« Tagasi

Logopeed annab lapsevanemale südamerahu

6. märtsil tähistatakse üleeuroopalist logopeediapäeva ning sel puhul jagan teiega mõtteid logopeediast ja logopeedidest. Logopeedide puudusest räägitakse palju, vähem on teemaks see, millega nad tegelikult tegelevad. Ilmselt esimesena meenub logopeediga seoses r-tähe õige häälduse õppimine või koolieas etteütluste kirjutamine. Tegelikult on logopeedia palju laiem valdkond, mis ühendab endas teadmised eesti keelest, arstiteadusest ja pedagoogikast. Eestis saab logopeediat õppida Tartu Ülikoolis läbides esmalt eripedagoogika bakalaureuseõppe ning jätkates magistri tasemel logopeedia suunal.

Logopeedi peamine tööülesanne on kõne arendamine või taastamine, lisaks oskame aidata neelamisprobleemidega ja häälehäiretega inimesi. Logopeedi tähtsaim tööriist on aga suhtlemine. Kõnet kasutamegi peamiselt suhtlemiseks ning seetõttu toimubki kõne areng ka valdavalt suhtlussituatsioonis. Töötades erinevate klientide muredega imikueast kuni kõrge eani, on oluline hea suhtlusoskus ja võime leida ühine keel neist igaühega. Lisaks on väga tähtis loovalt mõelda ning kiirelt kohanduda vastavalt olukorrale. Näiteks ei õnnestu alati teraapias teha seda, mida on planeeritud ning siis tuleb kiirelt reageerida ja tegevusi muuta, kohandada raskusastet või hoopis midagi uut välja mõelda. Ja seda ikka selleks, et seatud eesmärgid saaksid väikeste sammude haaval reaalsuseks. Ega siis lapsed niisama ei ütle, et logopeedi juures saab mängimas käia!

Aga millal siis peaks ikkagi lapsega logopeedi poole pöörduma? Lapse kõne arengus on paika pandud mitmeid nö norme eri vanuses laste kohta. Neist peamised:

  • üheaastane laps peaks oskama mõnda sõna ja mõistma lihtsamaid igapäevaseid korraldusi;
  • kaheaastane laps peaks hakkama moodustama paarisõnalisi lauseid või omama sõnavaras u 50 sõna;
  • kolmeaastase lapse kõne peaks olema võõrale täiskasvanule mõistetav;
  • viieaastase lapse kõnes peaksid olema paigas kõik häälikud ning peamised grammatikavormid.

Need on sellised väga lihtsad piirid. Tegelikult on vaja kõnes hinnata palju enamat ning seetõttu võiks vanem mure korral esmalt lasteaiast või koolist küsida pedagoogi arvamust lapse kõne arengu osas. Kui ka lapse õpetaja väljendab muret, siis tasubki leida logopeed, kellega kõne arengut hinnata ning edasise arendustöö osas plaane seada. Mure korral võib alati logopeedi poole pöörduda ning seda pigem varem kui hiljem! Vajadusel on varasem sekkumine efektiivsem ning kui lapsel logopeedilist tuge vaja polegi, saab vanem ikkagi soovitusi edasiseks kõne arengu toetamiseks ning südamerahu lapse arengu osas.

Soovin kõigile rõõmsat logopeedide päeva!

 

Marie Petrovits

logopeed

 

Fotol Jakob Schwindt teraapiatunnis k-häälikut harjutamas. Foto autor Marge Schwindt.