Leerikursus


Leer tuleb saksa keelest "Lehre", mis tähendab õpetust. Kirikus peetakse leeri (või leerikursust või leerikooli) noortele alates 16-aasta vanuselt. Leeris õpetatakse ristiusu aluseid ning kursuse läbides toimub kirikus leeriõnnistamine ehk konfirmatsioon. Sellega on inimene saanud kõik koguduseliikme õigused ja kohustused. Kohustus osa võtta jumalateenistustest ja anda oma rahaline panus koguduse majandamisse. Õigus valida ja olla valitud kiriku juhtorganitesse ja üldse osaleda koguduse ettevõtmistes nagu näiteks piibliring, laulukoor jne. Samuti on tal õigus saada kiriku talitusi, nt laulatus.

Vana traditsiooni järgi peetakse meie kirikus normaalseks, et inimene ristitakse juba imikueas. Kui ta on saanud küllalt vanaks, siis tuleb ta leeri. Aga kui ta on mingil põhjusel jäänud lapsena ristimata, siis tehakse seda täisealisena koos konfirmatsiooniga leerikursuse lõppedes.
Meie koguduses on peetud leeri kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Lisaks sellele toimub suvel ka leerilaager koostöös teiste kogudustega.

Kevad- ja sügisleer on üles ehitatud 12-tunnise koolitusena. Kuidas me need 12 tundi ette võtame, see on kursuse omavahelise kokkuleppe küsimus. Leerikursust viib läbi koguduse õpetaja.

Iga tund käsitleb üht teemat: I tund. Usust ja uskumisest, II tund. Jumalast, III tund. Piiblist, IV tund. Vanast Testamendist, V tund. Jeesusest Kristusest, VI tund. Jeesuse elust, VII tund. Uuest Testamendist, VIII tund. Palvest ja palvetamisest, IX tund. Kümnest käsust, X tund. Sakramentidest, XI tund. Kirikust, XII Kiriku ajaloost. Lisaks tuleb leerikursuse jooksul külastada ka teistes kogudustes toimuvaid jumalateenistusi.

Leeri tulemise soovist anna teada koguduse õpetajale. Leerikursuse algus kuulutatakse välja netiavaruses, valla ajalehes ja teadetetahvlitel. Jälgi reklaami!

 

Talitused

 

Ristimine

Ristimisega võetakse inimene olgu noor või vana, rikas või vaene Kristuse osadusse. Lapse ristimisel on tarvilik ristivanemate ehk vaderite juuresolek. Ristivanemad on oma ristilapsele ja tema vanematele toeks ja abiks lapse kristlikul kasvatamisel. Eriti oma eestpalvetega toetamisega. Ristivanemaks võib olla iga kiriku liige, st ta peab olema ristitud ja konfirmeeritud, keda lapsevanemad on palunud ristivanemaks hakata. Täiskasvanu ristimisel pole vadereid vaja. "Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni", ütleb Jeesus Matteuse evangeeliumi lõpus.

 

Konfirmatsioon ehk leeriõnnistamine

Konfirmatsioon ehk leeriõnnistamine on ristimisse "kinnitamine" (confirmare – ladina k kinnitama). Meie kirikus peetakse õigeks ja loomulikuks, et laps ristitakse juba imikueas. Kui ta on sirgunud juba nooreks inimeseks, on aeg minna leeri. See on sisult kursus, kus õpitakse tundma ristiusu aluseid, kuid sügavamas tähenduses mitte niivõrd õppimine nagu õpitakse koolitükke, vaid õppimine Isikust osasaamist, uuest atmosfäärist osasaamist. Kursuse lõppedes toimub leeriõnnistamine ehk konfirmatsioon. "Laske ka endid ehitada elavate kividena vaimulikuks kojaks. Saage pühaks preesterkonnaks, kes toob vaimulikke ohvreid, mis on Jumalale meelepärased Jeesuse Kristuse kaudu." 1 Peetruse kiri 2, 5.

 

Armulaud

Armulaud on meie Issanda Jeesuse Kristuse tõeline ihu ja veri, mida Kristus ise meile, kristlastele, on seadnud söömiseks ja joomiseks leiva ja veini näol (Martin Lutheri Väike Katekismus). Võib öelda, et kui ristimine on kristlaseks saamise sakrament, siis armulaud on kristlaseks olemise sakrament. Armulaual on kristlane osaduses ülestõusnud Kristusega ja ka teiste kristlastega. See on vaimulik teemoon meie elurännakul, kus me soovime Kristusel meie elus toimida. Ka nõrga usu ja oma kahtlustega mingem ikka armulauale, sest siin me vajame hoopis ühendust Kristusega, aga mitte oma usu vägevuse näitamist. "Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise.", ütleb Jeesus Matteuse evangeelium 11,28. Meil pühitsetakse armulauda reeglina vähemalt igapühapäevasel teenistusel.

 

Piht

Piht on alandlik palve, millega inimene pöördub Jumala poole, et saada halastust ning armu oma eksimuste pärast, mida ta on teinud nii Jumala kui ka kaasinimese vastu. (On seal keegi? Leeriõpik.) Oluline on, et inimene on oma eksimusest aru saanud ja otsib väljapääsu. Vaimulik aitab tal seda teha. Vaimulik ei ole seal selleks, et uudishimulikult sorida kellegi hinges, vaid ta kuulutab inimesele andeksandi Jumala nimel. Viimselt on Tema see, kes andestab. Vaimulik on kohustatud hoidma pihisaladust, st ta ei tohi kellelegi rääkida pihil räägitust; isegi mitte seda kes ja millal on pihil käinud. "Kellele te iganes patud andeks annate, nendele on need andeks antud.", ütleb Jeesus Johannese evangeelium 20,23. On olemas ka üldpiht, millega alustatakse igat jumalateenistust.

 

Laulatus

Laulatus on abielluda soovivatele mehele ja naisele õnnistuse palumine Jumalalt vaimuliku poolt. Laulatuseks peab paar kuuluma kiriku liikmete hulka, st olema ristitud ja konfirmeeritud. See on paarile suur rõõmupäev, kus nad oma "Jah"-sõnaga tõotavad Jumala ning tunnistajate juures teineteisele truuks jääda elu lõpuni. "Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu." ütleb Jeesus Matteuse evangeelium 19, 4.

 

Õnnistamine

Õnnistamine või pühitsemine on Jumala õnnistuse palumine asjadele – oma kodu, auto, põllud aga ka kaelaristid, küünlad ning kirikus olevad asjad (kirikukellad, orel, ristimiskivi jne) või ühingule, organisatsioonile, mis tunnustab oma tegevuses kristlikke, moraalseid väärtusi nt selle ühingu lipu kaudu. "Isa! Pühitsetud olgu Sinu nimi! Sinu riik tulgu!" ütleb Jeesus Luuka evangeelium 11,2

 

Matus

Matus on inimese ärasaatmine igavese elu lootuses ja usaldades ülestõusnud ning surma võitnud Kristust, kes ütleb: "Nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu." Johannese evangeelium 3,16. Matus on ka palve lahkunu eest, kuid ka kõigi leinajate eest selsamal põhjusel ja eesmärgil. Reeglina maetakse kiriklikult koguduseliiget, st ristitud ja konfirmeeritud inimest.

 

Vaata ka www.eelk.ee/et/kogudus/

Kõigi talituste asjus tuleb pöörduda koguduse õpetaja poole.

 

Pühapäevakool

 

Pühapäevakool on mõeldud kristlikuks-kõlbeliseks kasvatuseks lastele, kes ei ole veel leeriealised. Nagu juba nimigi ütleb, käib see koos pühapäeviti.

 Huvi korral võtta ühendust koguduse õpetajaga Meelis-Lauri Eriksoniga 53458594.

Pühapäevakoolis õpetatakse ristiusu aluseid (piiblilugu, Kümme Käsku, Meie Isa palve), meisterdatakse, mängitakse, lauldakse ja nositakse. Vahetevahel korraldab pühapäevakool ka väljasõite huvitavatesse kohtadesse ja kellelegi külla (seni on tehtud külastusi nt Pirita kloostrisse ja naaberkogudustesse) ja võtab ka ise külalisi vastu. On korraldatud ka laagreid pühapäevakooli lastele.