milles kokku leppida, et sellised olukorrad tulevikus ei korduks. Lisaks aitavad ohvriabitöötajad läbi viia nii lepitusteenust kui ka sõlmida kokkuleppeid Sulle kuriteos tekitatud kahjude heastamiseks.

 

Laste psühhosotsiaalse toimetuleku toetamiseks leiad vajalikud kontaktid mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) programmi tiimi kontaktidest. Laste sotsiaalsele rehabilitatsiooniteenuse kohta saad infot küsida sama teenuse kontaktisikute käest. Samuti aitavad ohvriabi ennetustalituse spetsialistid korraldada ennast ja teisi ohustava käitumisega lastele kinnise lasteasutuse teenust.

 

Kuhu pöörduda, kui vajad abi?

Turvalisema elu suunas on koos kõrvalise abiga kindlam astuda.

Ohvriabi Ida piirkond (Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa)

Mari-Liis Org (piirkonna juht), 5860 9053, e-post: Mari-Liis.Org@sotsiaalkindlustusamet.ee

Rakvere politseijaoskond (Kreutzwaldi 5a, Rakvere)

Merli Tammi-Jõeveer, 5866 9932, e-post: Merli.Tammi-Joeveer@sotsiaalkindlustusamet.ee

Narva politseijaoskond (Vahtra 3, Narva)

Anastassia Belova, 5866 9829e-post: Anastassia.Belova@sotsiaalkindlustusamet.ee

Inna Bahlinova, 5309 7071, e-post: Inna.Bahlinova@sotsiaalkindlustusamet.ee

Kohtla-Järve (Järveküla tee 50, Kohtla-Järve)

Natalja Saar, 5128736, e-post: Natalja.Saar@sotsiaalkindlustusamet.ee

Jõhvi politseijaoskond (Rahu 38, Jõhvi)

Natalja Maikova, 524 6758, e-post: Natalja.Maikova@sotsiaalkindlustusamet.ee

Sotsiaalkindlustusameti Jõhvi kontor (Rahu 38, Jõhvi)

 

 

Abitaja eakatele ja erivajadustega inimestele

Koostöös Eesti Puuetega Inimeste Koja, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ja Hiiumaa vallaga viiakse ellu projekt, milles raames pakutakse tasuta telefonipõhist nõustamis- ja suhtlemisteenust üksikutele eakatele ja erivajadustega inimestele.

Abitaja on telefonipõhine nõustamis- ja suhtlemisteenus eakatele ja erivajadustega inimestele.

Kuidas Abitaja teenus toimib?

  1. Pakutakse suhtlemisteenust, mis pakub üksindust tundvatel inimestele võimaluse regulaarselt suhelda. Aidatakse leida abivajajatele vabatahtlik, kellega iganädalaselt vestelda ning kellest saab abivajajale nö telefonisõber. Kõned on konfidentsiaalsed ja tasuta ning vabatahtlikud on eelnevalt läbinud taustakontrolli. Teenusega liitumiseks tuleb helistada numbrile 650 0650 või täita registreerimisankeet koduleheküljel. 
  2. Igapäevastes küsimustes saavad abivajajad helistada tööpäeviti (E-R 9.00-17.00) numbril 650 0650  nõustajatele. Pakutakse laiapõhjalist nõustamis- ja infoteenust erinevates elukorraldust puudutavates küsimustes („elukorralduslik infotelefon" tähendab erinevaid teemasid - piltlikult ID kaardi pikendamise tingimustest kuni teatri mängukavadeni), esmane sotsiaalne ja ühiskondlik nõustamine jms. Keerulisemate küsimuste ja probleemide korral aidatakse leida vajalikud kontaktid (nt suunatakse kõne edasi konkreetsele nõuande- ja abiliinile).

Teenuse ja projekti kohta saab rohkem lugeda:

 

Abivõimalused vägivallast loobuda soovivale inimesele

 

Kas tunned, et kaotad vihastades kontrolli oma käitumise üle? Kardad jääda enda käitumise tõttu ilma oma tööst, sõpradest või partnerist? Kas Su lapsed kardavad Sind? Soovid, et Su peres oleks rohkem rahu ja turvatunnet? Vajad hinnanguvaba ärakuulamist teemadest, millest rääkida on keeruline?

Toetame Sind, et saaksid luua paremaid suhteid ja oma tunnetega toime tulla.

 Vägivallast loobumise tugiliin 660 6077tugiliin@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Vägivaldne käitumine on valik, mis kahjustab Sind ja Sinu lähedasi. Vägivallast loobumise tugiliinil pakume esmast nõustamist, kui oled mures oma käitumise pärast. Meie nõustaja toel saad valida just Sulle sobivaima tee. Nõustamine on tasuta, vajadusel võime kohtuda näost-näkku. Loe lisaks palunabi.ee.

 

Õigusabi riigi toel

 

Sul on õigus saada riigi toel kvaliteetset õigusabi. Kliente nõustatakse nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtus. Samuti aidatakse dokumente koostada ja ametiasutustega suhelda.

Eesti Õigusbüroo pakub koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi Eestis elavatele inimestele, kelle brutokuupalk jääb alla statistikaameti avaldatud 1,5-kordse keskmise (s.o alla 1906 euro).

Tasuta õigusabiteenust saab ainult klient, kes on sõlminud Eesti Õigusbürooga lepingu.

 

Tasuta ning soodustingimustel õigusabi saamiseks tuleb:

  1. sõlmida kliendileping ning tasuda 5 eurot lepingutasu (kehtib terve kalendriaasta, see tähendab, et kalendriaasta jooksul uuesti meie juurde tulles enam lepingutasu tasuma ei pea)
  2. eelnevalt broneerida aeg kas internetis aadressil www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades (täna suunatakse meie kontoritesse inimesi ilma, et nad oleksid eelnevalt registreerinud).

Seejärel on inimesel õigus saada juuridiist abi kokku 15 tundi, millest:

  • 2 esimest tundi on kliendile tasuta (riik hüvitab 40 eurot tunnis)
  • 3 järgmise tunni eest tuleb kliendil tasuda 20 eurot tunnis (riik hüvitab ülejäänud 20 eurot tunnis)
  • 10 järgmise tunni eest tuleb kliendil tasuda 40 eurot tunnis (riik ei hüvita)

 

Meie senise praktika järgi jääb keskmine õigusnõustamise aeg alla kahe tunni ning see näitab, et esimeste tasuta tundidega leiavad lihtsamad ning tüüpilisemad juhtumid lahenduse.

Kliendil on valida kolme nõustamise vahel: telefoni teel nõustamine, veebinõustamine ning kohtumisega nõustamine.

Kõige tulemuslikuma lahenduse oma probleemile saad siis, kui pöördud Eesti Õigusbüroo juristi poole võimalikult varakult.

Info tasuta ning soodustingimustel õigusabi kohta on leitav aadressil www.juristaitab.ee

Lisainfo: 688 0400 või abi@juristaitab.ee

 

Naiste tugikeskuse teenus

 

Naiste tugikeskustes pakutakse turvalist keskkonda, nõustamist ja ajutist majutust naistevastase vägivalla ohvriks langenud naistele ja nendega kaasas olevatele lastele. Lisaks ajutisele majutusele pakutakse tugikeskustes naistele ja nende lastele esmast kriisinõustamist ning juhtumipõhist nõustamist. Vajadusel ja võimalusel naistele ka psühholoogilist nõustamist, psühhoteraapiat ning juriidilist nõustamist.


Teenuseosutajate kontaktid

Täpsem info teenuse kohta on Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt

 

Kriisiabi

 

 Kriisitelefoni number 116 006!

116 006 annab kiiret abi inimestele, kes on langenud süüteo, hooletuse või halva kohtlemise ohvriks või on kogenud füüsilist, vaimset, majanduslikku või seksuaalset vägivalda. Teenus on helistajale tasuta ning abi on tagatud ööpäevaringselt. Kui helistada ei ole võimalik või kui ei soovi telefoni teel enda murest rääkida, saab pöörduda abi saamiseks ka palunabi.ee lehele, kus ohver saab nõu ja abi küsida veebivestluse kaudu.

 

MEDI häirenuputeenus

 

Medi häirenuputeenuse toimimise põhimõte on lihtsalt arusaadav - kui juhtub õnnetus või terviserike, saate nupuvajutusega kutsuda abi.
Abi pakuvad teile teie lähedased ja saate soovil kutsuda endale appi ka kiirabi, päästeameti või politsei.
Häirenuputeenus pakub kindlustunnet nii teile kui ka teie kõigile lähedastele – abi on alati ühe nupuvajutuse kaugusel!
Informatsiooni on võimalik saada MEDI nõuandeliinilt 661 8181 ja kirjutades  e-posti aadressile  info@medi.ee
Koduleht: www.medi.ee

 

Isikliku abivahendi kaart

 

Riigipoolse soodustusega saad abivahendi ettevõttest soetada siis, kui sulle on väljastatud abivahendi tõend ja isikliku abivahendi kaart ehk IAK. 

Isikliku abivahendi kaardi väljastab Sotsiaalkindlustusamet (SKA). Kaardi saamiseks on kõige kiirem viis täita taotlus Sotsiaalkindlustusameti kodulehel. Kodulehel olevasse vormi sisesta kaarti vajava inimese kontaktandmed ja kaardi kättesaamise postiaadress. Taotluse alusel väljastatakse 3-5 päevaga isikliku abivahendi kaardi ning saadetakse postiga koju.

Jätkuvalt on võimalus minna klienditeenindusse ja taotleda isikliku abivahendi kaarti kohapeal. Taotluse saab klienditeeninduses esitada suuliselt ning õigustuse olemasolul väljastatakse see ka kohe.

Abivahendi tõend näitab, milliseid abivahendeid sa vajad. Tõendi saamiseks pöördu perearsti, eriarsti, tegevusterapeudi või füsioterapeudi poole. Abivahendi tõendit võib välja kirjutada ainult see terapeut, kes töötab rehabilitatsiooni meeskonna juures või tervishoiuteenust pakkuvas asutuses. Samuti võib abivahendi vajadus olla tuvastatud rehabilitatsiooniplaanis. Abivahendi tõendina ei sobi digiretsept. 

Abivahendi ettevõttesse minnes võta kaasa abivahendi tõend, isikliku abivahendi kaart ja isikut tõendav dokument. Abivahendi üürimise või soetamise kohta teeb ettevõte abivahendi kaardile sissekande. Kui abivahendi kaart on täis saanud, siis lisab ettevõte kaardile uue vahelehe.

NB! Tõend ja isikliku abivahendi kaart jäta alati enda kätte.

 

Täpsem info: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/abivahendi-vajajale