Nitraaditundlikud alad
28.06.22
Veeseadus defineerib nitraaditundliku ala (edaspidi NTA) kui ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada põhjavees nitraatioonisisalduse, mis ületab 50 mg/l, või kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud veekogu eutrofeerumise või eutrofeerumisohu (VeeS § 37 lg 1).
NTA määramise eesmärk on intensiivsema põllumajandustootmisega piirkondades põhja- ja pinnavee kaitse. Selle eesmärgi saavutamist toetab NTA tegevuskava. Tegevuskava toetab samuti veemajanduskavades püstitatud eesmärkide saavutamist elanike joogiveega varustamisel ning pinna- ja põhjaveekogumite hea seisundi säilitamisel või saavutamisel.
Vee joogikõlblikkust arvestatakse:
1. Puhas joogivesi (nitraatide aastakeskmine sisaldus <25mg/l)
2. Ületatud nitraadisisalduse sihtarvuga joogivesi (nitraatide aastakeskmine sisaldus 25-40 mg/l)
3. Nn ohutsoonis olev joogivesi (nitraatide aastakeskmine sisaldus 40-50 mg/l)
4. Joogikõlbmatu joogivesi (nitraatide aastakeskmine sisaldus >50 mg/l)
1. Puhas joogivesi (nitraatide aastakeskmine sisaldus <25mg/l)
2. Ületatud nitraadisisalduse sihtarvuga joogivesi (nitraatide aastakeskmine sisaldus 25-40 mg/l)
3. Nn ohutsoonis olev joogivesi (nitraatide aastakeskmine sisaldus 40-50 mg/l)
4. Joogikõlbmatu joogivesi (nitraatide aastakeskmine sisaldus >50 mg/l)
Piirsisaldus <25mg/l on (ohtliku) aine sisaldus pinnases või põhjavees, millest suurema väärtuse korral on pinnas või põhjavesi reostunud ning inimese tervisele ja keskkonnale ohtlik.
Sihtarv >50mg/l on pinnase või põhjavee (ohtliku) aine sisaldus, millega võrdse või väiksema väärtuse korral on pinnase või põhjavee seisund hea ehk inimesele ja keskkonnale ohutu.
Kas sinu kodu nitraaditundlikul alal on tervisele ohutu ja häid nõuandeid joogivee kaitsemiseks leiad SIIT.
