3. mail toimusid suured istutustalgud, millega jätkati koos kogukonnaga eelmisel aastal alustatud „Kadrina Tammepargi" rajamist. Tammepark koosneb 144-st puust, millest ligi sada on ostnud kogukonnaliikmed.

Kuigi pargi nimi on Tammepark, kasvavad seal lisaks punastele tammedele amuuri toomingad, siberi lehised,  arukased 'Lanciniata', hõbevahtrad 'Lanciatum Wieri', harilikud vahtrad 'Pinceton Gold', punased hobukastanid, Serbia kuused ja keerdmännid.

Tammepargi jaoks on koostatud interaktiivne kaart, kust leiab kõik puud koos omanike ja pühendustega. Soovi korral sai puu osta ka anonüümselt. Tänavust puude ostmise võimalust ootasid kogukonna liikmed suure huviga. Nii mõnigi tegi puu ostu juba korduvalt ja kaasati lisaks sõpru, kogukondi või seltsinguid.

„See näitab, et park on kogukonna jaoks tähtis ning ühtekuuluvustunne ja isiklik panustamise soov Kadrinas on suur," väljendas oma heameelt vallavanem Kairit Pihlak „oleme kõigile südamest tänulikud."

Seni laius Kadrina aleviku põhjaküljes Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee ja Kalevipoja tänava esimeste kortermajade vahel tühi väli. „Kahes etapis rajatav park pakub silmailu ja puhkepaika, ühiselt loodu seob meid ka kokkuhoidvaks pereks ning paneb märkama ja hoidma loodust," rääkis valla keskkonnaspetsialist Pamela Talzi „kui park on suureks sirgunud pakub see kaitset tuulte ja maanteelt kostuva müra eest".

Idee luua park on õhus olnud peaaegu kümme aastat. 2015. aastal otsustas Kadrina vald maa taotleda munitsipaalomandisse ja anda sellele nimeks Tammepark.

Pildigalerii Tammepargi rajamisest leiad siit.

Pildistas: Jaanus Lekk

Kadrina Tammepargi II etapi toetajad:

• Ingrid ja Kalle Liivamäe
• Kairit Pihlak
• Kihlevere
• Tarmo Loderaud
• Perekond Aas: Timo, Katrin, Nelly Ariana, Roosi Aurora
• Virgo Inno
• Ramon Inno
• Eva ja Neeme Vakulenko
• Ain Suurkaev, Mihkel Suurkaev ja Mia Susanna Suurkaev koos peredega
• Neeruti Selts MTÜ
• Perekond Uueni: Lea, Kristi, Kaiti, Katrina
• Perekond Meerits
• Perekond Karus
• Valimisliit Tegu Seob
• Pallase Tallid OLY Dina Ellermann ja Vello Luts
• KSK -Kadrina Saunaklubi
• Perekond Roger
• Kadrina Kunstidekool
• Aarne Laas
• Laura-Eliise, Gita, Vallo
• Marje, Armin, Hugo ja Simona Kirsipuu
• Kaiti ja Ardo Birk
• Perekond Remmel
• Perekond Kalja-Kalman: Hans Matheus, Loore Loviise, Frans Herman, Laura ja Madis
• Karl Gustav Alexander ja Anne Kalja
• Perekond Kuslap
• Perekond Kaasik
• Merle ja Guido Kärdla
• Kadrina valla raamatukogu
• Krista ja Karel Kirsimäe
• Perekond Jaakson
• Karoline ja Jaak Kalja
• Aire Mäekivi
• Perekond Valvik
• Norman Karus, Rait Karus, Heleene Mäe
• Perekond Jaanimets
• Urve Kalja
• Tiina Miilpalu
• Ivo Siim
• Kaidi Nukk
• Ülo Kais
   

Kadrina vald tänab südamest kõiki, kes pargi rajamisele kaasa aitasid! 

Eriti suur tänu kuulub Andres Nukk, Enn Gross, Pamela Talzi, Marge Gross, ID Maastikud OÜ ja KiKi Maastikukujundus OÜ – teie pühendumus, teadmised ja abikäed on olnud hindamatud.

 Tammepargi interaktiivset kaarti näed allolevat kaardilt.
* Vajutades kaardi üleval vasakus nurgas oleva noole peale, saab tuua nähtavale külgpaneeli, kus on kaardi legend ning on võimalik erinevaid kihte lülitada sisse-välja. Puuga seotud lisainfo nägemiseks liigu hiirega puu kohale või klikka selle peale.

Eelmisel aastal sai alustatud kogukonnaga rajatava „Kadrina Tammepargi" loomisega, mil istutati esimesed 52 puud - 18 punast tamme, 13 amuuri toomingat ja 21 siberi lehist. Kõik puud leidsid toona väga kiirelt omanikud.

Tänavu kutsub Kadrina Vallavalitsus kõiki taaskord üles, et üheskoos istutada ülejäänud 89 puud. Sel korral on võimalik soetada: 15 punast hobukastanit, 6 hõbevahert, 5 arukaske, 14 harilikku vahert, 23 serbia kuuske ja 26 keerdmändi. Loodame, et ka sel aastal leiavad kõik puud endale omaniku.

2. etapi puudest lähemalt:

Punane hobukastan (Aesculus x carnea) on erilise tumeroosa kuni punase õiega, püstise ja laia võraga puu, mille lehed on pealt tumerohelised ja alt hõbehallid.

Hõbevaher 'Lanciatum Wieri' (Acer saccharinum) on sügavalt lõhestunud 5-hõlmaliste pealt kahvaturoheliste ja alt hõbevalgete lehtedega. Puu on laia ja lehvikujulise võraga ja kollakasroheliste õitega.

Arukask 'Laciniata' (Betula pendula) on madalam püstise kasvuga graatsiline kase vorm, mille lehed on tugevalt lõhestunud. Mai keskel on kollased urvad.

Harilik vaher 'Princeton Gold' (Acer platanoides) on kollaselehine vahtra sort munajasovaalse võraga. Varjus kasvades kollane lehevärv suve keskpaigaks kaob.

Serbia kuusk (Picea omorika) on kitsavõraline sort. Okkad on kahevärvilised – pealt tumerohelised, alt valged. Puu hakkab noorelt käbisid kandma.

Keerdmänd (Pinus contorta) on kitsa ja tiheda võraga keerdus pikkade okastega kiirekasvuline sort, mille oksad algavad madalalt.
 

Teise etapi puud: punane hobukastan, hõbevaher 'Lanciatum Wieri', arukask 'Laciniata'.

Teise etapi puud: harilik vaher 'Princeton Gold', Serbia kuusk, keermänd.

Tammepargi eskiis - pilti saad suuremalt vaadata sellele klõpsates. Eskiis: ID Maastikud OÜ, Rait Karus.

Kuidas puud osta?

Puude ostmine on korraldatud läbi Kadrina valla iseteeninduskeskkonna SPOKU. Taotlust esitades tuleb eelnevalt otsustada, millist puud soovite, kas digisildiga või anonüümset. Kui soovite digisilti, tuleb taotlust esitades teha järgmised valikud: kelle nimele puu soetatakse (näit: perekond Mets, Kati Karu, Kusti ja Mari, MTÜ Laaneke jne) ja kui soovitakse pühendust, siis see samuti taotlusesse kirja panna.

Seejärel tuleb oodata kinnitust, milles antakse teada puu number ja maksmiseks tarvilik info. Taotlusi saab esitada iseteeninduskeskkonnas SPOKU 31. märts kuni 15. aprill. 

Hinnad:
punane hobukastan (250 cm) – 170 eurot
punane hobukastan (250 cm) digisildiga – 175 eurot
hõbevaher 'Lanciatum Wieri' (200 cm) – välja müüdud!
harilik vaher 'Princeton Gold' (200 cm) – 75 eurot
harilik vaher 'Princeton Gold' (200 cm) digisildiga – 80 eurot
arukask 'Laciniata' (120 cm) – välja müüdud!
serbia kuusk (100-120 cm) – 60 eurot
serbia kuusk (100-120 cm) digisildiga – 65 eurot
keerdmänd (50-70 cm) – 60 eurot
keerdmänd (50-70 cm) digisildiga – 65 eurot
 

Kaasa võtta hea tuju ning võimalusel töökindad ja labidas. Kel aga oma labidat pole, saab selle laenata kohapealt. 

Keerdmänni soetanutel soovitame endaga kaasa haarata metallvõrku lõikavad käärid või tangid (puul on suur mullapall, mis on metallvõrgu sees). Kuid olge mureta, ka neid tööriistu saab kohapealt laenata).

Peale füüsilist pingutust saab sooja talgusuppi – sealsamas kohapeal!