« Tagasi

Mis oleks, kui looks uue kooliruumi?

Laupäeval, 17. oktoobril kohtus Kadrina rahvamajas hariduskogu laiendatud koosseis, et arutada uue kooliruumi loomise teemadel. Ühiselt analüüsiti ning kujundati seisukohti kooliruumist kui füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest keskkonnast.

Koosoleku sisse juhatanud Juhan Viise rõhutas, et käes on aeg, mil mõelda kuidas ja kellega me saame edasi minna. „Kuna aeg surub takka, on meil vaja aktiivselt tegeleda välise vormiga, mis meid ümbritseb. Et vaikselt hakkaksid tekkima eskiisid - kas kesk- või põhikoolina, kas täiesti uus või renoveeritav. Selleks, et asjad liiguks, peame meie andma sisendi ja otsustama, kuidas me asju teha tahame," sõnas Viise ning lisas, et see on vormi pool, kuid tähtsam on sisu pool. „Nüüd tuleb meie ette ülesanne, kus peame süvenema õppeprogrammidesse. Kas need õppeprogrammid ja -metoodikad, mida me oleme enda jaoks varasemalt selgeks teinud, kas need aitavad meil läbi lüüa ka tulevikus. Ma arvan, et see võikski olla üks ülesanne, millega edasi minna," nentis hariduskogu ellukutsuja ning rõhutas, et Kadrina kool on siiski Kadrina rahva oma.

Kadrina vallavanem Kairit Pihlak andis hariduskogule ülevaate, millises suunas on vald tööd alustanud. „Me oleme pöördunud spetsialistide poole. Alustasime koostööd arhitekti Katrin Kooviga, kes on osalenud mitmetes uute kooliruumide loomise meeskondades. Meil on temaga kokkulepe, et pärast tänast anname sisendi, mille abil koostada ruumi analüüs, arvestades meie soove ja praeguseid võimalusi," sõnas Pihlak.

Kadrina keskkooli direktor Arvo Pani kinnitas, et lisaks elukeskkonna, meie endi kui ka kogu ühiskond arenemisega läheb kaasa ka meie kool. „See on selge, et me peame kõik oma tegevustega vähemal ja suuremal määral digitaalsemaks muutuma. Sama on koolis ka õppeprotsessiga. Aabits jääb ja paberil õppematerjal," kõneles direktor, ning andis teada, et novembrikuus on Kadrina keskkooliga liitumas uus IT-arendusjuht. Ühtlasi andis Arvo Pani Juhan Viisele üle VIROL-i poolt antud hariduse sõbra tiitli. „See tiitel kuulub hariduskogule, mitte ainult mulle," kiitis Viise hariduskogu tööd.

Päevajuht Aivar Soe tegi kokkuvõtte 25. septembril Põltsamaa Ühisgümnaasiumi, Jõgeva Põhikooli ja Jõgevamaa Gümnaasiumi õpikeskkondadega tutvumisest ning õppereisil väisanute tagasisidest.

Ajurünnaku käigus leiti vastuseid küsimusele, millises õpiruumis on õpilased innukad õppima ja õpetajad õpetama? Esimese grupi, mis keskendus I kooliastmele, arvates peaks kool olema isikupärane, avar, värviküllane, ergonoomilise mööbliga ning digivahenditega. Olulised on õpipesad, ühised õpiruumid, liikumisalad ja eraldi ruumid just konkreetsele kooliastmele.

II kooliastmele keskendunud grupp tõi esile arendava, mängulise, innustava ja turvalise keskkonna. Ruumid peaksid olema valged ja soojad, et ka pimedatel kuudel oleks õppimine mugav. Lisaks, et oleks võimaldatud oleks liikumisruum, eraldumise ning õuesõppe võimalus.

III kooliastme vajadustega tööd teinud grupp pidas oluliseks ainepesasid, kus oleks kõik antud ainega seotud abivahendid ühes kohas, näiteks raamatud. Rõhutada tuleks isiksuse arengule ning „käed külge" mentaliteedile. Olulisena toodi välja ka see, et õpilaste suurem valikuvabadus muudab neid efektiivsemaks.

Gümnaasiumiastet arutanud meeskond tõi esile sideme erinevate ettevõtetega, teiste koolidega ning välislektoritega. Arenevas maailmas tuleb liikuda kaasa uuendustega ning alati ei pea tundi andma enda õpetaja, vaid interneti vahendusel võib seda teha näiteks mõne kõrgkooli lektor.

Päeva teises pooles märgiti iga grupi poolt ülesse nende grupi vanuseastmete neli põhilist arenguvajadust, ning ruumid koolis, mis antud vajadusi rahuldavad. Antud rühmatöö on vajalik sisend uue kooliruumi loomiseks. Päeva kokkuvõttena edastatakse hariduskogu töögruppide arvamused kooliruumist arhitektidele kellega koostöös luuakse esitatud arvamuste põhjal Kadrinasse vajaliku ning sobiliku ruumi analüüs.

„Selleks, et õpetada, peab ise kogu aeg õppima. Õpetajad õpetavad õpilasi ja vastupidi," võttis Aivar Soe päeva kokku. Koosolekul osalenud jäid päevaga rahule, mõttetööd olid tulemuslikud ning ajurünnakud väga vajalikud. „Tahe asja ajada on muljetavaldav ning teeb silmad ette paljudele," sõnas hariduskogu liige, Eesti Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel ning lisas, et tema näeb tulevikus Eesti Lennuakadeemia ja Kadrina Keskkooli vahel koostööd.