Kadrina spordihoone maadlussaalis Valeri Pormanni treeningutest on läbi käinud palju poisse ja tüdrukuid ning sellel aastal 29.jaanuaril on saanud Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgi neli tema õpilast. Ja ka meie teame neid härrasid: ärimees Oleg Gross, Aru Põllumajanduse OÜ juht Andres Lindam, Eesti Maaülikooli professor, loomaarst Arvo Viltrop ja Vaba Lava rajaja ja R.A.A.A.M teatri juht Märt Meos.

Nii sündis mul plaan, teha intervjuu nähtamatu kangelasega, kelleks on nende maadlustreener Valeri Pormann.

Milline see olema saab, eks seda näitab juba vestlus temaga, aga usun, et heal emotsioonil, sõbralik ja avatud. Nüüd oleme jõudnud siis tänase intervjuu põhjuseni.

Külastasin oma õpetajat Valeri Pormanni 7. ja 8 veebruaril Kadrina spordihoones.

Istume Kadrina spordihoone maadlussaali treenerite ruumis. Onu Rullu alustab oma esimest intervjuud:

„Tere treener. Siit Kadrina maadlussaalist on läbi käinud palju poisse ja tüdrukuid. Kuidas sina Kadrinasse sattusid?"

Valeri: „Väga lihtsal moel. Jüri Sikkut püüdis mu Tallinnas kinni ja meelitas mu siia Kadrina maile treeneriks. Jüri tegeles ka maadlusega ja oli tollel ajal Kadrina EPT-s insener, hiljem juhataja asetäitja. Jüri oli ainuke, keda   Kadrinasse tulles tundsin. Peamine põhjus oli see, et pakuti korterit, mida tol hetkel mul Tallinnas ei olnud. Tulin kõigepealt siis kaema, mis see Kadrina endast kujutab. Polnud siin kunagi varem käinud. Pisikene kohakene. Oli sügis, vihma sadas, mudane, siis ei olnud veel paljusid maju siia ehitatud. Läksin Enno Põllu juurde, kes oli tollel ajal Kadrina EPT juhataja. Põllu ei hakanud pikalt rääkima. Pani korteri võtmed laua peale ja ütles, et vaata see elamine ära ja otsusta." Treener muigab.

Mina  küsin kiirelt vahele: „Mis aasta see oli?"

Treener muigab ja vastab: „ 1975. No mõtle, noor poiss, kui saab korteri võtmed kätte, mida sa seal enam veel otsustad. Sul on elamine, (naerab) sul on koht, kus magada ja olla."

Mina:„ Kui suure korteri sa said?"

T:„ Ühetoalise."  Valeri naerab ja ta nagu viibiks veel selles ajas millal ta siia tuli.

Mina:„ Kas sul oli siis juba pere ka olemas?"

T:„Pere oli, naine ja laps oli juba, tüdruk nimega Õnnela, aga noh mul oli veel nagu taganemistee ka. Ma olin tulnud Tööjõureservide üleliidulistele MV kolme hulka. Helistasin Tallinnas Heino Jeretile, kes oli Tööjõu-reservide aseesimees ja küsisin kaugel ma selle korteri- järjekorraga siis olen? Ta vastas, et lähima kahe aasta jooksul veel ei saa. Siis ma Tallinnas tegin lõpliku otsuse. Lõpetan võistlemise ja tulen Kadrinasse."

Mina:„Kas siis sündis ka otsus hakata treeneriks?"

T:„Ei. Ma olin Tallinnas juba peale sõjaväge treener. 1972 aastal Johannes Kotkas, kes oli sellel ajal  ENSV Spordikomitee vanemtreener, helistas mulle Riia spordiroodu ja ütles, et Valeri selline koht on olemas. Kas sa oled huvitatud treeneriametist? See oli mulle tohutu üllatus, sest ma ei osanud arvata, et mina võiks isegi mingi treener olla. Kui tulin Riia spordiroodust Tallinnasse, läksin kohe Johannes Kotkase juurde. Tollel ajal olid spordijuhtide kohtadel olümpiavõitjad, maailmameistrid, ikka spordis kõvade saavutustega vennad. Johannes ütles, et näe, selline koht on vaba, August Englas on peatreener. Helistas Englasele, ütles, et mees on kohal, näita talle töökoht ära ja las asub tööle. Töökoht oli tuttav, sest ma olin ise olnud ju Tööjõureservide kasvandik, August Englas mind teadis hästi."

„Kes sinu esimene treener oli?"

Valeri: „Minu esimene treener oli Kohtla-Järvel Virumaalt pärit Eino Luud. Tallinnas Eesti NSV koondise juures oli Meinhard Niglas, tema oli ka tollel ajal peatreener. Sellel aastal, 1972, kui ma Tallinnas tema juures alustasin sai ta ENSV teenelise treeneri aunimetuse. Koondises käisime tihti Meinhard Niglasega kahekesi trennis, sest hommikuti keegi eriti ei saanud. Minu tööpäev hakkas peale lõunat. Trennis käisime miilitsamaja  spordisaalis Lasnamäel. Niglas maadles minuga. Õpetas mind personaalselt.  Tema käe alt on läbi käinud paljud tolle aja parimad tegijad  ja Trudas (Tööjõureservid) oli Janno Liiv."

„Mida sa ütleks oma treenerite kohta? Kes sulle on olnud eeskujuks ja keda sina oled järgida tahtnud, sest sellel ajal oli Eestis palju maadluskorüfeesid, mainisid juba Johannes Kotkast, Meinhard Niglast,  August Englast."

T: „Ma pakun välja, et kõige paremad mälestused on ikka Janno Liivist. Ta tuli otsis mind Kohtla-Järvelt üles, kutsus kutsekooli. Ma olin siis veel vähe matipeal käinud, ainult poolteist aastat. Ja see, et ta mind individuaalselt hakkas õpetama oli ikka mulle väga suur asi ja plussiks, sest areng oli silmanähtav ja tulemused ka. Ta oli ka inimesena väga hooliv ja hea õpetaja. See oli väga tore aeg. Need mehed olid ka oma vaimujõult väga tugevad ja targad õpetajad."

Mina: „ Sa oled siis lastega tegelenud juba 1972. aastast. Kadrinas 1975. aastast. Nii, et sul oli juba treeneri-õpetaja väike kogemus juba olemas."

„Jah sest Tallinnas kutsekoolis andsin ma juba kehalise kasvatuse tunde vanemate kursuste tüdrukutele. See oli hea kogemus, pluss veel treeningute läbiviimise kogemuse sain ma samuti Tallinnast."

Kirjutasin autasustatud härradele ehk sinu õpilastele ja küsisin mõned küsimused, millal nad alustasid treeninguid sinu juures ja kuidas oli treenida sinu käe all.

Arvo vastas: " Mina liitusin Valeri treeningrühmaga vist teisel aastal pärast ta Kadrinasse saabumist, 1977. aastal. Ta oli siis juba Kadrinas kuulus ning Viru Artur ja Abneri poisid ja teised kõvad kutid olid seal juba ees. Valeril on loodusest antud õpetaja võimed. Ei mäleta, et tal oleks kunagi poiste ohjamisega probleeme olnud – treeningutel valitses alati kord ja tegeleti asjaga. Maadlusekunsti suutis ta meile suurepäraselt edasi anda – medaleid muudkui sadas. Ja selleks ei olnud tal vaja midagi erilist teha – ta autoriteet oli lihtsalt nii kindel. Ei mingit terrorit. Kõik toimis sõbralikult ja huumoriga. Valeril oli Kadrina poistele kahtlemata äärmiselt suur ja positiivne mõju. Ta väärtushinnangud olid paigas ja ta oskas poistega suhelda nii, et teda võeti kuulda ja peeti eeskujuks. Näiteks suitsetamine ei tulnud meie trenni poiste seas üldse jutuks. Usun, et tänu temale jäid paljud pahandused tegemata.

 Valeri on olnud minu elus üks ütlemata oluline inimene. Olen teda pidanud üheks oma tähtsamaks õpetajaks. Ja tema nägi minu tulevikku ette, sest alati kui ma prillid ees võistlusmatile sammusin, siis hüüdis ta mati servalt: „No on professor, kuhu sa prillid peas tormad!?". Ega ta liiga palju ka ei pahandanud kui ma maadlemise 11. klassis katki jätsin. Eks ta nägi ära, et maailmameistrit minust ei tule – röövli hinge ei olnud piisavalt. Mina sain aga eluks kaasa hindamatu pagasi – ohtrasti keha ja vaimu rammu. Olen selle eest tänulik elu lõpuni. Tervita ka minu poolt Valerit.Tervitades Arvo.//"

Treener:„Seal on täitsa tõsi taga. Ma mäletan, kui ta läks matile ja prillid olid ees, ma ehmusin ära, et mis siis nüüd on ja ma hõiskasin kõva häälega ja kohtunik ka siis ei näinud, et poisil prillid ees on. (Muigab.) Alati kui olid pikad sõidud võistlustele poisid laulsid bussi tagapingil Haapsalusse, kogu aeg lauldi. See oli selline väga positiivne värk."

 Mina: „Mis sa arvad tänastest lastest. Kas ja kuidas on lapsed ja nende suhtumine sporti ajas muutunud?"

Treener: „Vaata ajas muutunud on palju. On tulnud tehnika ajastu. On tulnud puutetundlikud mobiilid, arvutid. Ma ei ütleks, et laste arv saalis on vähenenud. Aeg ise ei ole juba selline nagu varasematel aegadel. Osa on küll selliseid lapsi, kes teevad treeninguid hästi kaasa, kuid teised käivad ja naudivad seda saalis olemist ja seltskonda. Ma olen nii mõneltki küsinud ja neil meeldib siin olla. Natuke tahavad kaasa ka teha, aga mitte rohkem.Teretulnud on kõik, eriti lapsed."

M „Tore. Mis sa arvad sellest, et varemalt käisid lapsed jala spordihoones, aga tänasel päeval viiakse ja tuuakse nad, kas siis vanemaate või vanavanemate ja tuttavate poolt. Kas tänaval liikumine ei ole enam turvaline? Või on lapsevanemad sporditegemisest rohkem huvitatud kui noored ise ?"

T: „No ma arvan, et Kadrina vahel kõige hullem ei ole. Siin on üsna turvaline ja Kadrina lapsi ikka autodega treeningule ei tooda. Jah aga kaugema kandi lapsed, kes siia muidu ei pääse, need tuuakse spordisaali või ujulasse autoga.

Need ajad mis olid varemalt, et autosid lihtsalt ei jätkunud on möödanik. Mäletan 70ndate lõpus Ando Lepiksaar tuli Kallukse külast suuskadega trenni. Selliseid lapsi kindlasti ei ole, kes suuskadega tulevad talvisel perioodil 5 kilomeetri kauguselt trenni."

„Nüüd on siia otsa hea rääkida ühest Huljalt pärit põllumehest. Kuidas Andres Lindam sinu juurde sattus."

Treener: „Nii nagu kõik koolipoisid on minu juurde sattunud. Info ju liikus. Ega neid spordialasid siin Kadrinas nii väga palju ei olnud. Oli suusatamine, kergejõustik ja maadlus. Spordihoone ja ujula valmisid hiljem. Eks lapsed ikka tahavad sportida ja ma arvan, et ta ise valis selle ala. Isiklikult ma sellel ajal kedagi enam nagu ei kutsunud. See oli juba teine generatsioon. Alguses kui ma tulin, siis ma käisin ja võtsin korra lapsed kokku.

Aga tasapisi hakkasid lapsed ise tulema. Hulja poistest meenub veel Ivar Murumägi, vennad Laanemäed. Võibolla sõbrad kutsusid teda."

Mina: „Andres vastas minu kirjale lühidalt."

//Tere. See on tõesti nii, et need 4 meest Valeri kasvandikud on. Valeri töö väärib kindlasti tunnustamist.Tema kasvatuslik töö noortega, ei piirdu mitte ainult spordiga. Kindlasti on tema töös oluline osa inimese üldkasvatuses. Ja see on vast tähtsamgi  kui spordi teema. Terv.Andres.//

Mina: „ Kuna Andres on siin tabavalt märkinud ühte väga olulist teemat, siis keda tahad sina pedagoogidest esile tõsta?"

Treener: „Ma tahan eriti esile tõsta Otto Amerit. Kauaaegset Kadrina keskkooli direktorit.

Ta oli täielikult pühendunud laste õpetamisele ja kasvatusele ning toetas igati maadlust. Ja sporti üldse."

Mina: „Üks sinu kasvandikest on kirjutanud niimoodi: //Valeri Pormann oli paljudele teiseks isaks. Võibolla mõnedele isegi ainukeseks. Valeri ei näidanud välja, et tal oleks olnud lemmikud või eelistused. Tema trennis tundsid kõik poisid, et on tema lemmikud. See oli hea tunne, kui kõikide poiste eeskuju, uskus just sinusse.// Mis sa arvad kes see võis olla?"

T: „ Ma ei julge öelda. Aga see on väga ausalt öeldud, sest sellised põhimõtted olid mul siis olemas, kui ma veel Tallinas olin. Võta kõiki võrdselt! Pühendu kõigile võrdselt! Kõik ootavad sinult, et suhtumine on ühtne, et ei eelistaks Pearut rohkem, kui kedagi teist." Valeri naerab ja ma tunnen, et see oleks nagu naer läbi pisarate, kuid ka mina naeran kaasa. Ka minu elus on olnud hetki, kus treener Valeri õpetused tähtsal kohal olid.  

Mina:„ Ei, mina see ei olnud. Seda ütles mulle, üks hea sõber, kuna teab minust nii mõndagi ja mul on hea meel, et saan talle kirjutamist alustada sõnadega: Salute. Hello friend. See on teatrimees Märt Meos."

Treener mõtlikult: „Jah ... Märt..."

Mina: „Kui kaua tema sinu juures maadlust tegi?"

Treener: „Märt tegi praktiliselt keskkooli lõpuni... raskekaalu maadleja, Eesti noortes  tuli ta hõbedale. Märt oli hästi hea võhmaga. Suure mehe kohta oli tal hea vastupidavus, jõudis trennis tööd teha. Ta sai õla trauma ja pidi kahjuks lõpetama. Märt oli mees, kellel oli tulevikku."

Mina: „Ju see on talle kasuks tulnud, et rassis tööd teha. Märt kirjutas mõned päevad tagasi mulle Peterburist ja ma küsin, et kas sa tahad veel midagi lisada. Ta vastas, et sellest piisab. Tervita teda minu poolt. Soovi jõudu ja tervist."

T: „Hästi öeldud. Märdiga olen ma ka hoidnud kontakti, kahjuks ei ole me viimastel aastatel kontaktis olnud. Aga varasemal ajal ta kui ta juba toimetas teatri asjadega, ta ikka käis ja rääkis oma sõitudest ja toimetustest."

M: „Täna on ta juba Tokios. Tutvustab Eesti teatrit Jaapanis.

T: „Ma arvan, et see ei ole tal esimene kord Jaapanisse lennata."

Mina:„Mis sa tahad soovida tänastele noortele."

T: „Tänastele noortele tahan soovida, et tegelege tõsisemalt spordiga. Käige kõik lapsed ujumas, suustamas, uisutamas. Tegelege spordialaga, mis meeldib  ja teist kasvavad tugevad ja sihikindlad inimesed."

M: „Mis sa arvad, kas Kadrinas on sinu tegemisi tunnustatud või tunned sa, et sind on ka vahel kõrvale jäetud?"

Valeri Pormann: „Kadrina on minu kodu. Ma olen väga tänulik Kadrina rahvale. Nad on mind igati aidanud ja ka meelespidanud. Üldiselt on tunnustatud ja keegi ei ole kõrvale jätnud."

Mina: „Aitäh Valeri. Tore oli sinuga vestelda. Jõudu ja tervist."

Treener: „ Tänan, et sellise, huvitava intervjuu, tegemise ette võtsid. Ja õnnitlen neid tublisid Eestimaa mehi ja naisi, kes meie riigilt sellel aastal kõrge tunnustuse on pälvinud."

 

Pearu Nukk

 

 

Kadrina ja eriti Neeruti kandi loodusmees Marek Vahula sai valmis mahuka üllitise nimega „Neeruti Looduse ABC."

Sellest leiab info- ja fotorohke ülevaate Neeruti kandi loodusest.

 

 

Nii kõlab Soome Vabariigis Helsingis asuva Eira Muusikakooli moto. Kadrina Kunstidekooli õpetajad Piret Villem, Aime Lips, Edvin Lips, Marika Randver, Eve Vunk ja õpilased Anete Jäetma, Mirtel Mooses, Leegi Brigitte Kais ja Helena Victoria Viise veetsid 23.-25. novembri nädalavahetuse Soomes Helsingis, meiega liitus ka Rakvere Muusikakooli õpetaja Liivi Lukas. Käisime Helsingis 35. aastapäeva puhul õnnitlemas kauaaegset sõpruskooli Eira Muusikakooli.

Meie tutvus algas 22 aastat tagasi, kui kohtusid Rakvere muusikakooli tollane direktor Liivi Lukas ja Eira kooli õpetajad. Liivi Lukas otsustas sõprusringi kaasa haarata ka Kadrina Kunstidekooli ja nii see algas. Oleme kohtunud mitmel korral Helsingis, Rakveres ja Kadrinas. Põhiliselt koolide juubelite ajal, ja ikka kord ühel pool lahte, kord teisel pool. Muusika ühendab inimesi ja õppeasutusi, kuid suhtlus võib ka katkeda. Õnneks meie sõprussidemed on püsinud, kuigi suhtlemine on olnud viimastel aastatel korrapäratum. Avaldasime oma soovi soovi sõprussuhteid jätkata ja nii saabuski kutse osaleda Eira muusikakooli 35. aastapäeva tähistamisel. Loomulikult otsustasime minna, sest nii toredaid kolleege leidub harva. Nautisime mitmekesist kontserti Helsingi Lähetyskirkossa ja piduõhtut koolimajas. Kadrina Kunstidekooli õpilased, saksofonipiigad Anete Jäetma ja Mirtel Mooses (õpetaja Edvin Lips, klaveril Aime Lips) ning klaveri huviala õpilased Leegi Brigitte Kais ja Helena Victoria Viise (õpetaja Piret Villem) esindasid meie kooli väga toredalt, esinedes koolimajas väärika publiku ees. Eira muusikakoolil ei ole eriti suurt saali ja seetõttu toimuvad kõik suuremad kontserdid erinevates kontserdipaikades.

Tegemist on eramuusikakooliga, kus tunnevad muusika õppimisest rõõmu nii mudilased kui ka täiskasvanud, kokku üle 300 õpilase. Korraldatakse lühikursusi täiskasvanutele, kus lauldakse, mängitakse rütmipille, õpitakse mängima ukulelet ja tuntakse muusikast mõnu. Seda tegutsemislusti nägime ka kirikukontserdil, mida konfereeris Kristina Jääskeläinen, kes töötab klaveriõpetajana ja on noortele ka vahvat klaverimuusikat kirjutanud. Kooli juhib direktorina üle 20 aasta Ari Pöyhönen, kes on väga uuendusmeelne ja täis loovat energiat. Meiegi uudistasime uusi elektroonilisi muusikariistu – muusikatehnoloogia areneb pidevalt ja hetkel on õpilaste hulgas populaarne Ableton Push 2 MIDI/USB tarkvara kontroller, mis pakub suurel hulgal uuenduslikke ja kreatiivseid võimalusi muusikat luua. Meilgi on plaanis seda õpetama hakata, nii et saime ka uusi mõtteid ja ideid, kuidas koolielu huvitavamaks muuta. Vabal ajal külastasime mitmeid Helsingi vaatamisväärtusi.

 

Oli väga mõnus ja arendav nädalavahetus ja ootame oma sõpu Eira Muusikakoolist külla maikuus Kadrina Kunstidekooli 30. aastapäeva tähistamise kontserdile.

Eve Vunk

 

 

Teed on inimestele igapäevaseks liiklemiseks üliolulised. Seetõttu on vaja neid hooldada nii suvel kui talvel, tagades seejuures normaalse läbitavuse ja turvalise liiklemise. Teehooldetööde hulka kuulub ka teemaa korrashoid ja teede liikumiskoridori liigeldavana hoidmine.

Ehitusseadustikuga on määratud teega piirnevate kinnistute omanike kohustused ja vastutus.

Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise. Ta peab võimaldama paigaldada teega külgnevale kaitsevööndi kinnistule talihoolde töödeks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle, kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale.
Teed ja teekaitsevööndit kahjustada ja risustada on keelatud. Tee omanik ja teekaitsevööndi omanik võivad nõuda tee või teekaitsevööndi kahjustajalt või risustajalt teehoiu kulude katteks hüvitist.
Ehitusseadustiku § 130 lõike 7 alusel maanteeamet teostab riiklikku järelevalvet avalikult kasutatava tee ehitamise, kohaliku omavalitsuse teede seisundinõuete ja riigiteede kaitsevööndi, kasutamise ja kaitsenõuete täitmise ning tee ehitamisega seotud ettevõtjale ning pädevale isikule esitatud nõuete täitmise üle. Ettekirjutust täitmata jättes võib korrakaitseorgan rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 ja juriidilisele isikule 64 000 eurot.
Maanteeamet kontrollis juunis mõningaid Kadrina vallas avalikus kasutuses olevaid teid ning tuvastas, et paljudel teedel ja tänavatel on oksad liiklusruumis, mis takistavad liiklemist.

TEE on rajatis, mis paikneb teemaal. Teeseaduse kohaselt korraldab teede hoidu riigi tee osas riik, eratee osas eraisik ja munitsipaalteede osas kohalik omavalitsus (edaspidi KOV).

TEEMAA on maa, mis on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. Teemaa suuruseks on üldjuhul sõidutee laius, millele lisandub mõlemal pool sõiduteed, alates sõidutee servast maa teepeenra, muldkeha nõlva või külgkraavi tarbeks kõnnitee laius. Minimaalne laius - sõiduauto avariiparkimiseks vähemalt 2 m ja veoautol 2,75 m. Maanteega vahetult külgnevat maad võib maaomanik/kasutaja harida kuni teemaa piirini, kahjustamata külgkraave, mullet, süvendit, teepeenart.

TEE KAITSEVÖÖND on tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks mõeldud maaala. Riigimaanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge on 50 m, KOV teedel 20 m, erateedel 10 m ja tänavate kaitsevööndi laiuseks on kuni 10 m teemaa piirist.

Kuna kätte on jõudmas sügis, mil halvenevad ka teeolud, tuleb maaomanikel, kelle maad piirnevad teedega, kontrollida üle tee servad, tee kaitsevöönd ning see enne lume tulekut korrastada.

Probleemid, mis raskendavad teede hooldust ja põhjustavad täiendavaid teehoiukulusid:

• Teemaale ja teele kukkunud, kukkumisohtlikud puud ja oksad, madalal asetsevad oksad, põõsad, hekid, mis takistavad liiklust ja hooldust.
• Korrastamiskohustus on maa omanikul, kellele kuulub teekaitsevööndis olev maa.
• Maaomanikel tuleb jälgida elektrikarjuste, karjaaedade, tarade, sae- ja metsamaterjalide, postkastide, vanametalli paigaldamisel teemaa piire, et mitte takistada teehooldetööde ja lumetõrjetööde teostamist.
• Juhul kui teemaaga külgneval maal kasvavad puud ja/või võsa võivad ohustada liiklust, segada teehoiutööde tegemist, on teega külgneva maa omanik kohustatud puud ja/või võsa kõrvaldama vallavalitsuse poolt määratud tähtajaks. Kui maaomanik ei teosta vallavalitsuse poolt määratud tähtajaks teeäärsete puude või võsa raiet, korraldab teeäärte puhtaksraiumise vallavalitsus. Raiest saadav likviidne puit kuulub teega külgneva maa omanikule, kui ei lepita kokku teisiti. Kui vallavalitsus korraldab raiet, siis maaomanik katab vallavalitsuse poolt tellitud puhtaksraiumise kulud.

Kadrina Vallavalitsus palub kõigil maaomanikel, kelle maad piirnevad teedega, kontrollida üle tee servad ja tee kaitsevöönd ning vajadusel need korrastada 01. detsembriks 2018.

 

Lugupidamisega

abivallavanem
Aarne Laas