Kadrina Vallavalitsusele esitati 2025. aasta Hajaasustuse programmi 18 taotlust kogumaksumusega 155 132,78 eurot. Kokku taotleti toetust tegevuste finantseerimiseks 99 606,68 euro ulatuses.

Pärast 7. mail hindamiskomisjoni poolt läbi viidud paikvaatlust tunnistati vastavaks 15 taotlust, kogumaksumusega 139 422 eurot, milles toetust taotleti 89 080,47 eurot ja omaosaluseks garanteeriti 49 731,51 eurot. Paikvaatlust ei viidud läbi ühe taotleja puhul, kes eelnevalt teavitasid programmis osalemisest loobumisest. Kahte taotlust komisjoni otsusel ei hinnatud kuna kohapeal teostatud paikvaatluse käigus selgus, et kinnistu, mille veevarustuse ehitamiseks või rekonstrueerimiseks raha taotleti, ei ole taotleja alaline elukoht.

Kadrina Vallavalitsus eraldab Hajaasustuse 2025 programmi kaasfinantseerimiseks rahalisi vahendeid 33 376,74 eurot ning riigipoolne toetussumma 2025 aastal on 31 996 eurot.

Hajasustuse programmist toetuse taotluste menetlemise ja hindamise komisjon tegi ettepaneku rahuldada kõik 14 vastavaks tunnistatud ja hindamiskriteeriumite alusel pingeritta seatud taotlust, mis said hindamisel vähemalt 2.5 punkti. Võttes arvesse asjaolu, et riigi poolt 2025. aastal Kadrina vallale eraldatud summa ja Kadrina Vallavalitsuse poolt 2025. aasta eelarvest Hajaasustuse programmi kaasfinantseerimise jaoks eraldatud rahaliste vahendite summa ei võimalda kõikide projektide toetamist, ei ole seega võimalik rahastada kolme taotlust, mis jäid enam kui 2.5 punkti saanud projektide pingereas kohtadele 12-14.

Toetuse saajad 2025

Hajaasustuse programmi eesmärgiks on tagada hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades. Programmist on eraisikutel võimalik toetust saada kuni 6500 eurot majapidamise kohta, sealjuures peab taotleja omafinantseering moodustama vähemalt 33% projekti maksumusest. Toetusvahenditesse panustab ühe kolmandiku riik, kolmandiku omavalitsus ja kolmandiku eraisikud ise. 

Taotleja elukoht peab olema 01.01.2025 seisuga rahvastikuregistri alusel sama majapidamine, millele toetust taotletakse. Hajaasustuse programmi rahastatakse Eesti riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste eelarvetest. Toetuse summast, mis on maksimaalselt 66,67% konkreetse toetusprojekti abikõlblikest kuludest, tuleb 50% riigilt ja 50% kohalikelt omavalitsustelt. Toetuse maksimaalne suurus on 6500 eurot ühe majapidamise kohta. Taotleja omaosalus on 33,33 % ja maksimaalse toetuse summa arvutamisel võetakse arvesse ka ajavahemikus 2020-2024 hajaasustuse programmist saadud toetuse summa samale majapidamisele.

Kadrina vallavalitsuse poolt seatud valdkonnad prioriteetsuse järjekorras:

1. veevarustussüsteemid;

2. kanalisatsioonisüsteemid;

3. juurdepäästuteed;

4. autonoomsed elektrisüsteemid.
 

Programmi eelistatud sihtrühmad on:

1. Kasusaajate hulgas on üks või rohkem kuni 18-aastast (k.a) last;

2. Aastal 1960 ja varem sündinud üksi või kahekesi antud majapidamises alaliselt elavad taotlejad.
 

Abimaterjalid:

Taotlusvorm
Veessüsteemide valdkonna tegevuste kirjeldus
Kanalisatsioonisüsteemide valdkonna tegevuste kirjeldus
Juurdepääsutee valdkonna tegevuste kirjeldus
Autonoomsete elektrisüsteemide valdkonna tegevuste kirjeldus
Projekti eelarve
Garantiikiri
Arvutamise-abimees
 

Positiivse toetuse otsuse järgselt:

- ehitusteatis/-luba

- kolmepoolse lepingu sõlmimine (vald, taotleja, tööde teostaja)

- tööde teostamine
 

Peale tööde teostamist:

- kasutusteatis/-luba

- keskkonnaspetsialistile esitada

1) kahepoolselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt

2) digiallkirjastatud toetuse kasutamise aruanne

- Vasakult menüüst valige teemakaardiks põhjavee kaitstus

- Seejärel sisestage oma kinnistu nimi otsinguväljale (kinnistu, asula)
- Seejärel vajutage kaardil hiirega kohta, kuhu kanalisatsioonisüsteemid on planeeritud ja saategi avanevas aknas olevalt „Põhjavee kaitstuse hinnangu" sakilt näha, kas tegemist on nõrgalt kaitstud või kaitsmata alaga. 
 

Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal võib reovee kogumiseks kasutada:

1. lekkekindlat kogumismahutit;

2. pinnasesse võib immutada bioloogiliselt puhastatud heitvett (biopuhasti + imbväljak);

3. juhul, kui puhastatakse ja immutatakse ainult olmereovett (pesemiseks kasutatud vesi), mis ei sisalda vesikäimlast pärit reovett, võib nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel ööpäevas pinnasesse immutada kuni 5 m³ vähemalt mehaaniliselt puhastatud heitvett (septik + imbväljak). Vesikäimlast pärinev reovesi tuleb koguda eraldi lekkekindlasse kogumismahutisse. 
 

Kaitsmata põhjaveega alal võib reovee kogumiseks kasutada:

1. lekkekindlat kogumismahutit;

2. pinnasesse võib immutada bioloogiliselt puhastatud heitvett (biopuhasti + imbväljak).

Programmi kontaktisik Kadrina vallas on keskkonnaspetsialist Pamela Talzi (5342 2783, pamela.talzi@kadrina.ee)