« Tagasi

Jäätmete ebaseaduslikust põletamisest koduses majapidamises ja lõkkes

Eelseisva jaanipäeva ootuses on sobilik rääkida jäätmete põletamisest. Kuigi Eestis on avalike ürituste korraldamiseks seatud hetkel piirangud, võib arvata, et jaanipäeva tähistatakse väiksemates seltskondades ikkagi ja seetõttu võib lõkete arv olla isegi suurem kui tavapärastel aastatel.

Pahatihti ollakse arvamusel, et lõke on sobilik koht, kus jäätmetest vabaneda. Kui Keskkonnainspektsioon jäätmeid sisaldavad ettevalmistatud lõkked avastab, siis keelatakse nende süütamine ja lastakse jäätmed eemaldada, järgneb väärteomenetlus ja rahatrahv.

Eraisikule on võimalik Keskkonnainspektsioonil määrata rahatrahv kuni 1200 eurot, juriidilisele isikule rohkem. Kaasneb palju ebameeldivat asjaajamist, mis võiks olemata jääda.

Lõke ei ole koht, kus põletada vanu mööbliesemeid, riideid, jalanõusid, rehve, ehitusjäätmeid, värvipurke ega muud kasutuks muutunud kraami, vaid neist tuleks vabaneda õigel viisil. Õigeks viisiks on jäätmete viimine jäätmejaama, kuid paljutki on võimalik ära viskamise asemel uuele elule suunata. Vanale mööblile võiks proovida esmalt uut omanikku leida ja kui see ei õnnestu, siis alles jäätmejaama viia. Tänapäeval on erinevate sotsiaalvõrgustike kaudu imelihtne ülejäävat kraami teistele pakkuda ja sellise võimaluse kasutamist võib samuti elanikele soovitada. Kõik eelpool nimetatud jäätmeliigid sisaldavad ohtralt keemilisi ühendeid, mis põletamisel õhku paiskuvad. Võime kohata väiteid, et jäätmed viiakse niikuinii põletusse, kuid spetsiaalsetes põletustehastes püütakse ohtlikud ained kinni filtrite abil ja need ei kujuta ohtu inimese tervisele. Jäätmete põletamisel kodustes küttekolletes või lõketes õhku paisatavaid ohtlikke ühendeid kinni püüda ei ole võimalik.

 Plastide mittetäielikul põlemisel paiskub õhku nii palju ühendeid, et seda võib lausa mürgikokteiliks nimetada. Paljud nendest ühenditest on kantserogeensed ehk vähki tekitavad. Näiteks tekivad kodusel jäätmepõletusel dioksiinid, mis on üks mürgisemaid ühendeid, mida inimene on suuteline tekitama. Õhku paisatavad ühendid ei lendu kuigi kaugele vaid laskuvad maapinnale seal samas, kus jäätmeid põletatakse. Ohtu seatakse nii enda, oma pere kui ka ümbruskonnas viibivate inimeste tervis, kes saastunud õhku sisse hingavad. Ka marjad, aed- ja puuviljad saavad oma osa ning jõuavad hiljem inimeste toidulauale.

Keskkonnaministeeriumi veebilehel on kättesaadav jäätmete põletamist kajastav info koos videotega, mida võib alati ja eriti jaanipäeva eel omavalitsuste meediakanalites jagada ja selgitada, et selline käitumine ei ole õige.

Näiteks on kajastatud jäätmete põletamisel tekkivaid ohte

tervisele: https://www.envir.ee/et/lokkes-prugi-poletamise-oht-tervisele,

keskkonnale: https://www.envir.ee/et/suur-oht-keskkonnale

mürgistusi: https://www.envir.ee/et/polemisel-tekkivast-murgistusohust,

küttekoldes põletamisel: https://www.envir.ee/et/prugi-poletamine-koduses-kuttekoldes

lõkkes põletamisel: http://www.xn--lke-ona.ee/