Üheskoos teadlikumaks artiklid
Kodukant Juuli 2025 - Lauamäng "Avasta Kadrina valda"
Kodukant Juuni 2025 - Laps läheb sügisel kooli? Kasuta suvekuid tema kooliküpsuse arendamiseks
Kuna koolitee alustamine toob tervele perele kaasa ohtralt muutusi, muretsevad vanemad tihti selle üle, kas nende laps on ikka piisavalt kooliküps. Õnneks on suvi kooliküpsuse arendamiseks ideaalne aeg!
Olulisim on toetada lapse kooliks valmistumist ühtaegu mängulisel ja harival viisil. Õppige üheskoos kooliteed tundma, vaadake üle kõik liiklusmärgid ja selgitage nende tähendust. Kuna koolilaps peab teadma oma vanust, sünnipäeva ja kodust aadressi, on väga heaks õppematerjaliks üheskoos meisterdatud kaart, mille abil saab ka tänavanimed kiirelt selgeks. Kindlasti tasub igapäevastes vestlustes korrata pidevalt ajamäärusi nagu eile, täna, homme, hommikul, päeval ja õhtul. Olulised on ka nädalapäevad, kuud ja aastaajad.
Julgus suhelda ja oskus märgata on samuti olulisteks kooliküpsuse parameetriteks. Selleks, et neid võimeid arendada, tuleb lapsele õpetada erinevates olukordades toime tulemist. Näiteks võib poes paluda lapsel müüjalt küsida, kus mõni asi asub või lasta tal ise arve maksta. Mänguväljakut jälgides kohtab aga alati ilmekaid näiteid halvast ja heast käitumisest, mille abil on hõlbus selgitada lapsele jagamise vajalikkust ja seda, kuidas eri viisidel kaaslasi lohutada ja abistada. Aita kaasa lapse eneseregulatsiooni kujunemisele ehk oskusele juhtida enda emotsioone ja käitumist vastavalt olukorrale. Lapsel on oluline teada, et kõigiga ei pea olema sõber, aga kõigile peab olema hea kaaslane.
Kooliküpsuse komplekti kuuluvad ka püsivus, keskendumine ja kuulamisoskus. Neid omadusi saab edukalt arendada näiteks koos süüa valmistades, kuna selle tegevuse käigus tuleb vanemat tähelepanelikult kuulata, järgida juhiseid ning püsida tegevuses lõpuni. Leppige kokku ja märkige kalendrisse, millal koos kokkate ja valige selline aeg, mil kumbki ei pea kiirustama. Sirvige retsepte ja arutlege, millised koostisosad olemas on ja milliseid tuleks juurde hankida. Lugemise ja kirjutamise harjutamiseks võib retsepte lihtsustada, koostada ostunimekirju ja minna koos poodi. Pärast söögitegu ei tohi kindlasti unustada ka nõudepesu ja kasutatud esemete õigele kohale tagasi panemist.
Väga tähtis on lapsega koos tegutsedes mitte seada talle liiga kõrgeid eesmärke ning tunnustada tuleb pingutust ka siis, kui kvaliteet jätab soovida, sest muidu tekib lapses pinge ja kartus vanema ootustele mitte vastata. Kui laps väsib, panustage ise eesmärgini jõudmisse rohkem, et tegevus pooleli ei jääks. Laua taga tähtede ja numbrite õppimise asemel leia võimalusi kaasata laps oma igapäevastesse tegevustesse, kuna läbi selle omandab ta palju sujuvamalt kooliks vajalikke oskusi.
Kokkuvõtvalt - lapse arengut toetab kõige paremini igapäevane ühine tegutsemine, kus tähtsal kohal on positiivne eeskuju, emotsionaalne tugi ja rõõm koos veedetud ajast. Ärge võtke lapse kooliks ette valmistamist kui kohustust, vaid kui lapsega veedetud kvaliteetaega!
Autor: Jane Li Dudar
Pilt: Canva
Lugemisoskuse kujundamise eeltöö algab juba beebieas, mil näitame lapsele raamatust pilte ja nimetame ning kommenteerime pildil olevat.
Mida suuremaks laps kasvab ja kõne mõistmine areneb, seda rohkem saame raamatuid vaadates lugusid rääkida. Kõne mõistmise ja püsivuse arenedes saame hakata lapsele ette lugema lühikesi jutukesi, mille väärtust kõne, lugemise ja kirjutamise eeloskuste arengus ei tohiks mingil juhul alahinnata. See on üks võimas ja efektiivne viis lapse kõnelisi oskusi arendada ja samal ajal toetada lugemishuvi teket. Boonusena tugevdab ühiselt veedetud aeg vanema ja lapse sidet ning toetab lapse sotsiaal-emotsionaalset arengut.
Kui laps suudab ise lihtsamaid sõnu kokku veerida, tuleb tagasi lihtsama lugemise juurde liikuda. Esialgu saab laps lugeda pealkirju, lihtsamaid sõnu ja lauseid ning tema esimesi lugemiskatseid tuleks kindlasti tunnustada ja innustada üha rohkem proovima.
Laske lapsel ise valida meelepärast kirjandust, külastage raamatukogu ja uurige koos huvipakkuvaid raamatuid. Koolilapsi, kes juba oskavad lugeda, tuleks innustada lugemisrituaalide või -rutiinidega, näiteks leppida peres kokku lugemispäevad või -ajad, mil koos loete. Lugemisoskuse arenedes hakkab laps aina rohkem ise lugema ja varsti saategi terve perega koos lugeda nii, et igaüks loeb oma raamatut. Seega, oluline tegur lugemishuvi ja -soovi tekitamisel ja hoidmisel ongi just lapsevanema eeskuju ning raamatute ja lugemise väärtustamine peres. Kui laps pole kunagi vanemat raamatut lugemas näinud, siis kust peaks tal tekkima huvi ja tahtmine ise raamatuid uurida?
Nutiseadme laastav mõju lugemishuvile
Pole mingi saladus, et kõigil meil on raamatutest oluliselt tihemini käes nutiseadmed. Nendega toimetades ei pea laps kuigi palju ise tahtlikult pingutama, kuna sotsiaalmeedia- ja mängukeskkonnad on seatud nii, et need haaraks meie tähelepanu iseenesest. Lugemine ja õppimine aga nõuavad tahtlikku keskendumist ja pingutamist ning kui laps veedab palju aega ekraanide seltsis, pole tal piisavalt aega, et tahtlik tähelepanu suunamine, keskendumisoskus ja huvi maailma (sealhulgas lugemise) vastu areneda saaks. Nii tekibki olukord, kus lugemine on lapse jaoks raske, kuna tema aju pole harjunud iseseisvalt keskenduma ja hoidma tähelepanu ühel tegevusel.
Lisaks, kui tegevus osutub raskeks, tekib ka iseenesestmõistetav soov sellest viilida ja lahutada meelt hoopis lihtsamate tegevustega nagu näiteks nutiseadme vaatamisega. Seetõttu on äärmiselt oluline piirata lapse ekraaniaega, et anda lapse ajule piisavalt aega ja võimalusi õppida tähelepanu hoidma, suunama ja keskenduma eakohastele päris elu tegevustele. Kui lapse lugemisoskuse kujunemine lasteaias või kooliteed alustades kulgeb raskustega, võib laps vajada spetsialisti tuge. Õnneks osktavad eripedagoog ja logopeed anda lapse oskustest lähtuvalt soovitusi, kuidas kodus lugemishuvi ja -oskuse arengut mänguliselt ja eakohaselt toetada.
Üks on aga kindel – vähem ekraane on meile kõigile parem!
Autor: Marie Petrovits, logopeed
Pilt: Canva
Kodukant Mai 2025 - Vaimse Tervise Kiirabi: Kuidas tulla toime raskete hetkedega?
Tänapäeva kiire elutempo ja üha suurenevad nõudmised võivad meie kõigi vaimse heaolu tõsiselt proovile panna. Toon artiklis välja mõned, Cambridge'i Ülikooli teadlase ja vaimse heaolu eksperdi, Olivia Remes'i mõtted ja praktilised meetodid, tulemaks toime ärevuse, stressi ja emotsionaalse valuga. Tema ideedest inspireerituna vaatleme, kuidas vaimse tervise kiirabi võtteid kasutades saab kõrvalise abita taastada tasakaalu ja enesekindluse.
Mis on vaimse tervise kiirabi?
Vaimse tervise kiirabi on strateegiate kogum, mis on loodud selleks, et pakkuda kohest leevendust emotsionaalsetes kriisiolukordades. Need meetodid on imehead, et taastada vaimne tasakaal, kuid ei asenda pikaajalist ravi, kui see vajalikuks osutub. Olivia Remesi sõnul on oluline, et suudaksime iseennast toetada kasutades lihtsaid tehnikaid, mis aitavad negatiivsega paremini toime tulla.
Olivia Remesi kolm võtmeideed
Tee väike samm edasi. Kui oleme emotsionaalses madalseisus, võib tunduda, et väljapääsu polegi. Remes soovitab alustada väikestest sammudest. Näiteks:
- Mine lühikesele jalutuskäigule.
- Tee ära midagi, mida oled pikalt edasi lükanud.
- Kirjuta üles üks positiivne asi, mis sinuga täna juhtus.
Väikesed tegevused võivad aktiveerida aju premeerimissüsteemi ja taastada kõikuma löönud enesekindluse.
Õpi oma mõtteid suunama
Negatiivsetel mõtetel on kalduvus meilt kontroll üle võtta. See saab juhtuda vaid seepärast, et kipume uskuma mõtteid, mida aju meile ette söödab. Rohkem polegi vaja, et sattuda negatiivsesse mõte-tunne-käitumine nõiaringi. Siinkohal soovitab Remes kasutada teadveloleku (mindfulness) või kognitiivse käitumisteraapia tehnikaid, et muuta oma mõttemustreid. Üks lihtne harjutus on "peatamise" tehnika:
- Kui märkad, et keerutad oma peas negatiivset mõtet, ütle endale "Stopp!".
- Küsi endalt: "Kas see mõte on kasulik?".
- Asenda negatiivne mõte neutraalse või positiivse alternatiiviga.
Taasta side teistega
Emotsionaalses kriisis kipume end isoleerima, kuid sotsiaalne tugi on vaimse tervise jaoks ülioluline. Remes rõhutab, et isegi lühike vestlus sõbra, pereliikme või töökaaslasega võib aidata. Kui otsene suhtlemine tundub keeruline, võib proovida järgmisi samme:
- Saada kellelegi lihtne sõnum, näiteks: "Kuidas sul läheb?"
- Liitu mõne veebikogukonna või tugigrupiga.
- Kaalu vabatahtlikku tegevust, mis aitab luua ühendust teistega ja tõstab eneseväärtustunnet.
Kuidas rakendada vaimse tervise kiirabi igapäevaelus?
Üks mõistlikumaid viise on luua omaenda tööriistakast.
Selleks koosta nimekiri tegevustest ja tehnikatest, mis sind kõige paremini aitavad. Näiteks:
- Negatiivsete mõtetet peatamine.
- Teadlik tähelepanu suunamine positiivsele. Selleks on mitmeid viise, nt kui kohe üldse ei taha tööle minna, siis asendada mõte "ma ei taha", mõttega, mille sisu on midagi head, mis tööle minekuga kaasneb. Lisaks on hea igal õhtul panna kirja kasvõi üks positiivne asi, mis möödunud päevas oli.
- Hingamisharjutused. Erinevaid variante hingamisharjutustest leiad www.peaasi.ee
- Lühike meditatsioon.
- Muusika kuulamine.
- Aktiivne liikumine.
Ole enese vastu lahke.
Remes tuletab meelde, et iseenda vastu tuleb olla mõistev ja kannatlik. Kui tunned, et olukord on raske, tuleta endale meelde, et see on ajutine ja sa teed oma parima.
Vajadusel otsi professionaalset abi
Kui kriis püsib, ära kõhkle pöörduda vaimse tervise spetsialisti poole. Vaimse tervise kiirabi on esmaabi, kuid pikaajalise heaolu tagamiseks võib olla vajalik spetsialisti tugi.
Kokkuvõtteks
Vaimse tervise kiirabi on oluline oskus, mis aitab toime tulla elus esinevate raskustega. Artiklis toodud mõtted pakuvad lihtsaid ja praktilisi viise, kuidas leida raskel hetkel tasakaal ja taastada heaolu. Kui loome omaenda tööriistakasti ja õpime kasutama mõnda head tehnikat, saame iseenda parimaks toetajaks.
Kes tunneb, et võiks teemaga rohkem tutvust teha, siis Äripäeva kirjastusel on 2022. aastal ilmunud Olivia Remesi raamat "Vaimse tervise kiirabi". https://pood.aripaev.ee/vaimse-tervise-kiirabi
Lisaks on youtubis leitav hulk Olivia Remes'i Tedex'i lühiloenguid.
Autor: Heivi Mäekivi, psühholoog
Kodukant Veebruar 2025 - Kes on hea sõber?
Kes on hea sõber?
Kadrina Keskkooli 5.a klassi õpilased arutlesid sellise küsimuse üle. Nad kõik teavad palju omadusi, mis iseloomustavad sõpra, head sõpra. Kuid loomulikult on ka igaüks ise kellelegi sõber ja seetõttu peab igaüks ka ise neid häid omadusi endas kandma. Kõigil on õigus mõnikord ka vigu teha, kuid just siis kulub hea sõbra toetus ja vahel ka otsekohene kriitika ära. Koos on alati kergem oma eksimust mõista, sellest välja tulla või seda heastada. Keerulised hetked olgu alati õppetunniks ning ei tohiks kunagi enam korduda. Sõpra tuleb osata kuulata, mitte talle oma seisukohti peale suruda. Mõnikord on tõde ühe sõbra poolel, mõnikord teise poolel. Koos arutledes, vahel ka vaieldes või seda lihtsalt oma käitumisega välja näidates lahendatakse tegelikult ükskõik kui keerukad probleemid.
Kes on siis hea sõber? Milline peaks olema tema käitumine, millised tema omadused?
Hea sõber, väga hea sõber või lihtsalt sõber – kas saab neil olla vahet? Kui olla sõber, siis ollaksegi nii hea kui ka väga hea. Sõna sõber sisaldab juba iseenesest neid täiendsõnu. Tähtis on, et sõbrad jääksid sõpradeks igas olukorras, olgu need siis rõõmsad või keerulised. Lasteaiast, algkoolist, põhikoolist, keskkoolist, ametikoolist ja ülikoolist saavad alguse paljud sõprused. Sageli on need sõprussuhted, mis jäävad kestma kogu eluks. Sõprus on selline kogemus, mille eest ollakse elule tänulik ka paljude aastate pärast.
Autor: Kadrina Keskkooli 5.a klass, klassijuhataja Liina Uusküla juhendamisel.
Meditsiinilised uuringud
Lapsed võivad vajada põhjalikke meditsiinilisi uuringuid, kuna nende seisund või probleemid võivad olla keerulised ja mitmetahulised, mistõttu ei pruugi ühekordne visiit vaimse tervise õe või psühhiaatri juurde anda piisavat ülevaadet nende tervislikust seisundist või vajadustest. Põhjalikud uuringud võimaldavad tuvastada, millised tegurid probleeme põhjustavad ja kuidas need omavahel seotud on. Põhjalikud uuringud hõlmavad tihti multidistsiplinaarset lähenemist, kus laps saab abi ja hinnanguid erinevatelt spetsialistidelt, nagu näiteks lastepsühhiaater, kliiniline psühholoog, logopeed, eripedagoog. Põhjalike uuringute käigus saab last pikema aja jooksul jälgida, mis võimaldab tuvastada mustreid ja murekohti, mis segavad lapse igapäevast toimimist või mõjutavad lapse vaimset tervist. Uuringute abil on võimalik koostada tervikliku pildi lapse vajadustest ja tervisest ning saada selgema ja täpsema arusaama lapse probleemidest, mis võimaldab luua efektiivsemat sekkumist. Julgustame lapsevanemaid pöörduma lapsega uuringutele kui lapsel esineb ebaselgeid või vastuolulisi sümptomeid, varasem ravi või tugi pole andnud soovitud tulemusi, probleemid on ilmnenud pikema aja jooksul ning lapse heaolu ja üldine toimimine on häiritud.
On olemas mitmeid võimalusi, kuhu vanem või laps saavad enda murega pöörduda esmase nõustamise saamiseks:
- Koolipsühholoogide nõuandeliin, nõustamine toimub eesti keeles esmaspäevast reedeni kell 16:00-20:00 lühinumbril 1226 ja vene keeles teisipäeviti kell 16:00-20:00 lühinumbril 1227
- Lasteabi telefon 116 111
- Pöörduda saab ka Kadrina valla psühholoogi poole heivi.maekivi@kadrina.ee
Autor: Liine Toming
Näidend "Tüli" Kadrina Raamatukogu saalis
Kas olete kunagi mõelnud, mida lapsed tegelikult tunnevad ja milliseid küsimusi nad tahaksid oma vanematele esitada, kui nende vanemad lahutavad?
Külas käis Miljonineiu
Miljonineiu rääkis:
Kuidas paremini säästa? Kuidas oma sissetulekuid suurendada? Investeerimine - mis on alguses mõistlik? Kuidas on lapsevanema finantsilised valikud seotud lapse arusaamaga rahast? Lisaks toob ta välja, mis on sellel teekonnal abiks ning annab soovitusi edaspidiseks 
