Kadrina valla visioon 2035


Kadrina vald on kaasaegne, atraktiivne ja keskkonnasõbralik piirkond, mis pakub meeldivat elukeskkonda kõikidele kogukonna liikmetele ning külalistele. Laste eluterveks ja loovaks arenguks on loodud kaasaegne haridusvõrgustik ning lisaks ambitsioonikale ettevõtlusele toetab valla arengut kodanike aktiivne seltsitegevus läbi eneseteostuse kultuuris, spordis ning aktiivses puhkuses.

 

Tutvustus ja asukoht


Kadrina vald asub Lääne-Viru maakonna lääneosas. Kadrina valla pindala on 353,92 km², mis on ligikaudu 10% Lääne-Viru maakonna pindalast.
Kadrina vallas on 2 alevikku, milleks on Kadrina ja Hulja ning 40 küla. Kokku on Kadrina valla elanike arv 01. jaanuar 2019 seisuga 4907 inimest. Kadrina alevikus elab 2165 inimest, Hulja alevikus 459 ning külades elab kokku ligikaudu 2280 inimest.

Kadrina Vald, moodustati 1992. aasta aprillikuus Kadrina külanõukogust. Kadrina valla naabriteks on Tapa, Rakvere ja Haljala  vald Lääne-Virumaal ja Kuusalu vald Harjumaal.
Tänane Kadrina vald hõlmab umbes 2/3 omaaegsest Kadrina kihelkonnast, mille põhjaosa asub aga praegu Haljala vallas. Kadrina valla haldusterritooriumil oli 1939. aastal, Vohnja ja Aaspere (osaliselt) vald.
Kadrina kihelkond (ka Torvastvere kihelkond) oli ajalooline kihelkond Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus. Kadrina kihelkond piirnes läänes Tallinna kreisi Kuusalu ja Paide kreisi Ambla kihelkondadega, lõunas Väike-Maarja, idas Rakvere kihelkonnaga ja loodes Haljala kihelkonnaga. Muistne Kadrina kihelkond hõlmas nüüdse Kadrina valla ja osi Vihula vallast. Muinaslinnused asusid Mäeotsa linnamäel (Võduveres) ja Neeruti Sadulamäel.

13. sajandi alguses kuulus Kadrina piirkond Rävala muinasmaakonda. Mõõgavendade ordu jõudis siia juba 1219. Järgmisel aastal, 1220 asutasid taanlased umbes 1240 kirikukihelkonna nimega Torvestavere (Taani hindamisraamatus Toruestæuæræ). Hiljem lühenes see Tristfer'iks, nimi olevat pärinenud Gustav Johannes Beermanni andmetel Kadrina kiriku juures Kruusimäe veerul asunud Tristwere küla järgi. Kihelkonnas oli tol ajal 35 küla kokku 3–4 tuhande elanikuga.

Taani ja kirikuvõimu kehtestamise tulemusena moodustati muinaskihelkondade põhjal kirikukihelkonnad. Kirikukihelkond oli maa-ala, mis moodustas kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonna. Kadrina kirikukihelkonna keskuseks oli Kadrina kirikumõis ja kihelkonnakirikuks Kadrina Katariina kirik.
Kogudus arvatakse olevat loodud aastal 1231. Esimene pühakoda rajati pühasse hiide, kuhu eestlased oma sõdalasi matsid. Praegune kivikirik ehitati 15. sajandil samasse paika. 1596. aastal mainiti kirikukroonikas esmakordselt püha Katariina nime (St. Catharinae). Sellest, koguduse kaitsepühaku nimest kujunes ajapikku tänapäevane nimi Kadrina.

Olulise tõuke Kadrina kujunemisele andis 1870. aasta, mil valmisid Kadrina puidust jaamahoone ja Tallinn-Peterburi raudtee ning Kadrina kirikumõis. Kirikumõisa ja raudteejaama vahele tekkis 19. sajandi lõpuks Kadrina alevik.

1902. aastal asutati Kadrina kihelkonnakool, 1907 Kadrina Hariduse Selts, 1910 ehitati Kadrina haridusseltsimaja saal.
1926. aastal rajati unikaalne maakividest ausammas Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestuseks.
1930 ehitati Hariduse Seltsi Maja (rahvamaja), 1938 uus Kadrina koolimaja.

 

Valda läbib Tallinn-Narva (1; E-20) ja Pärnu-Sõmeru (5) põhimaantee ning Loobu-Tapa (24) tugimaantee ja Tallinn-Peterburi raudtee. Kadrina alevik asub 15 km kaugusel Rakvere ja Tapa linnadest ning 85 km kaugusel Tallinnast.