SISUKORD:
Arengukava ambitsioonid, väljakutsed?
Arengukava ideekorje - jaga enda mõtteid, tee ettepanekuid.
19. aprillil toimunud ideekorje ettepanekud: mida säilitada, millised on probleemid
19. aprillil tehtud lisaettepanekud
Mida arengukava ülde endast kujutab?
Arengukavas on valdkonnad jaotatud
Arengukava ajakava

Arengukava: Millised on valdkondade ambitsioonid, mida soovitakse saavutada ja väljakutsed, millega peab arvestama?

Kadrina vald on võtnud ette uue arengukava koostamise, et siht oleks silme ees ja plaan, mille järgi tegutseda.
Toome välja valdkondade esindajate esialgsed mõtted, millised võiksid olla antud tegevussfääride ambitsioonid ja väljakutsed.

Anna teada, mis sina arvad, kas sa oled nõus - lisaksid midagi, jätaksid välja? 


 

Arengukava koostamisel on oluline kogukonna nägemus ja ideed. Anna nendest meile teada!
 


19. aprillil toimunud ideekorje ettepanekud

Kadrina raamatukogus Arengukava avalik arutelu ehk ideekorje, kus valdkondade esindajad tõid välja enda poolt läbi mõeldud ambitsioonid ja väljakutsed.

Oodatud olid kogukonnaliikmed, kes jagaksid enda mõtteid ja nägemusi, millisena nemad Kadrina valda 2023-2035+ näha sooviksid.

Jagame sel õhtul välja toodud ideid:

Osalejad tegid ettepaneku keskenduda ühiselt kõige olulisemate strateegiliste ambitsioonide sõnastamisele.

Ühiselt tunnistati kõige olulisemaks ambitsiooniks noorte perede motiveerimist tulla ja/või jääda Kadrinasse püsivalt elama.

Kuid, kuidas luua selline keskond, et vald oleks noortele atraktiivne?

Kuid, kuidas luua selline keskond, et vald oleks noortele atraktiivne?

  • Luua eeldused uute töökohtade tekkimiseks. Märksõnadeks tark töö, mille puhul asukoht polegi oluline ehk kaugtöö tegemise võimalus.
  • Ligipääsetavuse tagamine – et oleks tagatud ühistransport, mis võimaldab mõistlikel aegadel edasi-tagasi liikuda, seda ka hajaasustuses. Võimalusel luua tellimusliinid.
  • Esteetiline ja meeldiv elukoht - atraktiivne ümbrus, looduskeskkond - hetkel on kohati probleemiks räämas majad ja lagedad põllud.
  • Teenuste kättesaadavus, kvaliteetsed lasteaiad, hea õpiskeskkonnaga kool, paindlik lastehoid. Terviseteenused, mille puhul tuleb lihtsalt jätkata olemasolevat kvaliteeti.
  • Võimalused elamuehituseks. Väga hea näitena on Viitna, mis on Tallinnale lähedal. Pluss Viitnalt Tallinnasse tööle sõites võib isegi kiiremini jõuda kui Lasnamäelt Mustamäele. Ent eeldab suunatud tarka planeeringut.
  • Kiire internet
  • Autode laadimispunktid, turvalised jalgrattaparklad
  • Võimalused huvitegevuseks – et oleks mille seast valida.
  • Võimalused meelelahutuseks
  • Põllumajanduse jätkusuutlikkus
     

Mida kindlasti säilitada ja millele toetuda?

  • Kadrina vald paikneb heas asukohas. Tallinn on lähedal, Tartu, Narva.
  • Head transpordi tingimused – väga oluline on, et Kadrinast on võimalik saada liikuma rongiga, mis on hea lüliks ka lennujaama saamiseks. Samuti on lennujaam lähedal ka autoga liigeldes. Tänu heale transpordi tingimustele Kadrinast mujale saamiseks on lähemal ka teiste linnade teenused. Me küll ei saa Estonia teatrit hoonena Kadrinasse tuua, aga ta on meile lähedal, et sinna õhtuks sõita.
  • Teenuste taseme säilitamine
  • Kogukond - külade tugevus lainetena


Tänased probleemid

  • Väiksed palgad
  • Eakad on vähe kaasatud, üksildus, ligipääsetavus
     

1. Kas me 2035+ tahame jätkata Kadrina vallana või liita kedagi või lahutada. Vajalik teha analüüs.

2. Teha arvmudel, et kogu arengukavas sõnastatud arengukontseptsiooni oleks võimalik ellu viia ja teenindada. Tulevikustrateegiate investeeringute ja kulude baas tuleks läbi arvutada, mida saame püüdma minna?

3. Vajalik oleks uus üldplaneering, kus kogu territoorium oleks perspektiivis läbi analüüsitud. Anda võimalikele uutele elanikele selge sõnum, kuhu saad oma maja ehitada.

4. Renditöötajad aitavad ettevõtjaid. Täna on suur palgasurve, renditöötajate palk jääb veel oma töötajate palgale alla, seega olukord hea. Perspektiivis töötajate arv sama, küll aga võivad masinad üle võtta renditöötajate kohad.

5. Mis saab 2035. aastaks külamajadest? Vajalik läbirääkida ja vajab diskussiooni.

6. Kuidas suudame MTÜ-sid elushoida? Mis on kohaliku identiteedi saladus ja kriitilised eeldused selle toimimiseks.

7. Mis saab Kadrina huviharidusest, kas vald jääb neid toetama? Vajab kogukonnas arutamist.

8. Noortele peredele teha suunatud pakkumis, et nad tuleksid valda elama.

9. Mida teeme vaimse tervise hoidmiseks - vajab lahtimõtestamist, et see keskkond, mida siin loome toetaks vaimset tervist. Peaksime kokku leppima, mis meid närvi ajab ja kuidas me seda lahendame. Oluline on ennetustöö, et arsti juurde ei jõutakski. Peame mõtlema, mida põnevat on ennetusena "raviks" pakkuda. Peaksime tegema tegevusi, mis tagaks jätkusuutlikkuse.

10. Väljakutse - kuidas tuua tagasi mujal kõrgema hariduse saanud noori inimesi, et nad oleksid valmis õpetama teisi ja et meil jätkuks liidreid igas valdkonnas.

11. Jaanipäeva peab saama tasuta ja Kadrina saun peab jätkuma!

12. Juhtmõte võiks olla kokkulepitud kogukonnas.

13. Arengukavas võiks rõhutada, et kogukonnad, kes teid kasutavad, võiksid ise teede korrashoidu panustada. Vald võiks osaleda nendes projektides, kus kogukond on valmis ise panustama. Vajalik baasparadigma muutus.

14. Vajalik kätte saada ka külalise vaade. Mida mõtleb mujalt tulija? Millega külalise siia meelitame? Pakkumised tuleb snaiprina paketeerida, sihtida ea ja huvigruppidele.

15. Kas on kedagi, keda me ei oota siia?

16. Kas me teame, miks inimesed lähevad siit ära ja miks nad tagasi ei tule? Teha selgeks põhjused ja leida lahendused.

17. Kes tutvustab Kadrinat? Meil on kultuurikolmnurk jne, kõigist aladest on tutvustavat rääkida. Meil on, mida rääkida, aga kes seda teeb? Vaja on tegijaid inimesi.

18. Miks me seda teeme? Mis on meie identiteet?

19. Linnas on rohkem meelelahutust, selle pärast ei tulda tagasi.

20. Kuidas panna inimesi sissekirjutama? Kuidas noori ära siia meelitada - hoida? Noored soovivad kaasatust, hõivatust, saada vastutusrikkaid ülesandeid.

21. Suurasumites kogukonna tekitamiseks pole kooskäimiskohtadeks ruumi ja kohti. Täna kohtuvad inimesed kergliiklusteedel!

22. Diskussioon - kui palju on vaja lõkkekohti järve äärde?


Mida arengukava üldse endast kujutab?

Nagu elus ikka, on tulemuslikuks resultaadiks oluline, kui enne tegutsema asumist on olemas plaan ja siht, mille suunas liigutakse. Nii on ka Kadrina vallas võetud ette 2023.—2035.+ aastani mõeldud uue arengukava koostamine. Mis asi ja milleks on arengukava üldse vajalik, selgitab organisatsioonikonsultant Margus Alviste.

 

Milleks on arengukava vajalik?

Vallas olevate ressursside koondamiseks ja nende mõistlikuks kasutamiseks on tark mõelda strateegiliselt ehk mõtestada lahti, mis toimub meie väliskeskkonnas, kuidas maailmas arenevad trendid hakkavad mõjutama meie toimetulekut ja inimeste elustiili, samuti tööandjate käitumist. Sellest tulenevalt on arukas moodustada valdkondade põhiselt töögrupid, kes annavad hinnangu, mis mõjud tulevad väljastpoolt ja koondada kokku ideed, kuidas kujundada olemasolevate ja saadaolevate ressurssidega vallas elavate inimeste võimalusi.

Alati on arengu kujundamisel mitu poolt. Üks on vald kui organisatsioon, mis teeb tulevikuplaane, näiteks millist tööjõuressursi on meil paari aasta pärast vaja, see vajab samuti planeerimist. Teisalt loob vallavalitsus eeldusi selleks, et elukvaliteet ka muutuvates tingimustes oleks maksimaalne. Selleks vajame erinevaid strateegiaid. Kui sõnastada, mis asi on arengukava, siis ongi see sisult komplekt strateegiaid selleks, et leida parimad otsused, parimad võimalused muutuvas keskkonnas inimeste eluvõime ja elustiilide, võimaluste tagamiseks.

 

Arengukava koostamisel on oluline kogukonna nägemus ja hääl. Miks võiks ja peaks osalema 19. aprillil Kadrina raamatukogus peetaval arengukava ideekorjel ehk avalikul arutelul?

Saame muidugi valla valdkonnajuhtidega vaadata valdkonna arenguid ja sõnastada valdkonnast tulevaid vajadusi, väljakutseid. Kuid teisest küljest on vaja ka elanike vaadet, millised vajadused on aja jooksul tekkinud, selleks on ainus võimalus küsida neilt otse, mida nad vajavad. 

Me kõik näeme elu oma vaatenurgast, mis tähendab, et tajume elu fragmentaalsena ehk väikese tükina. Ent elu on tervik ja selleks, et saada tervikust pilti, vajame võimalikult erinevate inimeste vaatenurka, nende nägemusi ja ideid. Ideed kukuvad tihtipeale läbi seepärast, et lähtume väga väikese grupi nägemusest. Selleks, et saada lahendamist vajavatele probleemidele 360kraadist vaadet, on vaja kuulda võimalikult erinevaid teadmisi, tunnetusi, ideid ja nägemusi. See on põhjus, miks on oluline, et inimesed tuleksid ja räägiksid kaasa.

 

Aga kui kõik tundub vallas hästi, miks sellest hoolimata võiks ikkagi tulla arengukava ideekorjele kaasa rääkima-kuulama?

Pidev kasv ei pruugi jääda alati nii, seda enam, kui praeguses maailmas käib jõudude ümberkujundamine, geopoliitiliste protsesside tihe sündmusteahel ja me ei tea praegu, milliseks see kõik kujuneb. Näeme pankade kokkukukkumist nii Ameerikas kui ka Euroopas. See näitab, et väliskeskkonna arengud on alati dünaamilised — kord üles, kord alla —, kuid meie tahe on, et inimeste huvid oleksid ka kitsikuses kaitstud.

 

Milline näeb arengukava koostamine välja?

Kadrina vallas oleme arengukava metoodika osas valinud sellise tee, et sõnastame gruppide kaupa teemad, milliseks on kujunemas need valdkonnad, mis meie eluolu ühel või teisel moel võiksid mõjutada ja millised on nende valdkondade väljakutsed. Ametnikud ja valdkondade aktiivsemad esindajad kaardistavad, millised on valdkonna põhised ambitsioonid.

Teine osa on avalikkuse kaasamine, kus tahame kuulda eri tüüpi sihtgruppide vajadusi. Arengukava lõplikul koostamisel võetakse arvesse nii valdkonna arengut kui ka inimeste vajadusi ja ideid. Pärast võetakse töögrupiga ideed kokku, analüüsitakse võimalusi ja lõpuks pannakse parim võimalik arengukava kokku. Lõpptulemus ei ole tavaline bürokraatlik dokument, vaid praktiline juhend, mille alusel saab tegelikkuses soovitud arengut tagada.

"Aeg-ajalt on hea üle vaadata ja mõelda, kuhu me teel oleme. Seejuures on tähtis, et ka kogukond mõtleks ja räägiks kaasa — mis on hästi, mis vajab arendamist ja millesse panustada. Tänu sellele mõistavad valdkondade esindajad, mis on oluline ja võtta esmatähtsad teemad fookusesse," sõnas vallavanem Kairit Pihlak.    

  • haridus ja noored
  • keskkond
  • kultuur ja sport (sh lõimumine)
  • kogukond ja identiteet
  • trendid ja ettevõtlus
  • taristu ja liikuvus
  • heaolu ja terviseedendus
  • turvalisus
  • juhtimine ja koostöö (teenuste kättesaadavus, innovatsioon)
     
  • 19. aprill 2023 kell 18 toimub Kadrina raamatukogus ARENGUKAVA IDEEKORJE. Osalevad valdkondade esindajad ja arengukava konsultandid Margus Alviste ja Elena Sapp.
  • 28. juuni 2023 - volikogu eelnõu esimene lugemine.

  • 1.-15. august 2023 - arengukava avalik väljapanek.

  • 27. september 2023 - arengukava teine lugemine ja vastuvõtmine.

    TAGASI ÜLES