« Tagasi

Hariduskogu jagas mõtteid, kuidas valla haridusega edasi liikuda

Täna, 16. septembril toimus Kadrina vallamajas hariduskogu koosolek, kus arutati 15. augustil toimunud mõttetalgutel väljapakutud ideid, kaardistati keskkooli olemasolev tegevusmudel ning lõimiti eelnevalt välja pakutud arenguvariante üheks terviklikuks arengustsenaariumiks.

Koosoleku juhatas sisse hariduskogu ellukutsuja Juhan Viise, kes tõmbas paralleele Kadrina keskkooli ja enda poolt juhitava Aru Grupi vahel. „Aru Grupp on muutuste juures ning meil on vaja panna meeskond uut moodi tööle ning see on keeruline. Kes jaksavad joosta, need jooksevad," sõnas Viise ning lisas: „Kui muutusi ellu ei vii, siis pikka iga ei ole. Muutustest on lihtsam rääkida, kui neid ellu viia, kuid need on olulised." Moderaator Aivar Soe võttis Viise räägitu kokku lausega – kas muutu või hukku!

Arvo Pani tutvustas hariduskogu liikmetele keskkooli uut huvijuhti Egert Eenmaad ning andis ülevaate Kadrina keskkooli hetkeolukorrast. Kokku õpib koolis 615 õpilast. Hariduskogu tundis huvi, kuhu on edasi õppima läinud möödunud aastal 9. klassi lõpetajad, kes Kadrinas teekonda ei jätka. Lisaks kõneleti nii õpilaste kui ka õpetajate arvust, mis ja kui palju on aastaga muutunud.

Vallavanem Kairit Pihlak andis ülevaate saabuvast õppereisist, mis toimub Põltsamaa Ühisgümnaasiumi, Jõgeva Põhikooli ja Jõgevamaa Gümnaasiumi. Igas koolis kohtutakse koolijuhtidega ning tutvutakse õpikeskkondadega.

Pärast augustikuist kokkusaamist andis moderaator meeskondadele nn kodused ülesanded, et uueks kokkusaamiseks mõtteid koondada ning täpselt kirja panna. Raimo Maasik andis ülevaate väljakujunenud õppesuundadest. Kadrina keskkool on süsteemse ja eristuva haridusega, tuues õppesse sisse süsteemse tehnoloogia alates 1. klassist, mis jätkuks 12. klassi lõpuni. Margit Murumägi tutvustas teemat „Hea haridus ja koolirõõm turvalises keskkonnas". Välja toodi paindlik ja muutunud õpikäsitlus ja tähenduslik õppimine. Oluliseks peeti, et õpilane saaks eluks tugeva põhja. „Meie soov oleks, et lapsed tahaks kooli minna, seal käia. Me ei taha, et laps uleks koolist koju öeldes, et seal oli mõttetu," sõnas Murumägi.

Madis Viise meeskonna ülesandeks oli mõelda õpetajate juurdekasvule. „Et oleks hea kool, peab õpetajaid peale tulema. Kogukonna haridustase tõuseb, kui on uusi õpetajaid," sõnas Viise ning lisas, et sellega võidab terve kogukond. Ka Margit Murumägi tõi välja õpilaste säravad silmad, alustades tööd uute pedagoogidega. Vallo Sokk kõneles uuest füüsilisest õpikeskkond. „Kas kõik peab olema uus? Me tahaks, et vanale osale saaks uut juurde põimida," sõnas Sokk. Mõeldi nii väliklassidele, ruumide valgusküllasemaks ning mugavamaks muutmisele, et iga õpilane saaks seal nii õppida, kui ka leida koht, kus hetkeks maha istuda. „Laste ehe emotsioon on tuluna kõige olulisem," sõnas Sokk.

Ingrid Vaikmaa meeskonna teemaks oli „Gümnasisti individuaalne õpitee". Ingrid Vaikmaa ja Anneli Raud esitasid grupi põhieesmärgi, milleks oli valmistada õpilased ette toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse ja usaldusväärse kodanikuna, kes on leidnud endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda enda edasine haridustee. Meeskonna esindajad toovad välja mentorluse olulisuse. „Mentor lähtub õpilase huvist ning sellest lähtuvalt tehakse otsus," sõnas Raud. Kvaliteetsest gümnaasimiharidusest kõneles Juhan Viise. „Meie väiksus annab olulise eelise, et asju teha," sõnas ta. Välja käidi mõte kaasata õpetajaid mujalt koolidest, tuues nad näiteks e-õppena õpilasteni. „Ülimalt tähtis on, et läbi projektõppe jõutakse käega katsutavate tulemusteni," ütles Viise.

Atraktiivne ja arengule suunatud õpetajate toetussüsteemist rääkis Mati Tiiter. „Õpetaja on vähemalt kaks keskkonda. Üks on koolis sees ja teine koolist väljas. Oluline on, et tugimeeskond oleks mõlemas," sõnas Tiiter. „Me kõik kujundame oma valla mainet, kooli mainet ja õpetaja mainet. Õpetaja peab koolimajas ennast hästi tundma," peab Tiiter tähtsaks. „Tugev põhiharidus uues majas" teema oli Kairit Pihlaku meeskonnal. „Põhikool on kõige pikem aeg, mis tuleb veeta ühes kohas," sõnas ta. Lisaks peeti oluliseks, et lapsevanema süda oleks rahul ning lapse eripäraga arvestatakse.

Õpilased Berti Purk ja Maris Piispea esitlesid teemat „Transporditugi gümnasistidele gümnaasiumidesse". Oluline peeti ohutut, meeldivat ja mugavat transport. Lisaks leiti, et heaks maineks ning Kadrinasse tulevatele peredele tähtsaks peetakse ka transpordivõimalusi mujal asuvatesse õppeasutustesse.

Päeva lõpetades arutati rühmatööna Kadrina keskkooli toimimise ressursse, väärtuspakkumisi ja kasusaajaid. „Tehtud töö juures ei tohi unustada neid positiivseid mõtteid, vaid need tuleb kõik endaga kaasa võtta," sõnas moderaator Aivar Soe. Koosoleku lõpus otsustati ühiselt edasi minna kahe arengustsenaariumiga: tugev põhiharidus ja uus kvaliteetne gümnaasium ning tugev põhikool.