Kortermajade varjumiskohad

6.05.25



Eestis elab suurem osa elanikkonnast kortermajades, mistõttu oleks vajalik elanikkonnal alustada kortermajade keldritesse varjumiskohtade kohandamisega. Hea on tõdeda, et osad kortermajad on aktiivselt hakanud keldriruume ette valmistama varjumiseks ja on Päästeametiga selles osas juba ka suhelnud. Küll aga on enamik kortermaju siiski passiivsed ja keldriruumide varjumiskohtadeks kohandamisega ei tegele.

Siinkohal soovib Päästeamet kaasa aidata elanikkonna teavitamisesse seoses keldrite varjumiskohtadeks kohandamisel. Tihtilugu ei ole inimesed teadlikud soovitustest kortermaja keldri varjumiskohaks kohandamisel, mistõttu edastame sellekohase viite juhendile.
 
Samuti on paslik meelde tuletada ka üldised kortermaja puudutavad tuleohutusnõuded, mis on leitavad siit.
Päästeamet on valmis vastama täiendavatele küsimustele e-posti aadressil:  varjumine@paasteamet.ee.
 
 
Toimetaja: MARJE KIRSIPUU

Rakendus "Ole valmis!" aitab valmistuda kriisiolukordadeks

"Ole valmis!" mobiilirakendus aitab valmistuda võimalikeks kriisiolukordadeks.

  • Tutvu juhistega erinevates ohuolukordades käitumiseks, järgi soovitusi nende ennetamiseks.
  • Vaata äpi abiga üle oma kodused varud ning saad soovitusi, mis kodus olema peaks, et iseseisvalt nädal aega hakkama saada.
  • Leia vajaminevad elutähtsad numbrid ja helista otse rakendusest abi või nõu saamiseks.

 

Rakendus on kasutatav ilma netiühenduseta ning sisuga saab tutvuda lisaks eesti keelele ka vene ja inglise keeles.

Rakendus on saadav nii Androidile kui iOS-ile, otsi poest "Ole valmis!"

 

Android: https://play.google.com/store/apps/details?id=ee.naiskodukaitse.olevalmis

iOS: https://apps.apple.com/ee/app/ole-valmis/id1398392850

 

Ohvriabi

Millal tasub pöörduda ohvriabisse?

Ohvriabisse tasub pöörduda, kui Sa ise või keegi Sinu lähedastest on langenud hooletuse, halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Ohvriabisse võid pöörduda ka siis, kui Sulle on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju, sõltumata sellest, kas kahjutekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalasi. Abi saamise eelduseks ei ole kuriteo toimepanek, sest ohvriabisse võid pöörduda ka siis, kui oled näinud, kuidas kedagi teist on halvasti koheldud või on toimunud õnnetus ning Sa ei tea, kelle käest abi saada.

 

Mida ohvriabi Sulle pakub?

Ohvriabiteenus on avalik teenus, mille eesmärk on säilitada või parandada Sinu või Su lähedaste toimetulekuvõimet keerulistes emotsionaalsetes olukordades, näiteks õnnetuse või kuriteo tagajärjel. Neis olukordades toimetulekuks vajad Sa nii emotsionaalset tuge, ärakuulamist kui ka infot selle kohta, millist abi on Sul võimalik erinevate ametnike ja asutuste käest saada. Samuti on oluline, et Sa teaksid, milliseid on Sinu õigused, mida Sinu ja Su andmetega tehakse, millised on Su võimalused abist keelduda ja millist abi võivad saada ka Sinu lähedased.

 

Milliseid teenuseid ja toetusi on Sul ohvriabist võimalik saada? 

Ohvriabitöötaja kaudu võid saada psühholoogilist nõustamist, taotleda kuriteoohvri hüvitist, saada tuge MARAC-võrgustiku või taastava õiguse põhimõtete läbiviimisel. Taastava õiguse konfliktivahenduse puhul tuuakse konflikti või õigusrikkumise osapooled neutraalset vahendajat kaasates kokku, andes kõigile võimaluse rääkida juhtunust, oma mõtetest, tunnetest ja vajadustest ning arutada, kuidas tehtut heastada ja milles kokku leppida, et sellised olukorrad tulevikus ei korduks. Lisaks aitavad ohvriabitöötajad läbi viia nii lepitusteenust kui ka sõlmida kokkuleppeid Sulle kuriteos tekitatud kahjude heastamiseks.

 

Laste psühhosotsiaalse toimetuleku toetamiseks leiad vajalikud kontaktid mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) programmi tiimi kontaktidest. Laste sotsiaalsele rehabilitatsiooniteenuse kohta saad infot küsida sama teenuse kontaktisikute käest. Samuti aitavad ohvriabi ennetustalituse spetsialistid korraldada ennast ja teisi ohustava käitumisega lastele kinnise lasteasutuse teenust.

 

Kuhu pöörduda, kui vajad abi?

Turvalisema elu suunas on koos kõrvalise abiga kindlam astuda.

Ohvriabi Ida piirkond (Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa)

Mari-Liis Org (piirkonna juht), 5860 9053, e-post: Mari-Liis.Org@sotsiaalkindlustusamet.ee

Rakvere politseijaoskond (Kreutzwaldi 5a, Rakvere)

Merli Tammi-Jõeveer, 5866 9932, e-post: Merli.Tammi-Joeveer@sotsiaalkindlustusamet.ee

Narva politseijaoskond (Vahtra 3, Narva)

Anastassia Belova, 5866 9829e-post: Anastassia.Belova@sotsiaalkindlustusamet.ee

Inna Bahlinova, 5309 7071, e-post: Inna.Bahlinova@sotsiaalkindlustusamet.ee

Kohtla-Järve (Järveküla tee 50, Kohtla-Järve)

Natalja Saar, 5128736, e-post: Natalja.Saar@sotsiaalkindlustusamet.ee

Jõhvi politseijaoskond (Rahu 38, Jõhvi)

Natalja Maikova, 524 6758, e-post: Natalja.Maikova@sotsiaalkindlustusamet.ee

Sotsiaalkindlustusameti Jõhvi kontor (Rahu 38, Jõhvi)

 

 

Kodanikukaitse

 

  Telefon
Hädaabinumber 112
Perearsti nõuandetelefon 1220
Mürgitusteabeliin 166 62
Lasteabi nõuandetelefon 116 111
Uimastinõustamisetelefon 1707
Usaldustelefon (vältimatu psühholoogiline abi) 126, 127
Riigiinfo telefon 1247
Elektrilevi rikketelefon 1343
Maanteeinfo telefon 1510
Lukuabi ja puksiirabi (24 h tasuline teenus) 1880
   

 

 Politsei- ja Piirivalveameti INFOMATERJALID


Politsei

Piirkonnapolitseinik: Martin Mikola

Kontakt: 5199 8905 või Martin.Mikola@politsei.ee

Vastuvõtt Kadrinas: kokkuleppel Pargi tn 3 (päästeteenistuse maja), Kadrina 45201, Lääne-Virumaa.

Koduleht: www.politsei.ee

 

Päästeameti Ida päästekeskus

Rakvere komandopealik: Tom Leesnurm

Aadress: Fr.R. Kreutzwaldi 5A, Rakvere

Kontakt: 512 9096 või tom.leesnurm@rescue.ee

Koduleht: www.rescue.ee

 

Häirekeskus

Telefon: 112

Koduleht: www.112.ee

 

Rakvere Haigla

Traumapunkti 24h telefon: 322 9046

Haigla infotelefon: 322 9099

Polikliiniku registratuuri telefon: 322 9780

Aadress: Lõuna põik 1, Rakvere 44316, Lääne-Virumaa

E-post: haigla@rh.ee

Kodulehekülg: www.rh.ee

 

Õigusabi riigi toel


Riigi toetatud õigusnõustamise eesmärk on pakkuda abivajajale kiiret, kvaliteetset ja soodsat esmast õigusalast nõustamist. Teenust pakuvad Justiits- ja Digiministeeriumi lepingulised partnerid.

1. OÜ HUGO õigusnõustamine kõigile Eesti elanikele, kelle brutosissetulek on kuni 1200 eurot kuus. Õigusnõu antakse abivajajaga kohtudes või viimase nõusolekul videosilla või telefoni teel.

Teenuse saamiseks tuleb abivajajal maksta 5 eurot omaosalustasu. Selle eest saab kaks tundi õigusnõu kas kohtumisega, inimese nõusolekul ka videosilla või telefoni teel. Alates 1.01.2024 on järgnevad kolm tundi õigusnõu võimalik saada soodushinnaga 45 eurot ja 75 senti tunnis. Õigusnõustamist osutatakse väheste eranditega kõigis õigusvaldkondades. Vajadusel abistatakse ka nõuetekohase riigi õigusabi taotluse koostamisel.

Kohtumisega õigusnõustamist osutatakse üle Eesti suuremates linnades: Haapsalus, Jõgeval, Jõhvis, Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Paides, Põlvas, Pärnus, Rakveres, Raplas, Tallinnas, Tartus, Valgas, Viljandis ja Võrus.

OÜ HUGO juristid vastavad õigusalastele küsimustele nii eesti kui vene keeles ka õigusabiportaal Jurist Aitab foorumis.

2. MTÜ Puuetega Inimeste Koda - tasuta õigusnõustamine erivajadustega inimestele.

3. Eesti Pensionäride Ühenduste Liit - tasuta õigusnõustamine eakatele.