« Tagasi

Hariduskogu jagas mõtteid Haridus- ja Teadusministeeriumiga

Kolmapäeval, 10. veebruaril kohtusid Kadrina hariduskogu liikmed veebisilla vahendusel Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) haridusvõrgu osakonna juhataja Indrek Riisaare, keskhariduse osakonna juhataja Ruth Opmanni, riigigümnaasiumide rajamise koordinaator Ülle Matsiniga ning riigikoolide osakonna peaekspert Triin Kaaveri ja Rakvere Ametikooli direktor Kuno Roobaga. Kohtumist juhatas HTM-i haridusvõrgu nõunik Piret Sapp.

Päevakorras olid ühtse keskhariduse arengusuunad Eestis, Rakvere riigigümnaasiumi loomine ja koostöö Rakvere ametikooliga. Samuti kohalike omavalitsuste vastutus ja koostöö.

Indrek Riisaare andis ülevaate riigigümnaasiumite loomisest. „Kui täna on Lääne-Virumaal 925 gümnasisti, munitsipaalkoolides neist umbes 800, siis statistikaameti prognooside põhjal aastaks 2045 kukub 40 % 2019 tasemest," sõnas Riisaare. Haridusvõrgustiku osakonna juhataja tõi välja, et Lääne-Virumaal on valdavalt tugevad koolid.

HTM-i keskhariduse osakonna juhataja Ruth Opmann sõnas, et kaks väga olulist märksõna järgmise 10 aasta vaates on hariduse valdkonna arengukava ning tõik, et üha rohkem vaadatakse gümnaasiumi- ja kutseharidust koos. Miks HTM keskhariduses muutusi kavandab on murekohad, millele lahendusi leitakse. „Üheks oluliseks murekohaks on õpilaste koolide mitte lõpetamine ning õpingute katkestamine. Näiteks 20% õpilastest katkestab esimesel aastal kutseharidustee. 40% õpilastest ei jätka pärast keskhariduse omandamist õpinguid," sõnas Opmann.

Keskhariduse osakonna juhataja kõneles väljakutsetest: keskhariduse tasemel ei ole õpiteed võrdselt väärtustatud, ainekeskne õpe ei toeta piisavalt õppijate üldpädevuste ja tulevikuoskuste arengut, õpiraja valikut määravad soolised, etnilised, piirkondlikud jm lõhed. Samuti haridussüsteem ei toeta liikumist haridustasemete vahel, kõrgkoolis edasiõppijate osakaal väheneb ning õpingud katkestatakse.

Välja töötatud hariduse arengukava aastani 2035 näeb ette: „Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad end teostada ja toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut." „Me peame keskenduma, et õpe oleks õppijakeskne ning inimesed saaksid edaspidises elus hästi hakkama. Samuti, et õpivõimalused oleksid kättesaadavad, valikurohked ja süsteem võimaldaks sujuvalt liikuda haridustasemete ja -liikide vahel ning õpivõimalused vastaksid ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele," sõnas Opmann. HTM on välja töötamas erinevad haridusalaseid seaduseid, et igal haridustasemel oleks omaette seadus. „Loodame, et 2024. aastal võiksid need seadused jõustuda," sõnas Opmann.

Rakvere riigigümnaasiumist andsid ülevaate riigikoolide osakonna peaekspert Triin Kaaveri ja riigigümnaasiumide rajamise koordinaator Ülle Matsiniga.

Triin Kaaver on olnud Rakveresse rajatava riigigümnaasiumi protsesside hoidja, kes andis ülevaate loodavast riigigümnaasiumist. Riigigümnaasiumite loomise eesmärgiks on tugevdada maakonnas pakutavat gümnaasiumiharidust ning järgi jäävad põhikooli ning selle võrku. Rakvere riigigümnaasium luuakse kahe senise gümnaasiumi baasil, mis tähendab, et kõik õpilased, kes õpivad Rakvere gümnaasiumites, saavad riigigümnaasiumis edasi õppida oma õppekaval. „Sihiks on seatud, et 1. septembrist 2022 hakkab Rakvere riigigümnaasium eelkõige Rakvere linna ja maakonna õpilastele õpet pakkuma," sõnas Kaaver. Käimas on ka kohtumised riigigümnaasiumi rajajate ja Rakvere ametikooliga, et välja selgitada, kuidas ja mis määral lükata käima nende haridusasutuste vaheline koostöö. „See on meie kui koolipidaja ootus, et tihe koostöö ametikooli ja riigigümnaasiumi vahel olema saaks," sõnas Kaaver.

Riigigümnaasiumide rajamise koordinaator Ülle Matsin tõi Rakvere plusskohaks välja varasemate riigigümnaasiumite loomise, mille näitel ning lahenduste analüüsimisel saab maakonna keskusesse luua väga hea kooli. „Rakvere gümnaasiumi sisuloomes kavatseme kindlasti ametikooliga koos neid õpiradasid disainida. Riigigümnaasiumi näol peaks tekkima õppimisvõimalus, mis lõimib endas üldkeskhariduse aga ka komponente kutseharidusest," sõnas Matsin ning lisas, et see annab õppuritele võimaluse valida ja nende huvi on suurem.

Juhan Viise tutvustas Kadrina hariduskogu tegevust ning eesmärki arendada Kadrina keskhariduse tegevust. HTM-i esindajad tunnustasid Kadrina hariduskogu senist tegevust. Ühise arutelu käigus leiti, et koostöö on edu võti. Koosolekul jäi kõlama tugev tahe võimaliku koostöö tegemiseks Kadrina keskkooli ja loodava riigigümnaasiumi ning ametikooliga, millele Haridus- ja Teadusministeerium hea meelega kaasa aitab.