« Tagasi

Hea ruum annab võimaluse igal pool õppimiseks

Kolmapäeval, 18. novembril kohtus Kadrina hariduskogu arhitektuuribüroo b210 arhitektide Katrin Koovi ja Nele Švernsiga (pildil), kellega ühiselt arutleti ruumi mõjust õppimisele ja õpetamisele.

Arhitekt Katrin Koov tõi välja vaimse, sotsiaalse ning füüsilise ruumi olulisused. „Kool kui vaimne ruum on õppimise koht, kus ei lähtuta töövahendi asukohast vaid töö iseloomust," sõnas Koov. Sotsiaalseks ruumiks on aga suhtlemis- ja esinemisruum, kus tekib emotsioon ning tekib oma kooli tunne. „Füüsiline ruum loob olulise osa kooli identiteedist, toetades nii õppetööd kui ka omavahelist suhtlemist," lisas ta. 

Olulisel kohal hea kooliruumi juures on õuesõppe ning aktiivselt aja veetmise võimalus. Tähtis on, et ka koolil oleks oma „külaplats" ehk kooli süda, kus õpilased kohtuvad. „Koolimaja südameks on koht, mis on peamiselt liikumisteede ristumise laiendus," sõnas Koov. „Kõige selle juures ei tohi ära unustada aga ka vaikseid ruume," ütles Koov ning lisas, et koolist saadud infokülluse juures on vaja hetkeks aeg maha võtta ja puhata.

Arhitekt Nele Šverns andis ülevaate arhitektuuribüroo b210 tehtud lahenduste kohta. „Ruumide analüüs ei ole veel valmis projekt, vaid annab arhitektidele edaspidiseks tööks selgema pildi," sõnas Šverns. „Kõige tähtsam arhitektile on lähteülesanne," lisas Koov. Lähteülesanne annab suuna, millises suunas liigutakse ning milline on kooli meelsus.

Katrin Koov ja Nele Šverns külastasid ka Kadrina koolimaja ning tutvusid hetkeolukorraga. Praegune hoone pakub arhitektidele palju mõtlemisainet, sest tegu pole kuju poolest traditsioonilise hoonega.

Koosoleku teises pooles keskenduti tehtud rühmatöödele. Iga meeskond sai teemaks – mis oleks, kui looks uue õpiruumi. Margit Murumägi meeskonna ettekanne keskendus I kooliastme uue õpiruumi loomisele. „Peame endiselt oluliseks, et esimene kooliaste oleks teistest eraldi," sõnas Murumägi. Hea ruum toetab õppimist, võimaldab õpilastel liikuda nii sees kui väljas. Õpetajatele on oluline, et klassiruum oleks nende nägu.

Ingrid Vaikmaa kandis ette mõtted II kooliastme õpiruumist. Välja toodi ka ideid parkimise parendamiseks, et õpilastel oleks teekond kodust kooli võimalikult turvaline. Meeskond seisis selle eest, et uue õpiruumi loomisel säiliks 1939. aastal ehitatud A-korpus.

Kairit Pihlak keskendus III kooliastme õpiruumile. „Ruum peaks soosima õpilase iseseisvumist," sõnas Pihlak. Olulisele kohale seati usaldust, vastutuse võtmist ning valikuvabadust. Meeskond pidas tähtsaks „käed külge" võimalusi õppimise juures ehk õppida läbi asjade kogemise.

IV kooliastme õpiruumi teemal kõnelenud meeskonna eest seisis Anneli Raud. Puhkenurgad mitte ainult õpilastele, vaid ka õpetajatele. Peenrakastide loomine on hea kujunduselement kui ka õpivõimalus noortele. Oluliseks peeti lisaks väliruumide haljastusele ka sisehaljastust. Parkimiskohtade arvu suurendamine, mille arvelt ei vähendata jalgrattaparkla suurust. „Meie soov ei ole see, et õpetajatel oleks eraldi parkla, vaid õpetajatel oleks koht, kus parkida," lisas parkimisteemale meeskonnaliige Juhan Viise.

Arhitektid andsid ülevaate, kuidas edasi minnakse. Pärast tänast hakatakse tegelema praeguse koolihoone analüüsiga, mis sisaldab nende poolseid ettepanekuid, mida oleks mõistlik alles hoida, ümber ehitada või lammutada. „Oleme analüüsimise faasis. Meie poolt tehtud ruumide analüüs on lähtekohaks arhitektuurivõistluse korraldamiseks," sõnasid arhitektid. Edaspidi töötatakse paralleelselt nii kooli sisu kui vormiga, ning märtsikuuks peaks kõikide eelduste kohaselt olema valmis lähteülesanne koolihoone renoveerimise eskiisprojekti koostamiseks. Kui hariduskogu on kooli arengustrateegia tegevuskavas üksmeelele jõudnud, tutvustatakse seda avalikkusele järgmisel hariduskonverentsil.