Hajaasustuse programmi 2023. aasta taotlusvoor on avatud 1. veebruar kuni 3. aprill 2023.

Hajaasustuse programmi eesmärgiks on tagada hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades. Programmist on eraisikutel võimalik toetust saada kuni 6500 eurot majapidamise kohta, sealjuures peab taotleja omafinantseering moodustama vähemalt 33% projekti maksumusest. Toetusvahenditesse panustab ühe kolmandiku riik, kolmandiku omavalitsus ja kolmandiku eraisikud ise. 

Taotleja elukoht peab olema 01.01.2023 seisuga rahvastikuregistri alusel sama majapidamine, millele toetust taotletakse. Hajaasustuse programmi rahastatakse Eesti riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste eelarvetest. Toetuse summast, mis on maksimaalselt 66,67% konkreetse toetusprojekti abikõlblikest kuludest, tuleb 50% riigilt ja 50% kohalikelt omavalitsustelt. Arvesse võetakse ka ajavahemikus 2018-2022 hajaasustuse programmist saadud toetuse summa samale majapidamisele.

Kehtib 2018. a kinnitatud määrus.

Kadrina vallavalitsuse poolt seatud valdkonnad prioriteetsuse järjekorras:

1. veevarustussüsteemid;
2. kanalisatsioonisüsteemid;
3. juurdepäästuteed;
4. autonoomsed elektrisüsteemid.

Infot programmi kohta saab Riigi Tugiteenuste Keskuse lehelt.

Abimaterjalid:

- Taotlusvorm

- Veesüsteemide valdkonna tegevuste kirjeldus

- Kanalisatsioonisüsteemide valdkonna tegevuste kirjeldus

- Juurdepääsutee valdkonna tegevuste kirjeldus

- Autonoomsete elektrisüsteemide valdkonna tegevuste kirjeldus

- Projekti eelarve

- Garantiikirja näidis

- Arvutamise-abimees

Vasakult menüüst valige teemakaardiks põhjavee kaitstus

Seejärel sisestage oma kinnistu nimi otsinguväljale (kinnistu, asula)

Seejärel vajutage kaardil hiirega kohta, kuhu kanalisatsioonisüsteemid on planeeritud ja saategi avanevas aknas olevalt „Põhjavee kaitstuse hinnangu" sakilt näha, kas tegemist on nõrgalt kaitstud või kaitsmata alaga.

Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal võib reovee kogumiseks kasutada:

1) lekkekindlat kogumismahutit;

2) pinnasesse võib immutada bioloogiliselt puhastatud heitvett (biopuhasti + imbväljak);

3) Juhul, kui puhastatakse ja immutatakse ainult olmereovett (pesemiseks kasutatud vesi), mis ei sisalda vesikäimlast pärit reovett, võib nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel ööpäevas pinnasesse immutada kuni 5 m³ vähemalt mehaaniliselt puhastatud heitvett (septik + imbväljak). Vesikäimlast pärinev reovesi tuleb koguda eraldi lekkekindlasse kogumismahutisse.

Kaitsmata põhjaveega alal võib reovee kogumiseks kasutada:

1) lekkekindlat kogumismahutit;

2) pinnasesse võib immutada bioloogiliselt puhastatud heitvett (biopuhasti + imbväljak).