Elukoha andmed korda

 

 1. jaanuarist 2019 jõustunud rahvastikuregistri seaduse muudatus puudutab inimesi, kelle elukoht rahvastikuregistris on ainult omavalitsuse täpsusega - näiteks Lääne-Viru maakond, Kadrina vald.


Selline elukoht on tekkinud, kui inimene on lahkunud rahvastikuregistrisse kantud elukohast elama teise kohta ja ei esitanud oma uue elukoha andmeid rahvastikuregistrisse kandmiseks. Selle tulemusel elukoha omanik (kust inimene lahkus) taotles inimese aadressi muutmist (elukohast välja kirjutamist) rahvastikuregistris.


1. jaanuarist 2019 rahvastikuregistri seaduse § 110 kohaselt kaotasid kõik omavalitsuse täpsusega elukoha aadressid kehtivuse.


Kuid elukoha andmete kehtivuse lõppemine rahvastikuregistris võib inimesele kaasa tuua ebameeldivaid tagajärgi.

Õiged andmed rahvastikuregistris annavad riigile ja omavalitsustele ülevaate, kus inimesed elavad, aidates paremini planeerida teenuseid ja võimaldades vajadusel inimesega paremini ühendust saada.

Oma andmetega rahvastikuregistris saab tutvuda riigiportaalis www.eesti.ee või vallavalitsuses (Rakvere tee 14, Kadrina alevik).

 

Elukoha registreerimine

 
Elukoha registreerimine tähendab inimese elukoha andmete kandmist rahvastikuregistrisse.
 
Elukoha registreerimine on vajalik selleks, et omavalitsused saaksid osutada teenuseid oma territooriumil elavatele inimestele. 
On inimese enda huvides, et tema elukohaandmed rahvastikuregistris oleksid korrektsed. Kõikide sotsiaaltoetuste andmine, erinevate kohaliku omavalitsuse poolt elanikele pakutavate soodustuste väljastamine, samuti valimistel osalemine ja kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumine toimub  elukoha järgi.  

Peale uude elukohta kolimist (alates 30 päeva jooksul) või elukoha puudumisel rahvastikuregistris on isik kohustatud esitama oma elukoha andmed rahvastikuregistrile.  
Elukohaandmete registrisse kandmiseks esitab isik Kadrina Vallavalitsusele kirjaliku elukohateate. Elukohateadet on võimalik esitada ka digiallkirjaga elektronposti teel. 
Elukohateates esitatakse ühe elukoha aadressiandmed. Perekonnaliikmed võivad esitada ühise elukohateate, kindlasti tuleb teatel esitada ka alaealiste laste andmed. Elukohateatega kinnitatakse rahvastikuregistrisse kantud aadressiandmete muutmise või lisamise soovi. 

Koos elukohateatega võib soovi korral esitada ka oma sidevahendite andmed, milleks on näiteks elektronposti aadress, postkastinumber, telefoninumber, muu sidevahendi number või ka muu ruumi aadress, juhul kui isik elab pikemat aega või aeg-ajalt muus kohas või kui tema elukohana on märgitud üksnes linn, vald, linnaosa või osavald.  

Kui isik ei ole elukohateates märgitud ruumi omanik, lisab ta elukohateatele ruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (näiteks üürileping) või ruumi omaniku loa (allkiri elukohateatel) elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. 

Elukoha andmete muutumist saab esitada:
  • riigiportaali eesti.ee kaudu
  • digitaalallkirjaga e-posti teel. Selleks peab olema ID-kaart ning arvuti vastavalt juhistele ettevalmistatud;
  • kirjalikult, elukohateadet saab täita kas kohapeal või saata postiga.
     
Vajalikud dokumentid elukohateate esitamisel:
  • elukohateade (arvutis täidetav)
  • koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehest (pole vaja digitaalallkirja puhul);
  • koopia ruumi kasutamise õigust tõendavast dokumendist või elukohateatele kantud ruumi omaniku nõusolek - kui teate esitaja ei ole ruumi omanik. Elukohateate esitamisel e-posti teel kinnitab ruumi omanik oma nõusolekut digitaalallkirjaga;
  • kaasomanike või nende esindajate nõusolek elukoha teate esitamiseks - kaasomandis oleva ruumi andmete esitamisel.
     
Ruumi omaniku õigustatud nõudmine
Juhul kui isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum, aga elanikul pole õigust seda elamuseaduse järgi kasutada, elaniku ruumi kasutusõigus on lõppenud või isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana, siis on ruumi omanikul õigus esitada teade rahvastikuregistris olevate aadressiandmete muutmiseks.
 
Vajalikud dokumentid ruumi omaniku õigustatud nõudmise esitamisel:
Elukoha registreerimise küsimustes tuleb pöörduda kantseleispetsialist poole.
e-post: Tiina.Nirgi@kadrina.ee, telefon 322 5616, vastuvõtuaeg E, T, N kella 09.00-12.00 ja 13.00-15.00.

Isikukoodi taotlemine
Euroopa Liidu kodanik omandab Eestis tähtajalise elamisõiguse viieks aastaks, kui ta registreerib elukoha Eestis rahvastikuregistris. Selleks on eelnevalt vaja taodelda Eestis isikukood, mille saab kohalikust omavalitsusest. Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud tähtajalise elamisõiguse (elukohateate esitamisega), peab taotlema isikutunnistust ühe kuu jooksul tähtajalise elamisõiguse omandamise päevast arvates Politsei- ja Piirivalveametist.
 
 

Sünni registreerimine


Sünni registreerimise avalduse võib esitada ükskõik millisele valla- või linnavalitsusele. Avalduse peab esitama lapse seaduslik esindaja (vanem või eestkostja) ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates asutusse isiklikult kohale tulles.

Kui lapse isa teab, et ta sünni ajal ei ole Eestis või tal ei ole võimalik sel ajal sünni registreerimise avaldust või isaduse omaksvõtu avaldust esitada, võib ta esitada vastava tahteavalduse ka enne lapse sündi. Sellisel juhul peab isa andma nõusoleku ka lapsele antava nime osas.
Teabevärava eesti.ee kaudu või digitaalallkirjaga kinnitatult võivad lapse sünni registreerimise avalduse esitada omavahel abielus olevad vanemad juhul, kui tervishoiuteenuse osutaja on meditsiinilise sünnitõendi andmed rahvastikuregistrile edastanud.

Sünni registreerimiseks tuleb esitada:

  • sünni registreerimise avaldus (saab täita koha peal)
  • avaldaja(te) isikut tõendavad dokumendid;
  • tervishoiuteenuse osutaja tõend lapse sünni kohta.

Sünni registreerimise eest riigilõivu tasuma ei pea. Sünni tõendamiseks väljastatakse avaldajatele soovi korral tasuta sünnitõend.

Vaata - sünnitoetus

Info:
Tiina Nirgi
Kantseleispetsialist
322 5616
 
Vaata siseministeeriumi kodulehelt perekonnaseisutoimingud

 

Surma registreerimine

 

Tervishoiuteenuse osutaja ehk arst vormistab surmateatise paberdokumendi asemel elektroonselt, edastab surma kohta info rahvastikuregistrisse ning surm registreeritakse seal automaatselt. Lahkunu lähedastel ei ole vaja enam perekonnaseisuasutuses (kohalikus omavalitsuses) surma registreerida. Esmase surmatõendi väljastab tervishoiuteenuse osutaja. Surmatõendi olemasolu on vajalik matmistoimingute korraldamiseks.

Surmakande koostamine ja esmase tõendi väljaandmine on riigilõivuvaba.

Vaata - matusetoetus

Info:
Tiina Nirgi
kantseleispetsialist
322 5616
 

Vaata siseministeeriumi kodulehelt perekonnaseisutoimingud