Elukoha registreerimine tähendab inimese elukoha andmete kandmist rahvastikuregistrisse.

 

Elukoha registreerimine on vajalik selleks, et omavalitsused saaksid osutada teenuseid oma territooriumil elavatele inimestele. 
On inimese enda huvides, et tema elukohaandmed rahvastikuregistris oleksid korrektsed. Kõikide sotsiaaltoetuste andmine, erinevate kohaliku omavalitsuse poolt elanikele pakutavate soodustuste väljastamine, samuti valimistel osalemine ja kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumine toimub  elukoha järgi.  

Peale uude elukohta kolimist (kuni 14 päeva jooksul) või elukoha puudumisel rahvastikuregistris on isik kohustatud esitama oma elukoha andmed rahvastikuregistrile.  
Elukohaandmete registrisse kandmiseks esitab isik Kadrina Vallavalitsusele kirjaliku elukohateate. Elukohateadet on võimalik esitada ka digiallkirjaga elektronposti teel. 
Elukohateates esitatakse ühe elukoha aadressiandmed. Perekonnaliikmed võivad esitada ühise elukohateate, kindlasti tuleb teatel esitada ka alaealiste laste andmed. Elukohateatega kinnitatakse rahvastikuregistrisse kantud aadressiandmete muutmise või lisamise soovi. 

Koos elukohateatega võib soovi korral esitada ka oma sidevahendite andmed, milleks on näiteks elektronposti aadress, postkastinumber, telefoninumber, muu sidevahendi number või ka muu ruumi aadress, juhul kui isik elab pikemat aega või aeg-ajalt muus kohas või kui tema elukohana on märgitud üksnes linn, vald, linnaosa või osavald.  

Kui isik ei ole elukohateates märgitud ruumi omanik, lisab ta elukohateatele ruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (näiteks üürileping) või ruumi omaniku loa (allkiri elukohateatel) elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. 

Elukoha andmete muutumist saab esitada:

Vajalikud dokumentid elukohateate esitamisel:

Ruumi omaniku õigustatud nõudmine

Juhul kui isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum, aga elanikul pole õigust seda elamuseaduse järgi kasutada, elaniku ruumi kasutusõigus on lõppenud või isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana, siis on ruumi omanikul õigus esitada teade rahvastikuregistris olevate aadressiandmete muutmiseks.

 

Vajalikud dokumentid ruumi omaniku õigustatud nõudmise esitamisel:

Elukoha registreerimise küsimustes tuleb pöörduda kantseleispetsialist poole.
e-post: Tiina.Nirgi@kadrina.ee, telefon 322 5616, vastuvõtuaeg E, T, N kella 09.00-12.00 ja 13.00-15.00.
Rahvastikuregistriseadus
Siseministeerium - elukohatoimingud

Isikukoodi taotlemine

Euroopa Liidu kodanik omandab Eestis tähtajalise elamisõiguse viieks aastaks, kui ta registreerib elukoha Eestis rahvastikuregistris. Selleks on eelnevalt vaja taotelda Eestis isikukood, mille saab kohalikust omavalitsusest. Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud tähtajalise elamisõiguse (elukohateate esitamisega), peab taotlema isikutunnistust ühe kuu jooksul tähtajalise elamisõiguse omandamise päevast arvates Politsei- ja Piirivalveametist.

Isikukoodi taotlus

 

 

Kui laps on sündinud haiglas ja sealt on tõend lapse sünni kohta edastatud rahvastikuregistrisse, saab avalduse sünni registreerimiseks esitada e-rahvastikuregistris. Sünni saavad registreerida ka mitte abielus olevad vanemad. Kui ametnik on sünni registreerimise menetluse lõpetanud, lisatakse e-rahvastikuregistrisse teade ametniku otsuse kohta ja info selle kohta, kuidas saab kätte lapse sünnitõendi. Esmane sünnitõend on teile tasuta.

Sünni registreerimise avalduse võib esitada ka ükskõik millisele kohalikule omavalitsusele (Tallinnas perekonnaseisuametile). Avalduse esitamiseks tuleb lapse vanematel või eestkostjal ise kohale minna. Perekonnaseisuasutus registreerib sünni seitsme tööpäeva jooksul pärast avalduse saamist.

Lisaks avaldusele tuleb kohalikus omavalitsuses sündi registreerides esitada

• meditsiiniasutuse tõend lapse sünni kohta (kui laps on sündinud haiglas, on meditsiiniline dokument lisatud rahvastikuregistrisse ning pabertõendit esitama ei pea)

• vanemate isikut tõendavad dokumendid (kui vanemad on abielus, võib sündi registreerima minna üks vanematest – sel juhul pole vaja teise vanema isikut tõendavat dokumenti esitada)

• abieludokument, kui see ei ole kantud rahvastikuregistrisse

• kui sündi registreerib üks omavahel abielus olevatest vanematest, peab kaasas olema teise vanema avaldus lapse nime sooviga

• isaduse omaksvõtu avaldus (vajadusel), mida saab esitada perekonnaseisuasutuses kohapeal või notariaalselt tõestatud vormis.

Rohkem infot leiate riigiportaali artiklist "Sünni registreerimine ja nime valik".