« Tagasi

"Mõõdame, analüüsime ja vajadusel sünteesime"

Kolmapäeval, 17. veebruaril kohtusid taas hariduskogu liikmed, et teha kokkuvõtteid tehtud rühmatöödest ning arutleda tulemusmõõdikute üle. Samuti tehti eeltööd uue koolihoone ruumimudeli loomiseks, mis on vajalik lähteülesande koostamiseks arhitektuurikonkursile.

Koosoleku alguses sai sõna Juhan Viise, kelle seekordne sõnum oli lühikene. „Kevad tuleb, päike paistab ning kõigil hakkab kiire. Peame oma tegevusi konkreetsemaks, efektiivsemaks ja tulemuslikumaks viima, et saaksime pildi ette, milline saab meie kooli mudel olema ning kuidas seda ellu viia," sõnas Viise. 

Tehti kokkuvõtteid rühmatöödest: milline väärtuspakkumine tagaks tõhusalt kvaliteetse gümnaasiumihariduse kättesaadavuse Kadrinas?

Arvo Pani andis teada, et hariduskoguga paralleelselt töötab kooli meeskond. „Kui hariduskogu tasandil jagati väärtuspakkumised liikmete vahel ära, siis koolis tegime me terve paketi läbi. Oli väga põhjalik arutelu," sõnas Pani. Ingrid Vaikmaa tõi välja, et palju uusi asju ei olnud, sest nendest teemadest on kogu aeg räägitud ning neid korrutatud. „See on hea näitaja," sõnas Vaikmaa. Kadrina keskkooli kodulehele on lisatud kõikidele tutvumiseks kooli põhjalik väärtustepuu. „PR kohapealt käib meil tõsine töö," andis direktor teada. Ingrid Vaikmaa tõi välja ka ootused õpetajate järelkasvule ja digipädevusele. Kooli siseselt ning koostöös vilistlastega kasvatatakse kooliõpilaste seas õpetajatele järelkasvu. Eesotsas just nendega, kes on avaldanud huvi õpetajaameti vastu. „Igaljuhul tahame õpilastele pakkuda rohkem valikuid, et nad saaksid ise otsustada ja õige leida," sõnas Vaikmaa tuues välja valdkondade ekspertide kaasamise. Kooli sooviks on luua koostöövõrgustik teiste kohalike omavalitsuste gümnaasiumidega, et saaks toimuda põnevust tekitav õpetajate-õpilaste vahetus.

Madis Viise tegi ettepaneku väärtustepuu ülevaatamiseks, sest ka see on ajas muutuv. „Väärtustepuu tuleks uuesti lahti mõtestada ja kaasajastada," sõnas ta. „Oksi tuleb juurde kasvatada," lisas Vaikmaa nõustudes. „Kui puu kasvab, siis ei tule mitte ainult oksi juurde, vaid ka juuri. Üle tuleks vaadata ka need," lisas Mati Tiiter. Tiiter tõi välja ka võimaluse tuua koolis toimuvat rohkem vallaelanikeni, lisades vallalehte näiteks direktori veeru, lisaks aeg ajalt ilmuv õpilaste looming.

Margit Murumägi tõi välja koolirõõmu olulisuse nii õpilaste kui õpetajate seas. Ka peeti tähtsaks tagasisidestamist ning selle analüüsimist nii õpilaste, õpetajate kui lastevanemate mõttes. Juhan Viise selgitas tehnoloogiaõppe väärtust. Tehnoloogiaõppega pakutakse Kadrina keskkoolis õppivatele noortele tugevat tehnoloogiaalast teadmiste ja oskuste baasi võimaldamaks noortele parimal moel oma elukaare kujundamist. „Et noored oskaks neid teadmisi ja oskuseid ka elus rakendada," sõnas Viise ning lisas, et tehnoloogiaõpe on seotud pikaajaline protsess haarates kõiki Kadrina valla haridusasutusi, mitte ainult keskkooli.

„Kui me tahame head süsteemi saada, on tulemuste mõõtmine väga oluline," sõnas Juhan Viise. „Mõõdame, analüüsime ja vajadusel sünteesime," võttis Aivar Soe räägitu kokku.

Lisaks andis Ingrid Vaikmaa väga põhjaliku ülevaate koolis rakendatud protsessi mõõdikutest ning kes, miks, mida ja millal mõõdab. Seda nii aineõpetajatena, ainekomisjonina, ainekomisjoni õppenõukoguna. Igal aastal toimuvad kooli juhtkonna arenguvestlused õpetajatele, sama teevad klassijuhatajad ka õpilastega. Tehakse rahuloluküsitlusi, analüüse näiteks riigieksamite põhjal ning õppeaasta kokkuvõtteid. Toimus arutelu, kuidas jõuaks kooli informatsioon vilistlastest ning nende edasisest haridusteest. Arutleti ka kuidas saada paremini tagasisidet ja kuidas jõutakse see parema analüüsini ning et kogutud andmeid oleks ka aastate pärast hea võrrelda. „Tagasiside on üks vundamendi osa," tõi Juhan Viise välja.

Aivar Soe tutvustas hariduskogule erinevaid gümnaasiumiastme tulemusmõõdikuid. Kvantitatiivsed mõõdikuteks on gümnaasiumiastme õpilaste arv, iga-aastane vastuvõtt ning õpetajate arv. Kvalitatiivseteks mõõdikuteks kooli koht riigieksamite edetabelis, vastuvõetute põhikooli lõpueksamite keskmine, gümnaasiumi lõpetajate riigieksamite keskmine, gümnaasiumi panus, edasiõppimine peale gümnaasiumi lõpetamist, kõrghariduse omandamine 6 aastat peale gümnaasiumi lõpetamist. Täpsed ambitsioonid pannakse paika märtsikuu hariduskogu koosolekul, kui on kool esitanud oma tegevuskava ja -mudeli.

Koduseks ülesandeks said hariduskogu liikmed teha väljapakutud kooliruumi ruumimudeli analüüsi. Järgmiseks koosolekuks oodatakse kooli poolt välja pakutud tegevusmudelit.

Hariduskogu tuleb taas kokku 20. märtsil Kadrina rahvamajas.