Arhitektuurimuuseumis 11.09.25 toimunud vestlusringis tegid programmis „Hea avalik ruum" osalenud kohalikud omavalitsused, riigi esindajad ja arhitektid kokkuvõtte 12 aasta jooksul tehtust ja heideti pilk ka tulevikuvõimalustele. Kõlama jäi kindel soov, et programmiga peab jätkama.

Eesti riigiarhitekti Tõnis Arjuse sõnul on „Hea avaliku ruumi" programm olnud ideaalne näide, kuidas ehitada väiksemates kohtades üle Eesti uhkust oma kodukoha üle ja tõmmata ruumimuutuste abil käima järgmisi arenguid. 

Eesti Arhitektide Liidu eestvedamisel 2014–2025 toimunud programmi „Hea avalik ruum" kaudu toimus 38 arhitektuurivõistlust Eesti maakonnakeskuste ja väikelinnade keskusalade avaliku ruumi kaasajastamiseks. Eesti vabariigi 100. sünnipäevaks realiseerusid EL meetmete toel 12 linnakeskuse projektid, millest mitmed on pälvinud üle-Eestilist avalikku tunnustust, kuid kõigil neist on oluline tähtsus kohaliku elaniku jaoks.

2025. aastal valminud Kallaste linnakeskuse kogemusest lähtuvalt leiab Peipsiääre vallavanem Piibe Koemets, et programmil on just kohaliku elaniku jaoks eriline positiivne mõju: „Inimesed ütlevad, et siiani on meilt vaid võetud, nüüd antakse meile lõpuks midagi vastu."

Riigikogu liikme Maido Ruusmanni sõnul, kes juhtis Tõrva valda aastani 2023, on Tõrva linnakeskus, mis valmis programmis esimesena, täpselt vabariigi 100. sünnipäevaks, end kogukonna kooshoidjana ja kultuurielu edendajana juba kindlalt tõestanud. Keskväljakul toimuvad pidevalt eriilmelised üritused, väljaku ääres on toimivad kohvikud ja ärid, Tõrva linn on saanud selgelt kaasaegse näo ja linnaelanike seas on rahulolu kõrge. Ka Kadrina vallavanem Kairit Pihlak andis edasi veel ehituses oleva Kadrina keskväljaku puhul elanike rõõmu, et lõpuks ometi ka nende kodukohas tehakse midagi uut ja kvaliteetset ja isegi keset ehitustöid avati keskuses juba uus kohvik.

Avalik ruum tähendab praktikas rohkemat kui esteetikat või arhitektuuri – see peab toimima inimeste jaoks igapäevaselt.

Väikelinnades on tihti tugev kogukond ja kohaliku initsiatiivi potentsiaal projektide käimalükkamisel on suur. Olulise aspektina toodi välja vajadus riigi regionaalpoliitika selge strateegia järele, sest riigi otsused mõjutavad pikas perspektiivis oluliselt omavalitsuste arengupotentsiaali ja -suundi. Ühine seisukoht oli, et Eestis peaks olema hea elada igal pool.

Kallaste, Eesti väikseim linn, on tänaseks suutnud realiseerida esimesena jätkuprogrammis osalenud 22 linnast oma keskuse esimese etapi väljaehituse. Ehituses on veel Kadrina ja Audru linnakeskused, 2027. aastaks valmivad Tapa ja Kiviõli keskusalad ning juba ka Kallaste linnakeskuse teine etapp. Tänaseks on projektid valmis, aga rahastuse ootel seitsmes omavalitsuses,  14 linnakeskuses pole võistluste tulemustega edasi liigutud. Programmi juht Kalle Vellevoog leidis, et arhitektide liit ei saa programmi jätkata enne, kui riigil pole leitud sobivaid meetmeid, kuidas aidata väikevaldadel ja -linnadel projekte ellu viia.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi regionaalpoliitika valdkonnajuht Kaire Luht nentis, et ilma Euroopa Liidu kaasrahastuseta ei oleks Eesti väikelinnades olnud võimalik arhitektide nägemust teostada. Võrreldes esimeste linnaväljakute valmimisajaga on EL rahastuse tingimused läinud üha rangemaks ning ka järgmisel rahastusperioodil ei ole põhjust oodata senise omafinantseeringunõude, mis oli enamikes maakondades 40%, langetamist.

Vestlusringis osalejad ja ka kaasaelajad tõid välja, et 2014-2025 "Hea avaliku ruumi" programm on andnud meie väikelinnadele tugeva visuaalse identiteedi, palju praktilisi õppetunde ja kogemusi, mis on väärt säilitamist ning edasiarendamist. Kohalikud omavalitsused on hakanud arhitektide tööd rohkem mõistma ja väärtustama ning on ka oma muude ehitusprojektide puhul varasemast rohkem valmis arhitektuurikonkursse korraldama.

Programm numbrites:

• 2014-2024 toimus kokku 38 arhitektuurivõistlust.
• Võistluste tulemusi tutvustati aastatel 2015–2023 toimunud viiel koondnäitusel, tänaseks on valminud ka visuaalne koondaruanne.
• Võistluste tutvustamiseks korraldati 2014–2024 kokku 17 avalikku vestlusõhtut, mis on avaldatud www.avalikruum.ee.
• Programmi koondmaksumus oli 1,4 miljonit eurot, millest üle poole (750 000 eurot) kandsid kohalikud omavalitsused, 306 500 eurot Riigikantselei, 200 000 eurot Kultuuriministeerium ja 160 000 eurot Rahandusministeerium.
• Programmi abil on 13 Eesti väikelinna saanud tänaseks kaasaegse keskuse või peatänava.
• Projektide väljaehitamiseks kaasati vähemalt 26,2 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid.

Allikas: Eesti Arhitektide Liit