„Muusikaharrastus kuulub kõigile“

 

Nii kõlab Soome Vabariigis Helsingis asuva Eira Muusikakooli moto. Kadrina Kunstidekooli õpetajad Piret Villem, Aime Lips, Edvin Lips, Marika Randver, Eve Vunk ja õpilased Anete Jäetma, Mirtel Mooses, Leegi Brigitte Kais ja Helena Victoria Viise veetsid 23.-25. novembri nädalavahetuse Soomes Helsingis, meiega liitus ka Rakvere Muusikakooli õpetaja Liivi Lukas. Käisime Helsingis 35. aastapäeva puhul õnnitlemas kauaaegset sõpruskooli Eira Muusikakooli.

Meie tutvus algas 22 aastat tagasi, kui kohtusid Rakvere muusikakooli tollane direktor Liivi Lukas ja Eira kooli õpetajad. Liivi Lukas otsustas sõprusringi kaasa haarata ka Kadrina Kunstidekooli ja nii see algas. Oleme kohtunud mitmel korral Helsingis, Rakveres ja Kadrinas. Põhiliselt koolide juubelite ajal, ja ikka kord ühel pool lahte, kord teisel pool. Muusika ühendab inimesi ja õppeasutusi, kuid suhtlus võib ka katkeda. Õnneks meie sõprussidemed on püsinud, kuigi suhtlemine on olnud viimastel aastatel korrapäratum. Avaldasime oma soovi soovi sõprussuhteid jätkata ja nii saabuski kutse osaleda Eira muusikakooli 35. aastapäeva tähistamisel. Loomulikult otsustasime minna, sest nii toredaid kolleege leidub harva. Nautisime mitmekesist kontserti Helsingi Lähetyskirkossa ja piduõhtut koolimajas. Kadrina Kunstidekooli õpilased, saksofonipiigad Anete Jäetma ja Mirtel Mooses (õpetaja Edvin Lips, klaveril Aime Lips) ning klaveri huviala õpilased Leegi Brigitte Kais ja Helena Victoria Viise (õpetaja Piret Villem) esindasid meie kooli väga toredalt, esinedes koolimajas väärika publiku ees. Eira muusikakoolil ei ole eriti suurt saali ja seetõttu toimuvad kõik suuremad kontserdid erinevates kontserdipaikades.

Tegemist on eramuusikakooliga, kus tunnevad muusika õppimisest rõõmu nii mudilased kui ka täiskasvanud, kokku üle 300 õpilase. Korraldatakse lühikursusi täiskasvanutele, kus lauldakse, mängitakse rütmipille, õpitakse mängima ukulelet ja tuntakse muusikast mõnu. Seda tegutsemislusti nägime ka kirikukontserdil, mida konfereeris Kristina Jääskeläinen, kes töötab klaveriõpetajana ja on noortele ka vahvat klaverimuusikat kirjutanud. Kooli juhib direktorina üle 20 aasta Ari Pöyhönen, kes on väga uuendusmeelne ja täis loovat energiat. Meiegi uudistasime uusi elektroonilisi muusikariistu – muusikatehnoloogia areneb pidevalt ja hetkel on õpilaste hulgas populaarne Ableton Push 2 MIDI/USB tarkvara kontroller, mis pakub suurel hulgal uuenduslikke ja kreatiivseid võimalusi muusikat luua. Meilgi on plaanis seda õpetama hakata, nii et saime ka uusi mõtteid ja ideid, kuidas koolielu huvitavamaks muuta. Vabal ajal külastasime mitmeid Helsingi vaatamisväärtusi.

 

Oli väga mõnus ja arendav nädalavahetus ja ootame oma sõpu Eira Muusikakoolist külla maikuus Kadrina Kunstidekooli 30. aastapäeva tähistamise kontserdile.

Eve Vunk

 

Teeäärne maa ja tee kaitsevöönd ning selle korrashoid

 

Teed on inimestele igapäevaseks liiklemiseks üliolulised. Seetõttu on vaja neid hooldada nii suvel kui talvel, tagades seejuures normaalse läbitavuse ja turvalise liiklemise. Teehooldetööde hulka kuulub ka teemaa korrashoid ja teede liikumiskoridori liigeldavana hoidmine.

Ehitusseadustikuga on määratud teega piirnevate kinnistute omanike kohustused ja vastutus.

Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise. Ta peab võimaldama paigaldada teega külgnevale kaitsevööndi kinnistule talihoolde töödeks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle, kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale.
Teed ja teekaitsevööndit kahjustada ja risustada on keelatud. Tee omanik ja teekaitsevööndi omanik võivad nõuda tee või teekaitsevööndi kahjustajalt või risustajalt teehoiu kulude katteks hüvitist.
Ehitusseadustiku § 130 lõike 7 alusel maanteeamet teostab riiklikku järelevalvet avalikult kasutatava tee ehitamise, kohaliku omavalitsuse teede seisundinõuete ja riigiteede kaitsevööndi, kasutamise ja kaitsenõuete täitmise ning tee ehitamisega seotud ettevõtjale ning pädevale isikule esitatud nõuete täitmise üle. Ettekirjutust täitmata jättes võib korrakaitseorgan rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 ja juriidilisele isikule 64 000 eurot.
Maanteeamet kontrollis juunis mõningaid Kadrina vallas avalikus kasutuses olevaid teid ning tuvastas, et paljudel teedel ja tänavatel on oksad liiklusruumis, mis takistavad liiklemist.

TEE on rajatis, mis paikneb teemaal. Teeseaduse kohaselt korraldab teede hoidu riigi tee osas riik, eratee osas eraisik ja munitsipaalteede osas kohalik omavalitsus (edaspidi KOV).

TEEMAA on maa, mis on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. Teemaa suuruseks on üldjuhul sõidutee laius, millele lisandub mõlemal pool sõiduteed, alates sõidutee servast maa teepeenra, muldkeha nõlva või külgkraavi tarbeks kõnnitee laius. Minimaalne laius - sõiduauto avariiparkimiseks vähemalt 2 m ja veoautol 2,75 m. Maanteega vahetult külgnevat maad võib maaomanik/kasutaja harida kuni teemaa piirini, kahjustamata külgkraave, mullet, süvendit, teepeenart.

TEE KAITSEVÖÖND on tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks mõeldud maaala. Riigimaanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge on 50 m, KOV teedel 20 m, erateedel 10 m ja tänavate kaitsevööndi laiuseks on kuni 10 m teemaa piirist.

Kuna kätte on jõudmas sügis, mil halvenevad ka teeolud, tuleb maaomanikel, kelle maad piirnevad teedega, kontrollida üle tee servad, tee kaitsevöönd ning see enne lume tulekut korrastada.

Probleemid, mis raskendavad teede hooldust ja põhjustavad täiendavaid teehoiukulusid:

  • Teemaale ja teele kukkunud, kukkumisohtlikud puud ja oksad, madalal asetsevad oksad, põõsad, hekid, mis takistavad liiklust ja hooldust.
  • Korrastamiskohustus on maa omanikul, kellele kuulub teekaitsevööndis olev maa.
  • Maaomanikel tuleb jälgida elektrikarjuste, karjaaedade, tarade, sae- ja metsamaterjalide, postkastide, vanametalli paigaldamisel teemaa piire, et mitte takistada teehooldetööde ja lumetõrjetööde teostamist.
  • Juhul kui teemaaga külgneval maal kasvavad puud ja/või võsa võivad ohustada liiklust, segada teehoiutööde tegemist, on teega külgneva maa omanik kohustatud puud ja/või võsa kõrvaldama vallavalitsuse poolt määratud tähtajaks. Kui maaomanik ei teosta vallavalitsuse poolt määratud tähtajaks teeäärsete puude või võsa raiet, korraldab teeäärte puhtaksraiumise vallavalitsus. Raiest saadav likviidne puit kuulub teega külgneva maa omanikule, kui ei lepita kokku teisiti. Kui vallavalitsus korraldab raiet, siis maaomanik katab vallavalitsuse poolt tellitud puhtaksraiumise kulud.

Kadrina Vallavalitsus palub kõigil maaomanikel, kelle maad piirnevad teedega, kontrollida üle tee servad ja tee kaitsevöönd ning vajadusel need korrastada 01. detsembriks 2018.

 

Lugupidamisega

abivallavanem
Aarne Laas