Uueks õppeaastaks on huvi Kadrina Keskkooli gümnaasiumiastme vastu suur

10. mail kogunes taaskord Kadrina hariduskogu - kodanikualgatus, mis koondab ühise laua taha Kadrina Keskkooliga seotud organisatsioonid ja sihtgrupid.

Sel korral andis ülevaate koolijuht Krõõt Nõmmela-Mehide järgmise õppeaasta ettevalmistamisele suunatud tegevustest. Sealhulgas õpetajaskonna komplekteerimisest, muutuvast töökorraldusest ja õpilaste vastuvõtust gümnaasiumisse. "Meil lõpetab põhikooli neli paralleeli ja Kadrina Keskkoolis jätkamise soovijaid on sellest tulenevalt ebatavaliselt palju. Samuti näitavad märgid, et tulemas on piisavalt huvilisi nii Lääne-Virumaalt kui ka kaugemalt. Mistõttu konkurents võib tulla tihe," kommenteeris Nõmmela-Mehide.

Õppejuht Reesi Sirvi tegi põhjaliku ülevaate sellest, kuidas toetatakse Kadrina Keskkoolis õpilasi. Võrdsete võimaluste tagamiseks on meie koolil peaaegu 40-aastane kogemus hariduslike erivajadustega laste toetamisel. "Õpilaste huvid ja vajadused on ajas palju muutunud ning senisest enam tuleb pöörata tähelepanu õppimise mõtestamisele," lausus Sirvi.

Kool on alustanud uue arengukava koostamist ja see loodetakse saada valmis järgmise õppeaasta jooksul.

Vallavanem Kairit Pihlak viis kurssi, kui kaugel ollakse uue koolihoone projekteerimisega. Ehitusprojekt saab valmis 2024. aasta kevadel. Selge on, et ehitamiseks läheb siis, kui leitakse lisarahastus, aga projekti olemasolu on eelduseks rahastuse taotlemisel. Hariduskogu ellukutsuja ja ettevõtja Juhan Viise pani südamele, et seni kuni kooli ehitus pole reaalset läinud käima, tuleb panustada olemasolevate ruumide korrastamisesse.

Järgmine hariduskogu laiendatud koosolek toimub 5. juunil, kui on päevakorras valla uue arengukava haridusvaldkonna arutelu. 

27. jaanuaril toimus Kadrina Hariduskogu koosolek

27. jaanuaril toimus Kadrina rahvamajas hariduskogu koosolek, mille proriteediks oli luua arutelu õpetajate, kogukonna esindajate ja arhtektide vahel, et saada selgemaks, kui kaugel on uue Kadrina Keskkooli koolimaja projekt.
 
Hariduskogu koosolekul tegid direktor Krõõt Nõmmela-Mehide ülevaate Kadrina Keskkooli hetkeseisust. Niisamuti ka Kadrina Kunstidekooli juht Eve Vunk andis ülevaate nende tegemistest.
 
Suurem osa ajast keskenduti uue koolimaja eskiisi ja maastikuarhitektuuri esitlusele. Ettekande tegi Arhitekt Must OÜ ja vallavanem Kairit Pihlak. Vastati tekkinud küsimustele ja pärast hariduskogu koosolekut said kõik osalenud saata ka enda tähelepanekud ja küsimused, mis arutatakse läbi 20. veebruaril toimuval hariduskogu koosolekul.
 

 

Kadrina Hariduskogu tutvus keskkooli renoveerimisprojekti hetkeseisuga

Esmaspäeval, 24. oktoobril toimus Kadrina Hariduskogu koosolek, kus oli peatähelepanu Kadrina keskkooli renoveerimisprojektil. Päevakorras oli lisaks ülevaade Kadrina Keskkooli õppeaasta üldeesmärkidest ja juhtkonna tegevusplaanist.

Endiselt on kuulda, et kogukonnas on kahtlus, kas ikka plaanitakse keskkooli või siiski üksnes põhikooli. Volikogu esimees Madis Viise ütleb, et võib kindla sõnaga öelda, et gümnaasium ei kao kuhugi. "Me ehitame keskkooli," oli Viise raudkindel vastus.

Ülevaate renoveerimisprojektist tegi Kadrina vallavanem Kairit Pihlak, kes selgitas, et koolimaja valmimise protsess, nagu iga teise ehitise puhul, jaguneb kaheks: on projekteerimise etapp ja on ehitamise etapp. Kadrina Keskkooli projekteerimisega ollakse esimese etapi päris alguses. Täpsustatakse võidutöö eskiisi sisendit, ehk ruumide põhimõttelist jaotust, seejuures arvestatakse võimaluste ja vajadustega. Ruumi vajaduse puhul võetakse arvesse põhikooli ja gümnaasiumi õppekava ja kui palju teatud ruume kasutatakse.

Esialgse eskiisi täpsustamise järel viivad arhitektid sisse parandused. "Praeguses etapis ei saa rääkida, kus asub uks või paigutatakse kapp. Palli põrgatamine arhitektidega alles käib ja kui valmib eskiis, mis kannatab kriitikat, siis minnakse kooli seda näitama. Kuid ka see ei tähenda, et nii kõik jääb, vaid võimalusel viiakse õpetajate arvamusi arvesse võttes omakorda sisse täiendused ja parandused," selgitab Pihlak. Arhitektuuribürooga Must sõlmitud projekteerimisleping näeb ette, et projekt peab olema täielikult valmis 2024. aasta märtsiks. Projekteerimiseks on rahad olemas ja praegu on eesmärgiks saada projekt valmis. Eelarvestrateegias on planeeritud ehitamiseks kümme miljonit eurot, kui palju kõik maksma läheb sõltub pärast projekti valmimist.

Ehitamise algus sõltub vallavanema sõnul majandusoludest, turusituatsioonist ning võimalikest toetustest. Pihlak toob näite, et Rakveres alustati Arvo Pärdi projekteerimisega nii, et rahastusallikad ehitamiseks puudusid, aga projekt oli valmis ja lisarahastuse tekkimisel oli eeltöö tehtud. Täna on Arvo Pärdi maja ehitama hakkamine ainult aja küsimus.

"Koolimaja on meile algusest peale olnud oluline. Uus ja kaasaegne maja on see, mis hoiab meid konkurentsis. Nii jääb meie kogukonna kool püsima ja selle nimel tuleb tööd teha," sõnab Pihlak.

Hea meel oli ka tõdeda, et uue koolijuhi Krõõt Nõmmela-Mehide võetud suund sai Hariduskogus kiitvaid hinnanguid nii lapsevanemate esindaja kui ka esindatud õpilaste poolt. Kuigi meedias käisid jutud koolist toimuvast kui kaosest, siis õpilased, võttes ise õppetööst osa, seda ei täheldanud.

Järgmine Kadrina Hariduskogu tuleb kokku 2023. aasta 27. jaanuaril.

Kadrina Keskkooli uueks direktoriks saab Krõõt Nõmmela-Mehide

Kadrina Keskkooli uue direktori leidmiseks oli edukas ja valituks osutus Krõõt Nõmmela-Mehide.

 

"Olen seni olnud õpetaja kolmes õppeasutuses korraga. Nüüd tuleb panustada täiel rinnal ühele, hoopis uuele koolile," kommenteerib Nõmmela-Mehide, kelle sõnul oli mitmes koolis korraga töötamine kandideerimise üheks põhjuseks.

"Osalise koormusega õpetajana - pole fookust ühelgi koolil. Samas tundsin, et minu oskused ja ressurss on kasutamata. Otsisin justkui alateadlikult kohta, kus mind vajatakse - kus saaksin südamega panustada," räägib Krõõt-Nõmmela Mehide.

Kui esimene üllatus oli hajunud, mõistis tulevane Kadrina Keskkooli direktor, et tema mõtted liiguvad iga minutiga aina rohkem Kadrina poole.

"Mõte-mõttelt, mida peaksin ühes või teises valdkonnas tegema või mitte, millised on ajakriitilisemad toimingud ja kuidas on lood kollektiiviga - kas uueks kooliaastaks on õpetajad olemas - on nad õnnelikud, rõõmsad ja valmis panustama täie innuga," arutleb Nõmmela-Mehide. 

Plaan on teada

Uuele juhile on jäänud Kadrina Keskkooli puhul silma eelkõige CADrina. "See on nii eriline lisaväärtus, mis ühel koolil olla võib ja on suureks trumbiks teiste koolide ees. Tunnen AutoCAD-i projekteerimistarkvara - selle mõtlemise süsteem pole kergete killast," räägib Nõmmela-Mehide, kuid kiidusõnu jätkub tal ka direktorile, õppejuhile ja õpetajatele.

"Väga palju samme on astutud kaasaegse õpikäsitluse suunas, mida pole paljudes teistes koolides veel tehtud. Uurides uue koolihoone ruumiplaani leidsin, et õpetajad on arvestanud oma soove märkides kaasaegse õpiruumi ja õpikäsitlusega," tunnustab Nõmmela-Mehide ja juhina on tema esimeste tegude nimekirja eesotsas just uue koolimaja arhitektuurilahenduse ruumiplaani ülevaatamine, kinnitamine ja selle tutvustamine uutele kolleegidele.

"Isiklikult näen suure tegevusvaldkonnana gümnaasiumi populariseerimist. Selleks, et järgmisel kevadel oleks piisavalt suur arv noori Kadrinast, Lääne-Virumaalt või mujalt Eestist valmis tulema just siia õppima, peame alustama tööd kohe," ütleb Nõmmela-Mehide. Alustades õpetajate ja õppesuundade tutvustustega, uue koolihoone kavandite kajastamisega, koostööprojektide loomine teiste koolide ja ülikoolidega uute õppesüsteemide rajamiseks. Loomulikult taas nende kajastamine, tihe turundus ja kommunikatsioon erinevates kanalites nii, et jõuaksime noorteni.

"Ent gümnaasium pole ainus. Tõhusalt tööd tuleb teha terve kooli õppetöö igapäevases süstemaatilises arendamises. Tähtsaim eesmärk on siiski, et õpilased tunneksid ennast õnnelikuna, iga õpilane saaks arendatud ja toetatud, ta oleks motiveeritud õppima ja saaks aru õppimise seosest igapäeva eluga. Tähtis on ka, et kogukond tunneks end turvaliselt, sest nende lapsed käivad väga heas ja toetatud koolis ning et kool ei kao kuhugi," sõnab tulevane Kadrina Keskkooli direktor, kes astub ametisse 1. juulil.

Komisjoni kuulunud vallavolikogu esimees Madis Viise kommenteerib, et Krõõt Nõmmela-Mehide osutus valituks, sest tema visioon ühtib kogukonna ootustega ja ta on inimene, kes on võimeline viima visiooni ellu. "Tal on tugev nägemus, milline peab olema kool esimesest klassist kuni viimase gümnaasiumi aastani. Peale selle oli temas energia ja tahe hakata kõike ellu viima," ütleb Viise.

Komisjoni kuulunud endine Kadrina Keskkooli vilistlane ja EBS-i akadeemiline prorektor Maarja Murumägi nõustub Viisega, et tulevasel direktoril oli selge visioon, milline on Kadrina Keskkool aastal 2030. "Kandidaadi poolt kõneles ka see, et lisaks selgele nägemusele on tal ka taktikaline plaan, kuidas seda visiooni koostöös koolipere ja vallaga samm-sammult ellu viia," räägib Murumägi.

Komisjon oli üksmeelne

Kokku oli kandidaate kuus ja Kadrina Keskkooli direktori vaba ametikoha täitmiseks moodustatud komisjon oli uue direktori valimisel üksmeelne. Komisjoni kuulusid Kadrina vallavanem Kairit Pihlak, volikogu esimees Madis Viise, Kadrina Keskkooli õpetajate esindaja Siret Pung, Kadrina Keskkooli õpilaste esindaja Berit Purk, Kadrina Keskkooli õpilaste vanemate esindaja Villu Vaimets, Kadrina Keskkooli hoolekogu esindaja ja kooli vilistlane Margit Murumägi, volikogu hariduskomisjoni esimees Liina Suurkivi, volikogu revisjonikomisjoni esimees Marko Teiva, Kadrina Keskkooli vilistlane ja EBS-i akadeemiline prorektor Maarja Murumägi ning volikogu liige ja Kadrina Keskkooli vilistlane Karl Lindam. 

Uue direktori teekond Kadrina Keskkoolini
Ta on töötanud ligi kümme aastat lepingulise õppejõuna Eesti Kunstiakadeemias ja Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Viimased kaks aastat on ta olnud kunstiõpetaja Athena Maja huvikoolis ja 2021. aasta sügisest on olnud kunstiringide juhendaja Rakvere Reaalgümnaasiumis, arhitektuuri- ja disainiõpetaja ning disainiringide juhendaja Vinni-Pajusti Gümnaasiumis. Alates 2016. aastast kuni 2018. aastani oli ta Rakvere Kultuurikeskuse direktor. "See kogemus andis mulle teadmised, kuidas töötab avalik sektor, mida tähendab olla iseseisva asutuse juht, kuidas tegutseda koostöös kohaliku omavalitsusega ja millised on ümbruskonna inimesed oma ootuste, lootuste, tõekspidamiste, huvide ja käitumismustritega. Olen kindel, et oskus teha koostööd nii kohaliku omavalitsusega, teiste asutuste ja ka kogukonnaga on väga vajalik ka ühel hea koolijuhil," ütleb tulevane Kadrina Keskkooli direktor, kes astub ametisse 1. juulil.

Foto autor: Reti Kokk

 

Loome üheskoos parima kogukonnakooli!

Autor: Juhan Viise, ettevõtja ja Kadrina hariduskogu kokkukutsuja

Kadrina koos lähiümbrusega on parim elamise koht maakeral! Lisaks heale logistikale, ägedatele inimestele ning puhtale keskkonnale on meil olemas me oma tähtsad asjad segakoorist ja saunaklubist päästekomandoni, lasteaedadest gümnaasiumiastmega koolini ja oma vallani.

Meil on ka oma hariduskogu, mille töös osales üle 50 Kadrina Keskkooliga seotud inimest panustades me kooli heaks pea poolteist aastat ja tegutsedes ka edaspidi. Koos töötati välja strateegiad, kuidas gümnaasiumina jätkata. Kõik me materjalid on koondatud veebi https://www.kadrina.ee/kool2030 . Nüüd on arhitektuurikonkursi järel algamas uue, tänapäevase koolihoone projekteerimine.

Nii on 2022. aastaga alanud määrav aeg Kadrina kandi hariduse arenguloos, millest oleneb meie kooli ja ka valla tulevik. Toimuva mõju ulatub iga vallaelanikuni. Rakveres käivitub uus riigigümnaasium, Haljalas saab valmis uus põhikool. Aga meie ei pea Kadrinas vastanduma mujal sündivale, tahame vaid oma lastele ja kogukonnale parimat.

Usume, et koolitee Kadrina kogukonna koolis hoiab meie lapsi hingelt tervena. Annab teadmised ja sotsiaalse küpsuse, et olla suurepärane inimene ja tuleviku ühiskonnas konkurentsivõimeline spetsialist ning mõistlik lapsevanem. Meil on maakonna ühed parimad õpetajad, kes töötavad noorte edu ja kooli tugevuse nimel. Meil on noored pered, kes asunud Kadrinasse elama just perspektiivika kooli olemasolu pärast. Tahame hoida Kadrina Keskkooli nii laste, õpetajate kui kogukonna hüvanguks väga heal tasemel.

Mis meid me teel aitab?

Nüüd on kord koolijuhi käes. On võimalus kasutada üheskoos loodud väärtust. On ülesanne juhtida muutusi targalt ning strateegiliselt. Tagada avatus ja koostöö nii organisatsiooni sees kui kogu Kadrina kogukonnaga. Täna peab meil olema iga tulevase õppeaasta tarbeks konkreetne plaan juhisena, kes, millal ja kuidas osaleb Kadrina Keskkooli jätkusuutlikkuse kindlustamisel.

Nüüd on kord volikogu ja vallavalitsuse käes. Esmalt olla hea ja hoolas peremees kooli pidajana. Objektiivselt hinnata nii valla enda kui võimalikke kaasatavaid majandusvõimalusi. Esitada kogukonnale tegevusplaan ja ajakava tagamaks juba lähitulevikus me keskkooli õppureile ja õpetajatele tingimused, mida homne hariduselu vajab.

Nüüd on kord valla kogukonna käes. Meil on 120 aasta jagu tahet ja kogemust kooli pidada. Unustada erakondlikud ja isiklikud huvid. Olla professionaalne ja üksmeelne. Hoiduda vihakõnedest ning vaenust. Igaüks aidaku Kadrina Keskkooli jätkuvalt püsimisele kaasa kui selleks vähegi võimalus avaneb.

Tuleb käre 5 aastat, mis võiks lõppeda renoveeritud Kadrina Keskkooli avamisega! Kui igaüks on oma ülesannete kõrgusel ja täie keskendumisega, siis suudame hoida jätkusuutlikuna nii Kadrina Keskkooli kui meie oma Kadrina valda.

Tekst avaldatud Kadrina valla ajalehes Kodukant 1(327) 2022

Hariduskogu siht on hea õpikeskkond ja tugev gümnaasiumiharidus

Eile, 14. juunil kogunes Kadrina hariduskogu laiendatud koosseis Õnnela külalistemajja, et teha kokkuvõtteid möödunud töökast aastast, kus keskenduti eelkõige tugeva gümnaasiumiastme arendamisele.

„Üks on selge, et järgmisel aastal ei taha me klassi kordama jääda," sõnas moderaator Aivar Soe oma sissejuhatuses, visates õhku küsimuse, kas hariduskogu uuel õppeaastal oma tööga ka jätkab.

Hariduskogu eestvedaja Juhan Viise oli kokkuvõtva koosoleku eel põnevil ning usku täis. „Kadrina Keskkoolil on nii palju positiivset aurat ja kogemust, tuleb seda edasi anda ja arendada," sõnas Viise. „Me usume, et meil on võimalus vastuvoolu ujuda ja oma tugev kool veel tugevamaks teha. Me usume, et meie kool ei lõpeta oma tegevust, kui avatakse Rakveres riigigümnaasium. Me usume, et Kadrinal on hea asukoht ja palju erinevaid atraktiivseid külgi. Kadrinal on potentsiaal püsida, mitte ainult täna ja homme, vaid aastakümneid tugevana." Viise sõnul on esimene tegevusaasta näidanud, et potentsiaali jagub küllaga, kuid on näidanud ka seda, et ükski protsess ei ole lihtsasti tehtav. "Ma arvan, et meile on saanud selgeks, et omades head tegevusmudelit, on meil šansi. Need otsused, mida me hariduses teeme, mõjutavad suurelt valla üldist arengut," lisas Viise.

Vallavanem Kairit Pihlak tõi välja, et tänasel kuupäeval toimuv hariduskogu koosolek on sümboolne, sest just täna avati Kadrina Keskkooli ja selle ümbritseva väliruumi arhitektuurivõistlus. Võistlusele on just hariduskogu andnud sisendi, kaardistades keskkooli ruumivajaduse tänapäevase õpikeskkonna loomiseks. „Meil on põhjust enda üle uhke olla," rõõmustas vallavanem.

Hariduskogu liikmed tegid kokkuvõtteid, mis möödunud õppeaasta jooksul tehtud on. Valminud on kümme tegevusmudelit, neli ruumimudelit ning kümme gümnaasiumiastme tulemuslikkuse mõõdikut ühes soovitud tasemetega. Hariduskogu töötas aasta läbi kindla sihiga arendada gümnaasiumiastme haridust, mis oleks konkurentsivõimeline ka muutuval Eesti haridusmaastikul.

Hariduskogu liikmed otsustasid ühiselt, et jätkatakse tööga aktiivses formaadis nagu ollakse seda siiani teinud. „Peaksime olema aktiivsed seni kuni saame teada, milline saab olema meie koolihoone ning milline on meie sisu, mis võimaldab meil konkurentsivõimeline olla ka siis, kui riigigümnaasium avatakse," sõnas Juhan Viise.

 

Ees on ootamas konstruktiivne kahekõne

 

 

„Kadrina valla koostöö Eesti Arhitektide Liiduga koolihoonele parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks algas kevadel 2019. Lähteülesande koostamiseks kogusime visioone õpilastelt, õpetajatelt ja lapsevanematelt. Hiljem tegeles sügavama analüüsi ja ruumiprogrammi kokkupanekuga Kadrina hariduskogu Aivar Soe eestvedamisel. Täname kõiki, kes meiega on kaasa mõelnud," sõnas Kadrina vallavanem Kairit Pihlak.

„Me tahaksime seda veel kõvasti edasi arendada, me täna ei näe seda kui lõplikku tööd. Ma loodan, et sellest tuleb hea koostöö ja mõttevahetus vallaga," sõnas arhitektuuribüroo Arhitekt Must OÜ töö üks autoritest Ott Alver.

„Me tõstsime algklassid muust kooliosast natukene eraldi, et nad saaksid oma maailma, kus on väga head ja lihtsad võimalused loodavale välialale pääseda. Ideaalis võiks iga klass saada otsese väljapääsu terrassialadele," tutvustas Alver nende tööd. „Meie jaoks on kõige suurem küsimärk olnud vana koolihoone kasutus ja kuidas seda siduda uue majaosaga. Ma loodan, et selles osas saame me veel kõvasti oma mõtteid edasi arendada."

2022. aastal algab võidutöö põhjal koolimaja projekteerimine. Vallavalitsus on esitanud volikogule eelarvestrateegia 2022–2025, mille järgi alates 2024 aastast on võimalik koolimaja ehitamiseks investeerida 7,5 miljonit eurot.

Kes soovib töid oma silmaga näha, siis on nendega võimalik tutvuda Kadrina huvikeskuses teise korruse fuajees tööpäeviti kell 10–17.

 

 

Selgus Kadrina keskkooli arhitektuurivõistluse võitja

Kadrina vallavalitsus ja Eesti Arhitektide Liit kuulutasid välja Kadrina keskkooli ja ümbritseva väliruumi arhitektuurivõistluse võitja – esimese preemia pälvis Arhitekt Must OÜ autorite kollektiivi võistlustöö „Eeskoda". Lisaks tunnustati rahaliste preemiatega veel kolme kavandit.

„Kaasaegne kool on ka kogukonnakeskus, mis pakub erinevaid ühistegevuse võimalusi nii koolis sees kui selle ümber. Võistlust korraldades seadsime eesmärgiks, et uuenenud Kadrina keskkool võimaldaks viia läbi erinevaid õppetegevusi, soodustaks nüüdisaegse õppemetoodika kasutuselevõttu, pakuks erinevaid paindlikke õppimis-, liikumis- ning suhtluskeskkondi," ütles žürii esimees, Kadrina volikogu esimees Madis Viise.

Žürii hinnangul on võidutöö arhitektuur tugeva kontseptsiooniga. Kinnistule oskuslikult paigutatud arhitektuurilahendus haakub kenasti kontekstiga ning suhestub laiema ümbritseva piirkonnaga. Võidutöö peamine idee on hoone perimeetri kujundamine ühekordsena,  mis vähendab visuaalselt ehitise mahtu ning tagab selle ümber inimmõõtmelise ruumi. Keskne õppeplokk on kavandatud kelpkatusega ja kahekordsena, mis aitab hoone üldmulje hoida võimalikult madala peites samas sellesse ka spordisaali.

„Liigendatud ühekordne maht koos varikatustega muudab perimeetri vaheldusrikkamaks, jaotades pikemad hooneküljed erinevateks, väiksema mõõtkavaga soppideks," kommenteeris žürii liige, arhitekt Jaan Kuusemets. „Väliruum aktiveerib kooliala igasse suunda, hoone kõik küljed on aktiivsed – siin pole tühja, mõtestamata ruumi."  

Kooli peasissepääs paigutub Rakvere tee poolsele küljele, sidudes uue sissepääsu olemasoleva jalakäiguteega. Sissepääsu fuajee paikneb uue ja vana hoone vahelises ruumis, ühendades mõlemad hooned tervikuks. Sümpaatne on algklasside eraldi toimimine esimesel korrusel; neil on ka omaette riietusruum ning oma otsepääsud sööklasse ja võimlasse. Valgusküllane aatrium on mõeldud kasutamiseks ka ürituste ajal. Rattad saab parkida varju alla. Söögisaali võib vajadusel laiendada õue, varikatuse alla. Söökla ise paikneb veidi eraldatult, kuid on nii lihtsalt juurdepääsetav nii ülevalt kui ka alt.

Arhitektuurivõistluse eesmärgiks oli leida parim kavand Kadrina uue koolihoone rajamiseks ja kooli ümbruse välialade ümberkujundamiseks. Seejuures tuli arvestada säiliva 1930ndatel ehitatud koolimajaga. Uus koolihoone ja selle ümber tekkiv avalik ruum peavad olema arhitektuurilt kõrgetasemelised ja arvestama kaasaegsete nõudmistega koolikeskkonnale.

Võistluse auhinnad määrati järgmiselt:

I koha preemia suuruses 10 000 eurot pälvis ideekavand „Eeskoda" arhitektuuribüroolt Arhitekt Must OÜ, autorid: Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Lill Volmer, Lisett Laurimäe, Karoliine Kuus ja Anete Samelselg.

II ja III koha preemia suuruses 7000 eurot läks jagamisele ideekavanditele „Kodukant" arhitektuuribüroolt Projektibüroo OÜ, autorid: Jane Teresk, Olga Batuhtina, Rasmus Ink, Linda Li Arro ja Liisbeth Põldre ning „Kaa" arhitektuuribüroolt Doomino Arhitektid OÜ, autor Pelle-Sten Viiburg.

Lisaks otsustas žürii tunnustada 3000-eurose ergutuspreemiaga võistlustöö „Oh", mille autorid on Mark Grimitliht ja Irina Raud arhitektuuribüroost viiskümmend üks miljonit üheksasada üheksateist tuhat kakssada kaks. Võistluse preemiaid rahastab Kadrina vald.

 

Kes soovib töid oma silmaga näha, siis on nendega võimalik tutvuda kuni 1. oktoobrini Kadrina huvikeskuses teise korruse fuajees tööpäeviti kell 10–17.

 

Tutvu võistlustöödega siit:

I PREEMIA "EESKODA"

II-III PREEMIA "KAA"

II-III PREEMIA "KODUKANT"

ERGUTUSPREEMIA "OH"

 

Tarkusepäevaks valmis hariduskogu tegevuse vahekokkuvõte

Tänasest saavad kõik huvilised lähemalt tutvuda hariduskogu tegevusega 2020/2021 õppeaastal. Valminud on sisukas kokkuvõte, millega saab tutvuda Kadrina Keskkooli raamatukogus, valla raamatukogus ja digitaalselt valla kodulehel. Kokkuvõtte autoriks on hariduskogu moderaator Aivar Soe.

Kokkuvõttes on vastus küsimusele – millist kooli me tahame, seda nii sisu, kui ka vormi osas. Hariduskogu kasutas tegevuses innovaatilist tegevusmudeli tahvli metoodikat, mille alusel pandi kokku põhjalik kontseptsioon koolile arengukava tegevuskava koostamiseks aastani 2025. „Loodan siiralt, et aastal 2025 leitakse kogukonnas ühiselt, et hariduskogu kogutud väärtuslikud mõtted on koostööprojektidega teoks tehtud," sõnas moderaator.

Hariduskogu ellukutsuja Juhan Viise sõnul on oluline kooli elus hoidmine ning edasi arendamine. „Kool aitab hoida piirkonda elujõulisena. Nii Kadrina valla elanike arv, siinsete töökohtade arvukus, kui kohaliku kinnisvara väärtus, on otseses seoses meie kooli jätkusuutlikkusega. Elame paremini ja oleme kõik rikkamad ühes tugeva konkurentsivõimelise gümnaasiumiharidust pakkuva kooliga Kadrinas," lausus ta. Viise sõnul liidab hariduskogu kõiki kooliga seotud osapooli ning aitab meie keskkoolil tihenevas konkurentsiheitluses pinnale jääda. „Seda pikas perspektiivis. Me ei saa leppida lihtsalt heade tulemustega. Soovime Kadrinas näha Eesti tipptasemel innovaatilist kaasaegset õpi- ja töökeskkonda, mis tagab õpilaste ja õpetajate parima koostöö ja tulemuslikkuse, Kadrina Keskkooli edenemise."

Kadrina Keskkooli direktor Arvo Pani näeb hariduskogu Kadrina valla hariduselu toetajana. „On oluline, et kvaliteetse põhihariduse kõrval nähakse ka tulemusliku ja jätkusuutliku gümnaasiumihariduse omandamise võimalust," sõnas direktor. „Kadrina Keskkool pakub selleks heal tasemel vaimset õpikeskkonda, olles konkurentsivõimeline ka tuleval aastal avatavale Rakvere riigigümnaasiumile. Tasemel gümnaasiumiharidus on Kadrina valla eduka arengu ja elujõulisena püsimise võti!"

Hariduskogu tegevust kiidab ka Kadrina vallavanem Kairit Pihlak, kes leiab, et ühine koostöö aitab kõigil kaugemale jõuda. „Hariduskogu tegevus on hea näide, kuidas kooliga seotud huvigrupid panustavad sisuliselt kooli arengusse. Loodan väga, et kõik huvilised leiavad aega tehtud töösse süvenemiseks ja saavad kindlustunde, et Kadrina Keskkooli arendamine toetub laiapõhjalisele meeskonnatööle," kõneles Pihlak.

Uuel õppeaastal on hariduskogu fookuses kooli jätkusuutliku konkurentsivõimelise arengu tagamiseks vajaliku strateegilise planeerimise toetamine. Hariduskogu koguneb taas novembris.

 

 

Esmaspäeval avati Kadrina Keskkooli arhitektuurivõistlus

Kadrina Vallavalitsus ja Eesti Arhitektide Liit avasid esmaspäeval, 14. juunil Kadrina Keskkooli ja selle ümbritseva väliruumi arhitektuurivõistluse. Ideekonkurssi tööde esitamise tähtaeg on 19. august 2021.

„Koos hariduskogu ja kooliperega oleme põhjalikult tööd teinud, et kaardistada Kadrina Keskkooli ruumivajadused tänapäevase õpikeskkonna loomiseks," sõnas vallavanem Kairit Pihlak. „Kadrina valla õpilased ja õpetajad väärivad parimat. Kuigi Eesti haridusmaastik elab muutuste tuules, siis meie siht on jätkata kindlalt Kadrinas gümnaasiumitaseme hariduse andmisega ja sellega oleme ruumiprogrammi väljatöötamisel arvestanud."

Kooliga seotud arhitektuurivõistlusel on kohustuslik säilitada kooli vanim osa, 1939. aastal valminud hoone. Kooli välialad on samuti osa arhitektuurivõistlusest. Lisaks tuleb kooliruumi kavandamisel silmas pidada, et tänapäevane õpikeskkond on vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslus, mis toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks ning võimaldab rakendada uusi õpetamise ja õppimise meetodeid, looma tingimused mugavaks suhtluseks ning koostööks. Hoone näol on tegemist Kadrina jaoks olulise ühiskondliku objektiga, mis peab pakkuma lisaks koolile ka kogukonna jaoks ühistegevuste võimalusi.

Kadrina Keskkooli direktor Arvo Pani ootab arhitektuurivõistluselt lahendust, mis pakub palju võimalusi. „Võidulahendus võiks pakkuda erinevaid huvitavaid, kaasaegseid ja multifunktsionaalseid võimalusi ning mõnusat õpikeskkonda, kus peale õppimise ja õpetamise oleks kõigil lihtsalt mõnus ja hea olla," sõnas Pani ning lisas, et mõnus keskkond on oluline osa heade õpitulemuste saavutamisel.

 

Hariduskogu liigub jõudsalt keskkooli arengu suunas

Täna kohtusid 11 korda Kadrina hariduskogu liikmed. 19. mai koosoleku teemaks oli koolihoone ruumiprogramm ning keskkooli arendamise tegevusmudel, koos ettepanekute ja seisukohtadega, kuidas on seos ruumiprogrammiga ja millised on järgnevad tegevused.

„Oleme Hariduskogu töös oma head tahet ja vaba aega pühendanud eesmärgiga kindlustada Kadrinas jätkusuutlik gümnaasiumihariduse andmine. Õppeaasta jagu tööd on selja taga, palju seisab veel ees. Kui Sa tahad väärt inimesi hoida, peavad nad ennast vabana tundma. Kui me tahame, et kool oleks tugev ja inimesed siia tuleksid, siis me peame looma keskkonna, kus inimesed tunneksid ennast vabalt ja tahaksid siia tulla," ütles avasõnades hariduskogu ellukutsuja Juhan Viise.

Kadrina Keskkooli direktor Arvo Pani andis põhjaliku ülevaate toimunud õppejuhi konkursist. Ametikohale laekus 16 avaldusi, millest kooli poolne meeskond valis välja viis kandidaati, kellega peeti põhjalikke vestluseid. Ühise otsuse tulemusena valiti välja Virge Messer, kellel on varasem sellealane töökogemus. Messer asub uuele ametipostile alates 1. augustist 2021. „Minu nägemus on hoida alles kõik hea ja tugev, mis koolil juba olemas on. Koolil on hea maine, seda tuleb alles hoida, ehk isegi veel paremaks muuta," sõnas Messer kadrinlaste kooli kohta. Lisaks andis Pani ülevaate, kuidas järgitakse praegust tegevusmudelit ning milliseid samme astutakse.

Hariduskogu moderaator Aivar Soe, ühes vallavanem Kairit Pihlaku ja volikogu esimehe Madis Viisega külastas 10. mail Kadrina Keskkooli kollektiivi ning tutvustas neile lähenemist Kadrina kooli ruumimudelile. Ruumiprogramm on koostatud sisendiks projektile, millega soovitakse ehitada lähima viie aasta jooksul Kadrinasse 612 õppekohaga nutikalt funktsionaalne ja ökonoomne koolihoone, mille õpikeskkond pakub kooliperele ja kogukonnale kaasaegselt paindlikke õppe- ja arenguvõimalusi. Programmiga tutvunud õpetajad andsid omapoolse sisendi. Sisendiga on tööd teinud Aivar Soe ning arhitektid Katrin Koov ja Nele Šverns. Hariduskogu otsustas ühiselt liikuda edasi ruumimudeliga, lähtudes kokkuleppest, mis kajastab õppekava täitmiseks vajalikku tunnimahtu, klassikomplektide arvu, ruumide täituvust, õpetajate ja koolitöötajate soove ning kaasaegset õpikäsitlust. Koolipoolne tagasiside hariduskogu poolt arutletust pannakse kokku hiljemalt 27. maiks.

„Arhitektuurikonkursi jaoks on vaja kokku leppida põhimõtted, üldised ruumide mahud. Hiljem, projekteerimise käigus, toimub sisuline töö kõikide ainevaldkondadega detailsemalt. Iga idee ja nutikas lahendus sujuvaks õppetöö korralduseks töötatakse läbi," sõnas Kadrina vallavanem Kairit Pihlak. Arhitektuurikonkurss soovitakse välja kuulutada juunikuus. Ühiselt lepiti kokku, et ruumide mahtu ei suurendata ning oluline on, et iga ruum saaks võimalikult hästi kasutatud. Hariduskogu liige Rein Sikk loodab, et uue koolihoone valmides ei oleks hoone sisus tegu eilse vaid homse päevaga.

Järgmine laiendatud hariduskogu koosolek toimub 14. juunil 2021.

 

Hariduskogu tutvus kooli uue tegevusmudeliga

Täna, 21. aprillil toimus Kadrina hariduskogu laiendatud veebikoosolek, kuhu olid kutsutud ka volikogu ja vallavalitsuse liikmed, hariduskomisjon ning õpetajad.

Tänasel koosolekul keskenduti Kadrina keskkooli uuele tegevusmudelile, mis tagaks tõhusalt ja jätkusuutlikult kvaliteetse hariduse kättesaadavuse Kadrinas. Lisaks räägiti kooli arengukavast aastateks 2021-2025.

Kadrina keskkooli direktor Arvo Pani tutvustas kooli uut tegevusmudelit. „Tegevusmudeli valmimisse kaasati nii õpetajad, õpilased, koolitöötajad, lapsevanemad, ettevõtjad kui ka haridusekspert Kersti Pärn. Direktor tõi välja, et uuenduse on saanud ka kooli moto. „Vana lause „Haridus on valgus" on saanud täiendust kahe sõna võrra ning uueks motoks on „Haridus on valgus teel tulevikku," sõnas ta.

Haridusekspert Kersti Pärn sõnas, et perioodil 2021-2025 on Kadrina keskkooli arengufookus hariduskvaliteedi edasiarendamisel ja kooli kestliku arengu kindlustamisel. Visiooniks on inseneeria valdkonna edendav innovaatiline ja väärtuspõhine Eesti maakool, mille arengukeskkond arvestab õppija individuaalsust ja loovust, pakub koolirõõmu ning võimaldab konkurentsivõimelise põhi- ja gümnaasiumihariduse omandamise. Kaasajastatud missiooniks on elukestvalt õppiva, elus toimetuleva eetilise inimese kujundamine, kes tunnetab ennast ja oma kohta muutvas maailmas, väärtustab mitmekülgset haridust ja haritust ning suudab otsustada ja oma tegude eest vastutada.

Kadrina keskkooli huvijuht Egert Eenmaa tõi välja kommunikatsiooni ja suhtekorralduse valdkonna teemad.

Peamised kooli saavutused ja tugevused tõi välja õppejuht Ingrid Vaikmaa. Õppejuht tõi välja õppekavade ja kasvatusportosesside erilisuse. Humanitaar-sotsiaal suuna juht Hegi Soosaar tutvustas oma suunamooduli uuendusi. Loodusteaduste õppesuunda tutvustas Siret Pung. INTE suunda, mis kandis varasemalt nime RETE tutvustas Raimo Maasik. Reaal-tehnilisest suunast on saanud insener-tehnoloogiline suund. Ettevõtlikkuspädevuse arendamise kontseptsioonist kõneles Evelin Teiva, milles peamine rõhk on loovusel, algatusvõimel, planeerimis- ja koostööoskustel.

Praeguse tegevusmudeli näol oli tegu kooli esialgse nägemusega ning on avatud aruteluks, millega koosolekul viibijad kenasti kaasa läksid. Koosolekul osalenud Maarja Murumägi viskas õhku mõtte mõelda suuremalt ja kastist välja.

 

Hariduskogu võttis ette kooliruumi uuendamise visioonid

Täna, 20. märtsil toimus Kadrina hariduskogu laiendatud veebikoosolek, kuhu olid kutsutud ka volikogu ja vallavalitsuse liikmed, hariduskomisjon ning õpetajad.

Koosoleku juhatas traditsiooniliselt sisse hariduskogu algataja Juhan Viise. „Põhieesmärk on Kadrina jätkusuutliku arengu tagamine. Selleks, et saaksime seda hoida, tuleb hoida iga inimest, töökohta ja tegevust. Kadrina arengus on väga oluline, et kooli tegevus püsiks," sõnas Viise ning lootis, et liigutakse järjest konkreetsemate sammudega edasi.

Päevakavas oli kooli ruumimudelite analüüs rühmatööde alusel, millest tegi kokkuvõtte moderaator Aivar Soe. Arhitektid Katrin Koov ja Nele Šverns arhitektuuribüroost b210 tutvustasid Kadrina koolikompleksi ruumianalüüsi ja uue kooliruumi loomise võimalusi. Analüüsiti olemasoleva koolihoone plusse ja miinuseid ning toodi välja ruumilised ettepanekud nii praeguse hoone renoveerimiseks kui ka uue hoone rajamiseks. „Kadrina Keskkooli näol on tegemist väga huvitava hoonekompleksiga, millel on oma ajalugu ning mis on tähtis identiteedikandja," sõnas Koov, kuid lisas, et nende hinnangul on praegune kompleks liiga suur ja kallis ülal pidada. Kuuldud analüüsi võttis kokku Juhan Viise. „Informatsiooni oli palju ja see vajab seedimist. Näeme, et lahendusi on mitmeid ning meie eesmärgiks on leida tee, millega edasi minna," sõnas Viise.

Vallavanem Kairit Pihlak andis ülevaate edasisest. „Järgmine tegevus on valmistada ette arhitektuurikonkurss. Selleks on vaja leppida kokku mahud, mitu ruutmeetrit, kui suurele õpilaste hulgale jne koolikeskkonda loome," kõneles vallavanem ning lisas, et ideaalis võiks sügiseks laual olla eskiis, mis on Kadrina jaoks parim. „Oleme praeguse eelarvestrateegia koostamisel arvestanud, et järgmisel aastal oleks meil põhimõtteliselt võimalik tegeleda projekteerimisega," märkis Pihlak.

Päeva teises pooles andis Kadrina Keskkooli direktor Arvo Pani ülevaate õpilaste arvulisest prognoosist ja õpetajate vajaduse prognoosist, ning moderaator tutvustas, kuidas kooli visioonist lähtuva uue kooli tegevusmudelit luua ning kirja panna. „Tuult mõtetesse, hoogu tegudesse," lausus Soe.

Tegusa päeva võttis kokku Juhan Viise, kes tänas kõiki tööka ja tõsise laupäeva eest. „Suur töö on tehtud, palju on veel minna, aga usun, et oleme õigel kursil ja üheselt koostööd tehes leiame ka lahenduse," märkis Viise. Vallavanem Kairit Pihlak tänas kõiki osalejaid ning arhitekte antud informatsiooni eest. Nüüd on kõigil aeg kuulud üle mõelda ja arutada erinevates komisjonides, sihtgruppides. „Igasugune tagasiside on väga oluline, sest sealt hakkab välja kooruma meie enda inimeste soovid," sõnas Pihlak.

 

Tutvu arhitektibüroo b210 arhitektide poolt loodud analüüsiga:

Asendiplaan

Uue maja 3 versiooni

Vana maja ümbermõtestamine I

Vana maja ümbermõtestamine II

Seletuskiri

 

"Mõõdame, analüüsime ja vajadusel sünteesime"

Kolmapäeval, 17. veebruaril kohtusid taas hariduskogu liikmed, et teha kokkuvõtteid tehtud rühmatöödest ning arutleda tulemusmõõdikute üle. Samuti tehti eeltööd uue koolihoone ruumimudeli loomiseks, mis on vajalik lähteülesande koostamiseks arhitektuurikonkursile.

Koosoleku alguses sai sõna Juhan Viise, kelle seekordne sõnum oli lühikene. „Kevad tuleb, päike paistab ning kõigil hakkab kiire. Peame oma tegevusi konkreetsemaks, efektiivsemaks ja tulemuslikumaks viima, et saaksime pildi ette, milline saab meie kooli mudel olema ning kuidas seda ellu viia," sõnas Viise. 

Tehti kokkuvõtteid rühmatöödest: milline väärtuspakkumine tagaks tõhusalt kvaliteetse gümnaasiumihariduse kättesaadavuse Kadrinas?

Arvo Pani andis teada, et hariduskoguga paralleelselt töötab kooli meeskond. „Kui hariduskogu tasandil jagati väärtuspakkumised liikmete vahel ära, siis koolis tegime me terve paketi läbi. Oli väga põhjalik arutelu," sõnas Pani. Ingrid Vaikmaa tõi välja, et palju uusi asju ei olnud, sest nendest teemadest on kogu aeg räägitud ning neid korrutatud. „See on hea näitaja," sõnas Vaikmaa. Kadrina keskkooli kodulehele on lisatud kõikidele tutvumiseks kooli põhjalik väärtustepuu. „PR kohapealt käib meil tõsine töö," andis direktor teada. Ingrid Vaikmaa tõi välja ka ootused õpetajate järelkasvule ja digipädevusele. Kooli siseselt ning koostöös vilistlastega kasvatatakse kooliõpilaste seas õpetajatele järelkasvu. Eesotsas just nendega, kes on avaldanud huvi õpetajaameti vastu. „Igaljuhul tahame õpilastele pakkuda rohkem valikuid, et nad saaksid ise otsustada ja õige leida," sõnas Vaikmaa tuues välja valdkondade ekspertide kaasamise. Kooli sooviks on luua koostöövõrgustik teiste kohalike omavalitsuste gümnaasiumidega, et saaks toimuda põnevust tekitav õpetajate-õpilaste vahetus.

Madis Viise tegi ettepaneku väärtustepuu ülevaatamiseks, sest ka see on ajas muutuv. „Väärtustepuu tuleks uuesti lahti mõtestada ja kaasajastada," sõnas ta. „Oksi tuleb juurde kasvatada," lisas Vaikmaa nõustudes. „Kui puu kasvab, siis ei tule mitte ainult oksi juurde, vaid ka juuri. Üle tuleks vaadata ka need," lisas Mati Tiiter. Tiiter tõi välja ka võimaluse tuua koolis toimuvat rohkem vallaelanikeni, lisades vallalehte näiteks direktori veeru, lisaks aeg ajalt ilmuv õpilaste looming.

Margit Murumägi tõi välja koolirõõmu olulisuse nii õpilaste kui õpetajate seas. Ka peeti tähtsaks tagasisidestamist ning selle analüüsimist nii õpilaste, õpetajate kui lastevanemate mõttes. Juhan Viise selgitas tehnoloogiaõppe väärtust. Tehnoloogiaõppega pakutakse Kadrina keskkoolis õppivatele noortele tugevat tehnoloogiaalast teadmiste ja oskuste baasi võimaldamaks noortele parimal moel oma elukaare kujundamist. „Et noored oskaks neid teadmisi ja oskuseid ka elus rakendada," sõnas Viise ning lisas, et tehnoloogiaõpe on seotud pikaajaline protsess haarates kõiki Kadrina valla haridusasutusi, mitte ainult keskkooli.

„Kui me tahame head süsteemi saada, on tulemuste mõõtmine väga oluline," sõnas Juhan Viise. „Mõõdame, analüüsime ja vajadusel sünteesime," võttis Aivar Soe räägitu kokku.

Lisaks andis Ingrid Vaikmaa väga põhjaliku ülevaate koolis rakendatud protsessi mõõdikutest ning kes, miks, mida ja millal mõõdab. Seda nii aineõpetajatena, ainekomisjonina, ainekomisjoni õppenõukoguna. Igal aastal toimuvad kooli juhtkonna arenguvestlused õpetajatele, sama teevad klassijuhatajad ka õpilastega. Tehakse rahuloluküsitlusi, analüüse näiteks riigieksamite põhjal ning õppeaasta kokkuvõtteid. Toimus arutelu, kuidas jõuaks kooli informatsioon vilistlastest ning nende edasisest haridusteest. Arutleti ka kuidas saada paremini tagasisidet ja kuidas jõutakse see parema analüüsini ning et kogutud andmeid oleks ka aastate pärast hea võrrelda. „Tagasiside on üks vundamendi osa," tõi Juhan Viise välja.

Aivar Soe tutvustas hariduskogule erinevaid gümnaasiumiastme tulemusmõõdikuid. Kvantitatiivsed mõõdikuteks on gümnaasiumiastme õpilaste arv, iga-aastane vastuvõtt ning õpetajate arv. Kvalitatiivseteks mõõdikuteks kooli koht riigieksamite edetabelis, vastuvõetute põhikooli lõpueksamite keskmine, gümnaasiumi lõpetajate riigieksamite keskmine, gümnaasiumi panus, edasiõppimine peale gümnaasiumi lõpetamist, kõrghariduse omandamine 6 aastat peale gümnaasiumi lõpetamist. Täpsed ambitsioonid pannakse paika märtsikuu hariduskogu koosolekul, kui on kool esitanud oma tegevuskava ja -mudeli.

Koduseks ülesandeks said hariduskogu liikmed teha väljapakutud kooliruumi ruumimudeli analüüsi. Järgmiseks koosolekuks oodatakse kooli poolt välja pakutud tegevusmudelit.

Hariduskogu tuleb taas kokku 20. märtsil Kadrina rahvamajas.

 

Hariduskogu jagas mõtteid Haridus- ja Teadusministeeriumiga

Kolmapäeval, 10. veebruaril kohtusid Kadrina hariduskogu liikmed veebisilla vahendusel Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) haridusvõrgu osakonna juhataja Indrek Riisaare, keskhariduse osakonna juhataja Ruth Opmanni, riigigümnaasiumide rajamise koordinaator Ülle Matsiniga ning riigikoolide osakonna peaekspert Triin Kaaveri ja Rakvere Ametikooli direktor Kuno Roobaga. Kohtumist juhatas HTM-i haridusvõrgu nõunik Piret Sapp.

Päevakorras olid ühtse keskhariduse arengusuunad Eestis, Rakvere riigigümnaasiumi loomine ja koostöö Rakvere ametikooliga. Samuti kohalike omavalitsuste vastutus ja koostöö.

Indrek Riisaare andis ülevaate riigigümnaasiumite loomisest. „Kui täna on Lääne-Virumaal 925 gümnasisti, munitsipaalkoolides neist umbes 800, siis statistikaameti prognooside põhjal aastaks 2045 kukub 40 % 2019 tasemest," sõnas Riisaare. Haridusvõrgustiku osakonna juhataja tõi välja, et Lääne-Virumaal on valdavalt tugevad koolid.

HTM-i keskhariduse osakonna juhataja Ruth Opmann sõnas, et kaks väga olulist märksõna järgmise 10 aasta vaates on hariduse valdkonna arengukava ning tõik, et üha rohkem vaadatakse gümnaasiumi- ja kutseharidust koos. Miks HTM keskhariduses muutusi kavandab on murekohad, millele lahendusi leitakse. „Üheks oluliseks murekohaks on õpilaste koolide mitte lõpetamine ning õpingute katkestamine. Näiteks 20% õpilastest katkestab esimesel aastal kutseharidustee. 40% õpilastest ei jätka pärast keskhariduse omandamist õpinguid," sõnas Opmann.

Keskhariduse osakonna juhataja kõneles väljakutsetest: keskhariduse tasemel ei ole õpiteed võrdselt väärtustatud, ainekeskne õpe ei toeta piisavalt õppijate üldpädevuste ja tulevikuoskuste arengut, õpiraja valikut määravad soolised, etnilised, piirkondlikud jm lõhed. Samuti haridussüsteem ei toeta liikumist haridustasemete vahel, kõrgkoolis edasiõppijate osakaal väheneb ning õpingud katkestatakse.

Välja töötatud hariduse arengukava aastani 2035 näeb ette: „Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad end teostada ja toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut." „Me peame keskenduma, et õpe oleks õppijakeskne ning inimesed saaksid edaspidises elus hästi hakkama. Samuti, et õpivõimalused oleksid kättesaadavad, valikurohked ja süsteem võimaldaks sujuvalt liikuda haridustasemete ja -liikide vahel ning õpivõimalused vastaksid ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele," sõnas Opmann. HTM on välja töötamas erinevad haridusalaseid seaduseid, et igal haridustasemel oleks omaette seadus. „Loodame, et 2024. aastal võiksid need seadused jõustuda," sõnas Opmann.

Rakvere riigigümnaasiumist andsid ülevaate riigikoolide osakonna peaekspert Triin Kaaveri ja riigigümnaasiumide rajamise koordinaator Ülle Matsiniga.

Triin Kaaver on olnud Rakveresse rajatava riigigümnaasiumi protsesside hoidja, kes andis ülevaate loodavast riigigümnaasiumist. Riigigümnaasiumite loomise eesmärgiks on tugevdada maakonnas pakutavat gümnaasiumiharidust ning järgi jäävad põhikooli ning selle võrku. Rakvere riigigümnaasium luuakse kahe senise gümnaasiumi baasil, mis tähendab, et kõik õpilased, kes õpivad Rakvere gümnaasiumites, saavad riigigümnaasiumis edasi õppida oma õppekaval. „Sihiks on seatud, et 1. septembrist 2022 hakkab Rakvere riigigümnaasium eelkõige Rakvere linna ja maakonna õpilastele õpet pakkuma," sõnas Kaaver. Käimas on ka kohtumised riigigümnaasiumi rajajate ja Rakvere ametikooliga, et välja selgitada, kuidas ja mis määral lükata käima nende haridusasutuste vaheline koostöö. „See on meie kui koolipidaja ootus, et tihe koostöö ametikooli ja riigigümnaasiumi vahel olema saaks," sõnas Kaaver.

Riigigümnaasiumide rajamise koordinaator Ülle Matsin tõi Rakvere plusskohaks välja varasemate riigigümnaasiumite loomise, mille näitel ning lahenduste analüüsimisel saab maakonna keskusesse luua väga hea kooli. „Rakvere gümnaasiumi sisuloomes kavatseme kindlasti ametikooliga koos neid õpiradasid disainida. Riigigümnaasiumi näol peaks tekkima õppimisvõimalus, mis lõimib endas üldkeskhariduse aga ka komponente kutseharidusest," sõnas Matsin ning lisas, et see annab õppuritele võimaluse valida ja nende huvi on suurem.

Juhan Viise tutvustas Kadrina hariduskogu tegevust ning eesmärki arendada Kadrina keskhariduse tegevust. HTM-i esindajad tunnustasid Kadrina hariduskogu senist tegevust. Ühise arutelu käigus leiti, et koostöö on edu võti. Koosolekul jäi kõlama tugev tahe võimaliku koostöö tegemiseks Kadrina keskkooli ja loodava riigigümnaasiumi ning ametikooliga, millele Haridus- ja Teadusministeerium hea meelega kaasa aitab.

 

Tulemusmõõdikud ja väärtuspakkumised

20. jaanuaril toimus 2021. aasta esimene hariduskogu koosolek. Hariduskogu tuli kokku, et ühiselt kuulata Kadrina Keskkooli direktori ülevaadet gümnaasiumiastme uue tegevusmudeli väljatöötamise hetkeseisust ning tutvuda küsimustiku gümnaasiumiastme tulemuslikkuse mõõdikuid tulemustega. Samuti arutleti teemadel: milline on hariduskogu soovitud gümnaasiumiastme tulemusmõõdikute tase ning milline väärtuspakkumine tagaks tõhusalt kvaliteetse gümnaasiumihariduse kättesaadavuse Kadrinas?

„Hariduskogul on tänaseks selgus, missugune on hea kool. Tahaksime liikuda edasi ja kontseptsiooni alusel kokku saada konkreetsetele parameetritele toetuva konkurentsivõimelise   gümnaasiumiastme mudeli koos tulemusmõõdikutega. Selle alusel saab arusaadavalt hinnata, kuidas gümnaasiumil läks, kuidas läheb ja kuidas hakkab minema," sõnas eessõnaks Juhan Viise.

Arvo Pani andis ülevaate möödunud laupäeval, 16. jaanuaril toimunud koolipere mõttetalgutest. „Kogu õpetajaskond oli koos õpilaste ja lastevanemate esindajatega kokku kogunenud, et ühiselt arutada milline võiks olla tuleviku gümnaasiumiharidus," sõnas Pani. Arutlusel olid suunaõpe, moodulõpe ja personaalne õpirada, nende tugevused ja nõrkused. Videokeskkonna abil kohtuti ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumi, Elva Gümnaasiumi ja Viimsi Gümnaasiumi esindajatega, kes andsid ülevaate nende koolide õppemudelitest, edulugudest ja komistuskividest. „Saime kinnitust, et meil ei ole vaja jalgratast leiutama hakata, sest meil on laotud tugev põhi, kuhu saame laduda mida iganes soovime," lisas direktor. Protsessi jälgis ning oma tagasiside andis hariduskvaliteedi konsultant Kersti Pärn. „Konsultant koostas edaspidise tegevuskava, mille suunas me liigume ning 22. märtsiks on lõppvariant valmis," kinnitas Pani. „Olen ühendust võtnud kahe kõrgkooliga, kellega meil on plaan alla kirjutada ühisele koostöölepingule," lisas ta.

Väitlusjuht Aivar Soe andis ülevaate gümnaasiumi tulemuslikkuse mõõtmise küsimustiku tulemustest. Küsimustikule vastajad (35) leidsid, et keskmine gümnasistide arv Kadrina Keskkoolis võiks olla 120 õpilast ning vastuvõtt gümnaasiumisse 39 õpilast. Vastanud leidsid, et meie kooli eksamitulemused võiksid olla 10-20% kõrgemad kui riigi keskmised. Hariduskogu liikmed tutvusid tulemusmõõdikutega ning leppisid kokku, et antud mõõdikud kinnitatakse järgmisel koosolekul.

Hariduskogu liikmed said koduseks ülesandeks leida väärtuspakkumine, mis tagaks tõhusalt kvaliteetse gümnaasiumihariduse kättesaadavuse Kadrinas. Milliseid väärtuseid ja hüvesid kasusaajatele pakutakse, milliseid probleeme aidatakse lahendada ning milliseid vajadusi rahuldatakse ja kuidas neid mõõdikuid hinnatakse - nendele küsimustele saadakse vastused 17. veebruari koosolekul. Lisaks teeb 27. jaanuaril toimuval vallavolikogu istungil hariduskogu tööst kokkuvõtte väitlusjuht Aivar Soe, eestvedaja Juhan Viise ning kooli direktor Arvo Pani.

 

Gümnaasiumiastmes uue kvaliteedi saavutamine

Kolmapäeval, 16. detsembril kogunes taas Kadrina hariduskogu, et astuda sammukene edasi valla haridusteemal. Päevakorras oli Kohtla-Järve Gümnaasiumi tegevusmudeli analüüsimine, Kadrina Keskkooli õppekavaarenduse hetkeseis ja väljakutsed ning otsustati, kuidas edasi minna.

Sissejuhatuseks sai sõna hariduskogu ellukutsuja Juhan Viise, kes tunnustas hariduskogu juba tehtud töö eest. „Ettevalmistav periood näitas, et oleme võimelised tegema meeskonnatööd ning saame asjadest sarnaselt aru. Loodan, et suudame edaspidigi teha professionaalset tööd," sõnas Viise.

Eelmisel korral sai hariduskogu koduseks ülesandeks hinnata Kohtla-Järve Gümnaasiumi tegevusmudelit. Ühiselt analüüsiti kooli tugevusi ja kitsaskohtasid, millised on tänapäeva kooli ülesanded ja põhiväärtused, kuidas on organiseeritud kommunikatsioon, millised on partnerid ning kulud-tulud. Juhan Viise rõõmustas, et Kohtla-Järve Gümnaasiumi välja toodud kitsaskohad ei ühti meie kooli kitsaskohtadega. „Meil on omad," sõnas Margit Murumägi.

Kadrina Keskkooli direktor Arvo Pani andis ülevaate kooli õppekavaarenduse hetkeseisust ja väljakutsetest. „Õppekavaarendus on pidev protsess, mis toimub terve aasta vältel," sõnas Pani ning andis ülevaate haridusvaldkonna arengukavast 2021-2035. Õppekavade arendamisel ja rakendamisel lähtutakse nüüdisaegse õpikäsitluse põhimõtetest ning arendatakse nutikat õppevara ja metoodikat. „Õppijast lähtuv õpe peab olema reaalne aastaks 2035," sõnas ta ning lisas, et õppemaht ja -sisu peab olema kooskõlas ühiskonna ja tööturu arenguvajadustega.

Arvo Pani andis ülevaate, millised väljakutsed ees ootavad: õppekava uuendamine, kindla fookuse leidmine, praktiline ja õpilaste vajadustele keskenduva õppe andmine. Lisaks leida oma ala entusiastid ja pädevad õpetajad, tagada kaasaegne õpikeskkond ja õppevahendid, teha aktiivset koostööd ümberkaudsete (põhi)koolidega, teha koostööd kõrgkoolidega ning anda õppesuundadel praktiline väljund. „Parima tulemuse saavutame, kui toimib süsteemne tagasisidestamine ning koostöö erinevate huvigruppide vahel," võttis Pani oma ettekande kokku.

Hariduskogu otsustas arengu põhivariandina uue kvaliteedi saavutamise gümnaasiumiastmes eeldustel, et 2021 märtsiks saab hariduskogu heakskiidu Kadrina Keskkooli koostatud gümnaasiumiastme uus tegevusmudel koos selle saavutamiseks vajaliku tegevuskavaga. Lisaks peaks Kadrina Keskkool kokkulepitud ajaks täitma hariduskogu poolt soovitavaid gümnaasiumiastme tulemusmõõdikute nõutavaid tasemeid.

Hariduskogu pakub arengu varuvariandina tugeva põhikooli, kui Kadrina Keskkool ei täida põhivariandile hariduskogu esitatud eeldusi/ootusi kujundatakse Kadrina Keskkool ümber põhikooliks.

„Oluline on, et me saame koolilt konkurentsivõimelise tegevuskava," sõnas Madis Viise.

Järgmine hariduskogu koosolek toimub 20. jaanuaril 2021.

 

Hea ruum annab võimaluse igal pool õppimiseks

Kolmapäeval, 18. novembril kohtus Kadrina hariduskogu arhitektuuribüroo b210 arhitektide Katrin Koovi ja Nele Švernsiga (pildil), kellega ühiselt arutleti ruumi mõjust õppimisele ja õpetamisele.

Arhitekt Katrin Koov tõi välja vaimse, sotsiaalse ning füüsilise ruumi olulisused. „Kool kui vaimne ruum on õppimise koht, kus ei lähtuta töövahendi asukohast vaid töö iseloomust," sõnas Koov. Sotsiaalseks ruumiks on aga suhtlemis- ja esinemisruum, kus tekib emotsioon ning tekib oma kooli tunne. „Füüsiline ruum loob olulise osa kooli identiteedist, toetades nii õppetööd kui ka omavahelist suhtlemist," lisas ta. 

Olulisel kohal hea kooliruumi juures on õuesõppe ning aktiivselt aja veetmise võimalus. Tähtis on, et ka koolil oleks oma „külaplats" ehk kooli süda, kus õpilased kohtuvad. „Koolimaja südameks on koht, mis on peamiselt liikumisteede ristumise laiendus," sõnas Koov. „Kõige selle juures ei tohi ära unustada aga ka vaikseid ruume," ütles Koov ning lisas, et koolist saadud infokülluse juures on vaja hetkeks aeg maha võtta ja puhata.

Arhitekt Nele Šverns andis ülevaate arhitektuuribüroo b210 tehtud lahenduste kohta. „Ruumide analüüs ei ole veel valmis projekt, vaid annab arhitektidele edaspidiseks tööks selgema pildi," sõnas Šverns. „Kõige tähtsam arhitektile on lähteülesanne," lisas Koov. Lähteülesanne annab suuna, millises suunas liigutakse ning milline on kooli meelsus.

Katrin Koov ja Nele Šverns külastasid ka Kadrina koolimaja ning tutvusid hetkeolukorraga. Praegune hoone pakub arhitektidele palju mõtlemisainet, sest tegu pole kuju poolest traditsioonilise hoonega.

Koosoleku teises pooles keskenduti tehtud rühmatöödele. Iga meeskond sai teemaks – mis oleks, kui looks uue õpiruumi. Margit Murumägi meeskonna ettekanne keskendus I kooliastme uue õpiruumi loomisele. „Peame endiselt oluliseks, et esimene kooliaste oleks teistest eraldi," sõnas Murumägi. Hea ruum toetab õppimist, võimaldab õpilastel liikuda nii sees kui väljas. Õpetajatele on oluline, et klassiruum oleks nende nägu.

Ingrid Vaikmaa kandis ette mõtted II kooliastme õpiruumist. Välja toodi ka ideid parkimise parendamiseks, et õpilastel oleks teekond kodust kooli võimalikult turvaline. Meeskond seisis selle eest, et uue õpiruumi loomisel säiliks 1939. aastal ehitatud A-korpus.

Kairit Pihlak keskendus III kooliastme õpiruumile. „Ruum peaks soosima õpilase iseseisvumist," sõnas Pihlak. Olulisele kohale seati usaldust, vastutuse võtmist ning valikuvabadust. Meeskond pidas tähtsaks „käed külge" võimalusi õppimise juures ehk õppida läbi asjade kogemise.

IV kooliastme õpiruumi teemal kõnelenud meeskonna eest seisis Anneli Raud. Puhkenurgad mitte ainult õpilastele, vaid ka õpetajatele. Peenrakastide loomine on hea kujunduselement kui ka õpivõimalus noortele. Oluliseks peeti lisaks väliruumide haljastusele ka sisehaljastust. Parkimiskohtade arvu suurendamine, mille arvelt ei vähendata jalgrattaparkla suurust. „Meie soov ei ole see, et õpetajatel oleks eraldi parkla, vaid õpetajatel oleks koht, kus parkida," lisas parkimisteemale meeskonnaliige Juhan Viise.

Arhitektid andsid ülevaate, kuidas edasi minnakse. Pärast tänast hakatakse tegelema praeguse koolihoone analüüsiga, mis sisaldab nende poolseid ettepanekuid, mida oleks mõistlik alles hoida, ümber ehitada või lammutada. „Oleme analüüsimise faasis. Meie poolt tehtud ruumide analüüs on lähtekohaks arhitektuurivõistluse korraldamiseks," sõnasid arhitektid. Edaspidi töötatakse paralleelselt nii kooli sisu kui vormiga, ning märtsikuuks peaks kõikide eelduste kohaselt olema valmis lähteülesanne koolihoone renoveerimise eskiisprojekti koostamiseks. Kui hariduskogu on kooli arengustrateegia tegevuskavas üksmeelele jõudnud, tutvustatakse seda avalikkusele järgmisel hariduskonverentsil.

 

Mis oleks, kui looks uue kooliruumi?

Laupäeval, 17. oktoobril kohtus Kadrina rahvamajas hariduskogu laiendatud koosseis, et arutada uue kooliruumi loomise teemadel. Ühiselt analüüsiti ning kujundati seisukohti kooliruumist kui füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest keskkonnast.

Koosoleku sisse juhatanud Juhan Viise rõhutas, et käes on aeg, mil mõelda kuidas ja kellega me saame edasi minna. „Kuna aeg surub takka, on meil vaja aktiivselt tegeleda välise vormiga, mis meid ümbritseb. Et vaikselt hakkaksid tekkima eskiisid - kas kesk- või põhikoolina, kas täiesti uus või renoveeritav. Selleks, et asjad liiguks, peame meie andma sisendi ja otsustama, kuidas me asju teha tahame," sõnas Viise ning lisas, et see on vormi pool, kuid tähtsam on sisu pool. „Nüüd tuleb meie ette ülesanne, kus peame süvenema õppeprogrammidesse. Kas need õppeprogrammid ja -metoodikad, mida me oleme enda jaoks varasemalt selgeks teinud, kas need aitavad meil läbi lüüa ka tulevikus. Ma arvan, et see võikski olla üks ülesanne, millega edasi minna," nentis hariduskogu ellukutsuja ning rõhutas, et Kadrina kool on siiski Kadrina rahva oma.

Kadrina vallavanem Kairit Pihlak andis hariduskogule ülevaate, millises suunas on vald tööd alustanud. „Me oleme pöördunud spetsialistide poole. Alustasime koostööd arhitekti Katrin Kooviga, kes on osalenud mitmetes uute kooliruumide loomise meeskondades. Meil on temaga kokkulepe, et pärast tänast anname sisendi, mille abil koostada ruumi analüüs, arvestades meie soove ja praeguseid võimalusi," sõnas Pihlak.

Kadrina keskkooli direktor Arvo Pani kinnitas, et lisaks elukeskkonna, meie endi kui ka kogu ühiskond arenemisega läheb kaasa ka meie kool. „See on selge, et me peame kõik oma tegevustega vähemal ja suuremal määral digitaalsemaks muutuma. Sama on koolis ka õppeprotsessiga. Aabits jääb ja paberil õppematerjal," kõneles direktor, ning andis teada, et novembrikuus on Kadrina keskkooliga liitumas uus IT-arendusjuht. Ühtlasi andis Arvo Pani Juhan Viisele üle VIROL-i poolt antud hariduse sõbra tiitli. „See tiitel kuulub hariduskogule, mitte ainult mulle," kiitis Viise hariduskogu tööd.

Päevajuht Aivar Soe tegi kokkuvõtte 25. septembril Põltsamaa Ühisgümnaasiumi, Jõgeva Põhikooli ja Jõgevamaa Gümnaasiumi õpikeskkondadega tutvumisest ning õppereisil väisanute tagasisidest.

Ajurünnaku käigus leiti vastuseid küsimusele, millises õpiruumis on õpilased innukad õppima ja õpetajad õpetama? Esimese grupi, mis keskendus I kooliastmele, arvates peaks kool olema isikupärane, avar, värviküllane, ergonoomilise mööbliga ning digivahenditega. Olulised on õpipesad, ühised õpiruumid, liikumisalad ja eraldi ruumid just konkreetsele kooliastmele.

II kooliastmele keskendunud grupp tõi esile arendava, mängulise, innustava ja turvalise keskkonna. Ruumid peaksid olema valged ja soojad, et ka pimedatel kuudel oleks õppimine mugav. Lisaks, et oleks võimaldatud oleks liikumisruum, eraldumise ning õuesõppe võimalus.

III kooliastme vajadustega tööd teinud grupp pidas oluliseks ainepesasid, kus oleks kõik antud ainega seotud abivahendid ühes kohas, näiteks raamatud. Rõhutada tuleks isiksuse arengule ning „käed külge" mentaliteedile. Olulisena toodi välja ka see, et õpilaste suurem valikuvabadus muudab neid efektiivsemaks.

Gümnaasiumiastet arutanud meeskond tõi esile sideme erinevate ettevõtetega, teiste koolidega ning välislektoritega. Arenevas maailmas tuleb liikuda kaasa uuendustega ning alati ei pea tundi andma enda õpetaja, vaid interneti vahendusel võib seda teha näiteks mõne kõrgkooli lektor.

Päeva teises pooles märgiti iga grupi poolt ülesse nende grupi vanuseastmete neli põhilist arenguvajadust, ning ruumid koolis, mis antud vajadusi rahuldavad. Antud rühmatöö on vajalik sisend uue kooliruumi loomiseks. Päeva kokkuvõttena edastatakse hariduskogu töögruppide arvamused kooliruumist arhitektidele kellega koostöös luuakse esitatud arvamuste põhjal Kadrinasse vajaliku ning sobiliku ruumi analüüs.

„Selleks, et õpetada, peab ise kogu aeg õppima. Õpetajad õpetavad õpilasi ja vastupidi," võttis Aivar Soe päeva kokku. Koosolekul osalenud jäid päevaga rahule, mõttetööd olid tulemuslikud ning ajurünnakud väga vajalikud. „Tahe asja ajada on muljetavaldav ning teeb silmad ette paljudele," sõnas hariduskogu liige, Eesti Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel ning lisas, et tema näeb tulevikus Eesti Lennuakadeemia ja Kadrina Keskkooli vahel koostööd.

 

Õpikeskkondadega tutvumine Põltsamaal ja Jõgeval

Reedel, 25. septembril käisid Kadrina valla haridushuvilised ja hariduskogu liikmed tutvumas erinevate õpikeskkondadega Põltsamaal ja Jõgeval.

Põltsamaa Ühisgümnaasium tegutseb maapiirkonna koolina renoveeritud koolimajas, kus õpib 680 õpilast 1.-12. klassini. Kool eristub robootika ja küberkaitse õppesuunaga, panustatakse kohaliku piirkonna arengule ja otsitakse igakülgseid võimalusi pakkumaks võimalikult head haridust piirkonna õpilastele. 

Jõgeva põhikoolis, mis valmis 2019. aastal, kohtuti hoone arhitektidega, kes tutvustasid kooli ehituse ja projekteerimise protsessi. Kooli sooviti esialgu Euroopa toetuste vahenditega rekonstrueerida, kuid ehitaja leidis, et nõukogude ajal ehitatud maja rekonstrueerimise plaan ei ole kõige mõistlikum. Kooskõlastatult Jõgeva Vallavalitsusega kaasati arhitektuuribüroo JVR, kelle projekti alusel suudeti ehitada vana koolimaja asemele uus 21. sajandi koolimaja. Jõgeva Vallavalitsus ja koolipere on lõpptulemusega vägagi rahul - säästlike kuludega suudeti kooliperele ehitada moodne ja funktsionaalne koolimaja.

Jõgevamaa Gümnaasiumis keskenduti riigigümnaasiumi toimimisele, õppekorraldusele ja kooli väärtustele. Reisi eesmärk oli koguda mõtteid ja ideid kuidas Kadrinas kooli arendamisega edasi liikuda ja anda sisend hariduskogu tegevusele.

Õppereisil osalejatel on kodune ülesanne analüüsida kolme erinevat kooliruumi vastava küsimustiku abil, mille kokkuvõte esitletakse järgmisel hariduskogu kohtumisel 17. oktoobril.

"Veendusime, et kõik koolid, olgu siis riigigümnaasium, riigi toel renoveeritud põhikool või omavalitsuse hallatav kool oma kõigi astmetega, on kõik aktiivses arengus ja võitlevad oma eksistentsi nimel.  Koostöö, avatus, töökus ja professionaalsus on läbiv joon. Hariduses tehtav töö ja tulemused on tõsiselt austust väärivad. Dünaamiliselt arenev tehnoloogiaõpe Põltsamaal või kodanikuõppe tase Jõgeval näitavad ajaga kaasas käimist ja koolijuhtide uuendus- suutlikkust," sõnas Juhan Viise. "Reis kinnitas meie varasemat arusaama, et kui soovime oma gümnaasiumiharidust hoida ja jätkata Kadrinas, siis peame positiivselt eristuma. Jõgeva koolijuht kinnitas, et täna on eriline juba tavaline. Ja nii jäävadki järgi ainult väga head, lihtsalt head ei püsi, seda enam kui tegemist vastuvoolu ujujatega. Meie kool peab liikuma täiskäigul uuenduste ja arengu suunas. Vajame püsima jäämiseks erakordset pühendumist  ja igakülgset arengut," lisas ta.

 

Hariduskogu jagas mõtteid, kuidas valla haridusega edasi liikuda

Täna, 16. septembril toimus Kadrina vallamajas hariduskogu koosolek, kus arutati 15. augustil toimunud mõttetalgutel väljapakutud ideid, kaardistati keskkooli olemasolev tegevusmudel ning lõimiti eelnevalt välja pakutud arenguvariante üheks terviklikuks arengustsenaariumiks.

Koosoleku juhatas sisse hariduskogu ellukutsuja Juhan Viise, kes tõmbas paralleele Kadrina keskkooli ja enda poolt juhitava Aru Grupi vahel. „Aru Grupp on muutuste juures ning meil on vaja panna meeskond uut moodi tööle ning see on keeruline. Kes jaksavad joosta, need jooksevad," sõnas Viise ning lisas: „Kui muutusi ellu ei vii, siis pikka iga ei ole. Muutustest on lihtsam rääkida, kui neid ellu viia, kuid need on olulised." Moderaator Aivar Soe võttis Viise räägitu kokku lausega – kas muutu või hukku!

Arvo Pani tutvustas hariduskogu liikmetele keskkooli uut huvijuhti Egert Eenmaad ning andis ülevaate Kadrina keskkooli hetkeolukorrast. Kokku õpib koolis 615 õpilast. Hariduskogu tundis huvi, kuhu on edasi õppima läinud möödunud aastal 9. klassi lõpetajad, kes Kadrinas teekonda ei jätka. Lisaks kõneleti nii õpilaste kui ka õpetajate arvust, mis ja kui palju on aastaga muutunud.

Vallavanem Kairit Pihlak andis ülevaate saabuvast õppereisist, mis toimub Põltsamaa Ühisgümnaasiumi, Jõgeva Põhikooli ja Jõgevamaa Gümnaasiumi. Igas koolis kohtutakse koolijuhtidega ning tutvutakse õpikeskkondadega.

Pärast augustikuist kokkusaamist andis moderaator meeskondadele nn kodused ülesanded, et uueks kokkusaamiseks mõtteid koondada ning täpselt kirja panna. Raimo Maasik andis ülevaate väljakujunenud õppesuundadest. Kadrina keskkool on süsteemse ja eristuva haridusega, tuues õppesse sisse süsteemse tehnoloogia alates 1. klassist, mis jätkuks 12. klassi lõpuni. Margit Murumägi tutvustas teemat „Hea haridus ja koolirõõm turvalises keskkonnas". Välja toodi paindlik ja muutunud õpikäsitlus ja tähenduslik õppimine. Oluliseks peeti, et õpilane saaks eluks tugeva põhja. „Meie soov oleks, et lapsed tahaks kooli minna, seal käia. Me ei taha, et laps uleks koolist koju öeldes, et seal oli mõttetu," sõnas Murumägi.

Madis Viise meeskonna ülesandeks oli mõelda õpetajate juurdekasvule. „Et oleks hea kool, peab õpetajaid peale tulema. Kogukonna haridustase tõuseb, kui on uusi õpetajaid," sõnas Viise ning lisas, et sellega võidab terve kogukond. Ka Margit Murumägi tõi välja õpilaste säravad silmad, alustades tööd uute pedagoogidega. Vallo Sokk kõneles uuest füüsilisest õpikeskkond. „Kas kõik peab olema uus? Me tahaks, et vanale osale saaks uut juurde põimida," sõnas Sokk. Mõeldi nii väliklassidele, ruumide valgusküllasemaks ning mugavamaks muutmisele, et iga õpilane saaks seal nii õppida, kui ka leida koht, kus hetkeks maha istuda. „Laste ehe emotsioon on tuluna kõige olulisem," sõnas Sokk.

Ingrid Vaikmaa meeskonna teemaks oli „Gümnasisti individuaalne õpitee". Ingrid Vaikmaa ja Anneli Raud esitasid grupi põhieesmärgi, milleks oli valmistada õpilased ette toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse ja usaldusväärse kodanikuna, kes on leidnud endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda enda edasine haridustee. Meeskonna esindajad toovad välja mentorluse olulisuse. „Mentor lähtub õpilase huvist ning sellest lähtuvalt tehakse otsus," sõnas Raud. Kvaliteetsest gümnaasimiharidusest kõneles Juhan Viise. „Meie väiksus annab olulise eelise, et asju teha," sõnas ta. Välja käidi mõte kaasata õpetajaid mujalt koolidest, tuues nad näiteks e-õppena õpilasteni. „Ülimalt tähtis on, et läbi projektõppe jõutakse käega katsutavate tulemusteni," ütles Viise.

Atraktiivne ja arengule suunatud õpetajate toetussüsteemist rääkis Mati Tiiter. „Õpetaja on vähemalt kaks keskkonda. Üks on koolis sees ja teine koolist väljas. Oluline on, et tugimeeskond oleks mõlemas," sõnas Tiiter. „Me kõik kujundame oma valla mainet, kooli mainet ja õpetaja mainet. Õpetaja peab koolimajas ennast hästi tundma," peab Tiiter tähtsaks. „Tugev põhiharidus uues majas" teema oli Kairit Pihlaku meeskonnal. „Põhikool on kõige pikem aeg, mis tuleb veeta ühes kohas," sõnas ta. Lisaks peeti oluliseks, et lapsevanema süda oleks rahul ning lapse eripäraga arvestatakse.

Õpilased Berti Purk ja Maris Piispea esitlesid teemat „Transporditugi gümnasistidele gümnaasiumidesse". Oluline peeti ohutut, meeldivat ja mugavat transport. Lisaks leiti, et heaks maineks ning Kadrinasse tulevatele peredele tähtsaks peetakse ka transpordivõimalusi mujal asuvatesse õppeasutustesse.

Päeva lõpetades arutati rühmatööna Kadrina keskkooli toimimise ressursse, väärtuspakkumisi ja kasusaajaid. „Tehtud töö juures ei tohi unustada neid positiivseid mõtteid, vaid need tuleb kõik endaga kaasa võtta," sõnas moderaator Aivar Soe. Koosoleku lõpus otsustati ühiselt edasi minna kahe arengustsenaariumiga: tugev põhiharidus ja uus kvaliteetne gümnaasium ning tugev põhikool.

 

Juhan Viise avakõne, 15.08.20

Tervist kõigile, eriti nüüd Corona-ajastul!

Sümbol, mis püsib: Kreutzwald, Faehlmann ja Nocks võtsid tõusta Vallimäe nõlvale , et anda koos vanne: ajada Eesti asja kuni surmani – sündis Viru vanne.

See oli ajal, mil kindlasti oleks hariduse saanud eesti soost mehel olnud mõistlik sulanduda saksa või vene kogukonda ning mitte tegeleda väikese ja allasurutud Eesti maarahva keele- ja kultuurilooga. Need mehed ei teinud aga seda, mis oleks mõistlik olnud vaid tegutsesid südame järgi.

Tõenäoliselt ilma Faehlmanni ja Kreutzwaldi esialgu idealistlikuna näiva pühendumise ja sellele vastava elutööta ei kõneleks me täna eesti keelt ega saaks elada oma Eesti Vabariigis.

 

Miks me täna siin oleme?

  • Küllap selleks, et koguda tarkust, mis Kadrinale parim ja kuidas seda saavutada
  • Küllap selleks, et mõista seejärel, kas on meil siis piisavalt seda tarkust, tahet ja loovat energiat, et vastuvoolu ujuda, teha Kadrina suuremaks ning jätkata Kadrinas gümnaasiumihariduse andmist
  • Küllap selleks, et mõista, kas meil on piisavalt julgust ja järjekindlust enda tehtud otsused ka ellu viia
  • Küllap selleks, et mõista, kas oskame oma tegevust hoida fookuses ning mitte lasta end kallutada erinevatest külgtuultest s.h. populismist, kitsarinnalisest poliitikast ja isiklikest ambitsioonidest

 

Me teame, et gümnaasiumi Kadrinas saab edasi pidada vaid sel juhul kui siin pole mitte lihtsalt hea kool vaid kui see on eriliselt hea kool! Me teame, et järgmisest viiest kuust sõltub, mis saab gümnaasiumiharidusega Kadrinas edasi. Me teame, et väga häid tulemusi saab üksnes erakordse pingutuse ja julgete otsuste toel.

 

Ellen Niit kirjutab Viru vandes:

Viru vannet andma ei kõlba
Linnamäele üksainuke mees.

On vähemalt kolme vaja,
kelle meel on nii vaeva all,
et veel kord üle halli aja
seista hallika taeva all –

ja vanduda: mina suudan!
ja lausuda: mina pean!
ja tõotada: mina muudan!
ja peaasi – ma tean, ma tean!

 

Meid on enam kui kolm ja otsime koos vastust ja lahendust: kas suudame, kas peame, kas muudame, kas teame!

 

Juhan Viise

 

"Kadrina hariduselu 2030 - mis oleks, kui...?"

Täna, 15. augustil toimusid Kadrina huvikeskuses hariduskogu mõttetalgud, mis kandsid nime „Kadrina hariduselu 2030 – mis oleks, kui…?". Mõttetalgutel osalesid 33 kogukonna mitmete osapoolte esindajad ning kaasatud olid parimad jõud töörühmade liikmete näol, kellega koos keskenduti eesmärgile. Mõttetalgud viidi läbi tegevusmudeli meetodil, mis võimaldab pakkuda rohkelt häid ideid arenguks, analüüsida, valida tunnused ideede hindamiseks, uurida ja hinnata pakutud ideid. 

Hommik algas Kadrina keskkooli füüsilise seisuga tutvumisega, mille käigus tõi direktor Arvo Pani välja kooli suurimad plussid ja miinused.

Mõttetalgute sissejuhatavas osas sõnas hariduskogu ellukutsuja Juhan Viise, et tänasel kokkusaamisel otsitakse ühiselt vastust järgmistele küsimustele: kas me suudame, kas me peame, kas me muudame ning kas me teame. Viise küsimused olid tõstatatud Ellen Niidu „Viru vanne" põhjal. „Hariduskogu koondab kõiki kooli tegemistega seotud struktuure," sõnas Viise ning lisas „oleme püüdnud luua platvormi, kus kõik asjaosalised saaksid kaasa rääkida. Garanteerime, et otsuste tegemisel ei ole keegi kõrvale jäänud."

Tänane päev oli pühendatud mõtte- ja rühmatööle. „Teie olete täna siin, te olete patrioodid. Te räägite kaasa ja see on väga oluline," kiitis moderaator Aivar Soe kõiki kohal viibijaid. Moderaatori eestvedamisel toimusid aktiivsed ajurünnakud, mille käigus hoiti fookust ning pakuti välja huvitavaid ideid kolmeks erinevaks strateegiliseks arengusuunaks.

Hariduskogu tegevuse eesmärk on konstruktiivsete arutelude kaudu leida Kadrina kogukonna enamust rahuldav konsensus Kadrina keskkooli arengu küsimuses, kaasates selleks kõiki asjasse puutuvaid osapooli.

 

Kokku tulnud hariduskogu tegi algust haridusteemaliste koosolekutega

Teisipäeval, 30. juunil toimus Kadrina vallamaja saalis Kadrina Hariduskogu koosolek, kus arutati Kadrina koolielu teemadel. Koosolekut modereeris Aivar Soe ning osalesid Madis Viise, Mati Tiiter, Kairit Pihlak, Arvo Pani, Ingrid Vaikmaa, Margit Murumägi, Jürgen Lankei, Ain Suurkaev, Vallo Sokk, Rein Sikk ja Juhan Viise.

Koosolekul andis Kadrina Keskkooli direktor Arvo Pani ülevaate keskkooli hetkeolekust ning arenguvaadetest. „Tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse võti on tehnoloogiaõpetuse rakendamine alates põhikooli esimesest astmest," sõnas direktor ning andis teada kõikide kooliastmete tehnoloogia alastest arengutest. „Tulevikus võiks olla Kadrina Keskkool tehnoloogiakool," leiab Pani. Direktori sõnul on oluline tegeleda kooli turundamisega ning esmatähtis on kooli füüsiline õpikeskkond.

Aivar Soe tutvustas tegevusmudeli metoodikat, mis kirjeldab loogikat kuidas organisatsioon loob, edastab ja talletab väärtuseid.

Hariduskogu rollist valla hariduse arengutes kõneles Juhan Viise ning pani südamele, et nüüd on aeg, kus kõik saavad sõna sekka öelda, et vastu võetud otsused oleksid parimad. „Kogu hariduskogu tegevus ja sealt tulev informatsioon peab olema kõikidele avalik, kuid professionaalne," sõnas Viise.

Ühise rühmatööna selgitati välja hariduskogu tegevuse eesmärk. Lisaks jagati koosolekul hariduskogu tegevuseks vajalikku informatsiooni, kokku lepiti II poolaasta tegevuste plaanid ning arutati augustikuus laiendatud mõttetalgute sisu, aeg, koht ja korraldus. Järgmine hariduskogu koosolek toimub 15. augustil ning sellest võtavad osa kõik hariduskogu liikmed.

„Tulevik algab juba täna – head algust," sõnas Soe.

 

Kadrina Hariduskogu loomise idee ajendiks oli 25.jaanuaril toimunud valla hariduskonverents „Kadrina 2030 – millist kooli me tahame?"

 

Kadrinas on loomisel hariduskogu

Hariduskogu on kodanikualgatus, mis koondab ühise laua taha Kadrina Keskkooliga seotud organisatsioonid ja sihtgrupid. 

Ettevõtja Juhan Viise algatusel on loomisel Kadrina hariduskogu, mille eesmärgiks on keskkooli arenguks kõigi osapoolte koostöö ja parima kompetentsi kaasamine. Hariduskogusse kuuluvad 11 liiget: volikogu esimees Madis Viise, hariduskomisjoni esimees Mati Tiiter, vallavanem Kairit Pihlak, Kadrina Keskkooli direktor Arvo Pani, keskkooli õppealajuhataja Ingrid Vaikmaa, kooli hoolekogu esimees Margit Murumägi, õpilasesinduse president Karolin Kaasik, vilistlaskogu esimees Ain Suurkaev, Kadrina valla elanik Rein Sikk ja hariduskogu ellukutsuja Juhan Viise ning kooli lastevanemate esindaja, kes lastevanemate loodud ühenduse poolt nimetatakse 4. märtsiks.

Igal hariduskogu liikmel on võimalus enda ümber koondada töörühm, kes omakorda saavad anda sisendi ideedeks ja arvamusteks hariduskogu liikmele. Esimene hariduskogu koosolek koos töörühmadega toimub 14. märtsil, kus lepitakse täpsemalt kokku edasise tegevuse eesmärgid, töökorraldus ja väljundid.

Juhan Viise sõnul on kõigi osapoolte eesmärgistatud koostöö ja objektiivne informeeritus edu alus.

Kadrina vallavanema Kairit Pihlaku hinnangul on hariduskogu loomine suurepärane näide, kuidas kogukonna aktiivsed liikmed panustavad ühise suure eesmärgi nimel. „Usun, et hariduskogu tegevusest kasvavad välja uuenduslikud ideed ja konkreetne tegevuskava, kuidas pidevalt arenevas maailmas luua Kadrinasse Eesti parim kool" ütles Pihlak.

 

Hariduskohviku ettekanded

Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar - Ida-Virumaa hariduskogemus

Haljala vallavolikogu aseesimees Margus Punane - Koolivõrgu korrastamisest Haljalas

 

 

Haljala vallavolikogu aseesimees Margus Punane: „Koolivõrgu korrastamisest Haljalas”.

Margus Punane on sündinud Haljalas, kus ka jätkuvalt elab. Punane on lõpetanud Haljala keskkooli 1987. aastal III lennus, lisaks on olnud kooli hoolekogu liige üle 10 aasta nii vilistlaste kui ka volikogu esindajana, hetkel aga lapsevanemate esindajana.

Aastail 2009-2017 oli Haljala vallavolikogu esimees, täna ühinenud Haljala valla volikogu aseesimees, sotsiaalkomisjoni esimees. Lisaks ka EELK Haljala Püha Mauritiuse koguduse juhatuse esimees.

Margus Punane räägib koolivõrgu korrastamisest Haljalas. Nimelt - mis eelnes gümnaasiumiosa sulgemisele? Miks otsustati seda teha? Kas otsus tuli valutult? Kuidas vallarahvas sellesse suhtus? Mida arvatakse sellest täna?

 

Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar

Esimese hariduskohviku külaliseks on Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar, kes räägib Ida-Virumaa hariduskogemustest.

Rahvaarvult Kadrina vallaga võrreldava Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar Ida-Virumaalt omab 16 aasta pikkust omavalitsusjuhi kogemust.

On töötanud Toila, Jõhvi ja Mäetaguse vallavanemana. Olnud Jõhvi riigigümnaasiumi rajamise üks algatajatest ning olnud seotud koolivõrgu ümberkorraldamisega Toila vallas ja Tudulinnas. Alutaguse vallas tegutseb Reinar Halliku Korvpallikoolile koduks olev Iisaku Gümnaasium.

Võhmar räägib hariduse kulukusest, ümberkorraldusestest, headest saavutustest ning kehvadest õppetundidest.

Foto: Erakogu

 

Hariduskohvik, 13. veebruaril

Head haridushuvilised, alustame hariduskohvikute sarjaga! Esimeses kohvikus on külalisteks Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar ja Haljala volikogu aseesimees Margus Punane.

 Esimene hariduskohvik toimub neljapäeval, 13. veebruaril kell 18.00 Kadrina raamatukogus

Esimesed külalised räägivad oma valla hariduselu korraldamise võitudest ja kaotustest. Vestlust juhib Ain Suurkaev. Kohvikust on ülekanne vallaveebis.

Arutame koos, mõtleme koos. Mida rohkem teame, seda kindlamalt saame kujundada tulevikku.

Kõik on väga oodatud küsima ja kaasa rääkima.

 

Kairit Pihlak

Kadrina vallavanem

 

Tänusõnad

Head Kadrina hariduskonverentsil esinejad, osalejad, vaatajad ja kaasaelajad - täname teid Kadrina rahvale väga olulise hariduse tuleviku üle kaasa mõtlemise eest.

Aitäh külalistele - Robert Lippin, Ülle Matsin ja Triin Lõbu vaatevälja avardamise eest. Aitäh Arvo Panile, Juhan Viisele ja Mati Tiiterile oma nägemuse tutvustamise eest. Tänud sisuka paneeldikussiooni eest Ain Suurkaev, Liina Suurkivi, Hegi Soosaar, Karl Lindam ja Aleksandra Saar. Tänud sõna sekka ütlemast Andres Taimla, Madis Lepiksaar, Marko Teiva, Laili Konist, Pearu Nukk,  Risto Murumägi ja teised.

Aitäh Kadrina Keskkooli õpilastele Mia Leemets, Marie-Eliise Marton, Karolin Kaasik ja Katariina Ling korraldamisel appi tulemast ja sõna sekka ütlemast. Eriline tänu Rein Sikk – ideest teostuseni.

Tänud valla meeskonnale - Aare Purk (veebiülekanne), Maris Aros (korraldus) ja Andres Nukk (dekoratsioon), Marge Schwindt (lastehoid), Ahto-Lembit Lehtmets (reklaam ja võõrustamine), Lisete Laisaar (fotod).

Üks on kindel - kool on meile oluline ja see peab olema parim.

 Arutelud jätkuvad, kohtume 13. veebruaril kell 18 hariduskohvikus Kadrina raamatukogus.

Madis Viise, Kadrina vallavolikogu esimees

Kairit Pihak, Kadrina Vallavanem

 

Hariduskonverentsi ülekanne

Hariduskonverentsi ettekanded

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin - "Koolivõrgu seisust ja suundumustest"

Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Matsin - "Gümnaasiumihariduse väljakutsed. Viljandi Gümnaasiumi kogemus"

Kadrina vallavanem Kairit Pihlak - "Milline kool on õppijale parim? - visioon ja võimalused"

Kadrina Keskkooli direktor Arvo Pani - "Kadrina Keskkool 2030"

Ettevõtja Juhan Viise - "Piirangud ja võimalused - Kadrina Keskkool 2030"


Vaba mikrofoni ettekanded:

 

Hariduskonverentsi ajakava

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

AJAKAVA:

11.00

  • Tervitab Kadrina vallavolikogu esimees Madis Viise
  • Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin – „Koolivõrgu seisust ja suundumustest"
  • Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Matsin – „Gümnaasiumihariduse väljakutsed. Viljandi Gümnaasiumi kogemus"
  • Jõgeva Põhikooli direktor Triin Lõbu – „Põhikool kui atraktiivne õpikeskkond?"
  • Kadrina vallavolikogu hariduskomisjoni esimees Mati Tiiter – „Kadrina vallavolikogu hariduskomisjoni seisukohad"

12.45

kohvipaus

13.00

  • Kadrina vallavanem Kairit Pihlak – „Milline kool on õppijale parim? – visioon ja võimalused"
  • Kadrina Keskkooli direktor Arvo Pani – „Kadrina Keskkool 2030"
  • Ettevõtja Juhan Viise – „Piirangud ja võimalused – Kadrina Keskkool 2030"
  • Vaba mikrofon

14.40

kohvipaus

15.00

  • Paneeldiskussioon – Arvo Pani, Ain Suurkaev, Liina Suurkivi, Hegi Soosaar, Karl Lindam ja Aleksandra Saar
  • Vaba mikrofon

15.50

lõppsõna – Kadrina Keskkooli õpilane Marie-Eliise Marton

 

Ettekannete pikkus 15 minutit.

Küsimusteks on iga sõnavõtu järel 10-15 minutit.

Vaba mikrofoni sõnavõttude pikkus 3 minutit.

 

Kadrina arutab kohaliku hariduse üle küsides: „Kadrina 2030 – millist kooli me tahame?”

Laupäeval, 25. jaanuaril toimub Kadrina rahvamajas Lääne-Virumaal valla hariduskonverents pealkirjaga „Kadrina 2030 – millist kooli me tahame?"

„Konverentsiga kutsume kogukonda üles pead kokku panema ja koos läbi arutama, mis on need võtmed, millega avame valla õpilastele uksed oma tuleviku kujundamiseks kõige paremal moel ja mida me igaüks selleks teha saame," lausus Kadrina vallavanem Kairit Pihlak.

Kõigile huvilistele avatud hariduskonverents on esimene avalik arutelu teemal, kuhu suunda haridus võiks Kadrina kandis liikuda. Kadrina valla arengukavas on kirjas, et koostöös kogukonnaga töötatatakse välja strateegia konkurentsivõimelise hariduse tagamiseks. Konverents ongi strateegia koostamise stardipauguks ja arutelude alguseks.

„Igaüks peab saama oma arvamuse välja öelda ja see on väga oodatud," rõhutas vallavanem Kairit Pihlak tänades neid, kes on osalenud hariduse tulevikku puudutavates allkirjade kogumise aktsioonides. „Nüüd ongi aeg kokku tulla ja arutleda sellegi üle, kuidas iga aktiivne kodanik saaks Kadrina haridusse panustada."

25. jaanuaril toimuval konverentsil esinevad Kadrina Keskkooli direktor Arvo Pani, ettevõtja ning festivali CADrina käivitaja Juhan Viise, vallavolikogu hariduskomisjoni juht Mati Tiiter. Eesti hariduselu olukorda tutvustab haridusministeeriumi asekantsler Robert Lippin. Jõgeva Põhikooli direktor Triin Lõbu ja Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Matsin räägivad oma kogemustest õpikeskkondade loomisel.

Algselt olid ettekanneteks kohale palutud ka esinejad Haljalast ja Alutaguselt, kes räägiksid  oma hariduselu korraldamise võitudest ja kaotustest. Et anda laupäeval Kadrina rahvale rohkem aega küsida ja arutleda kutsutakse naabrid rääkima 13. veebruaril Kadrinas tegevust alustavasse hariduskohvikusse.

Laupäevase hariduskonverentsi kell 15 algavas paneeldiskussioonis on laval kohalikud kooliga seotud arvamusliidrid alates direktsioonist ja vilistlastest koos tänaste õpilaste esindajaga. Avatud on ka vaba mikrofon.

Konverentsi, mis on kavandatud kestma 11.00-15.55 modereerib kadrinlane, Maalehe ajakirjanik Rein Sikk.

Konverents on otseülekandes jälgitav valla koduleheküljel.

 

Tutvustame hariduskonverentsi esinejaid ja ettekandeid

Kadrina vallaveebis ja sotsiaalmeedias hakkavad ilmuma nii hariduskonverentsil esinejate kui ka ettekannete lühitutvustused. Ilmumine on laekumisejärjekorras, seega on peagi põhjust siia tagasi tulla.

Kohtumiseni 25. jaanuaril rahvamajas!

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin räägib koolivõrgu seisust ja suundumustest

Robert Lippin on Haridus- ja Teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse ning koolivõrgu asekantsler. Omab ka koolijuhi kogemust, sest on juhtinud Saue Gümnaasiumi. Aga ka SA-d Innove ja Riikliku Eksami ja Kvalifikatsioonikeskust, samuti töötanud Kaitseministeeriumis.

Tal on magistrikraadile vastav kvalifikatsioon õigusteaduses Tartu Ülikoolist ning magistrikraad ärijuhtimises Tallinna Tehnikaülikoolist.

Robert Lippin on konverentsil avamas nii öelda suurt plaani täna kogu Eesti hariduses ja koolivõrgus toimuvast.

Foto: Erakogu

Vallavolikogu hariduskomisjoni esimees Mati Tiiter: “Kadrina vallavolikogu hariduskomisjoni seisukohad ”

Olen Kadrina Keskkooli vilistlane aastast 1978. Olen lapsevanem, 4 last on lõpetanud Kadrina  Keskkooli.

Kadrina vallavolikogu liige alates 2003. aastast. Volikogus erinevate komisjonide liige ja esimees samast ajast.

Mu ettekande pealkiri on "Kadrina vallavolikogu hariduskomisjoni seisukohad". Sisuks see, et otsuseid Kadrina valla hariduselu tulevikust teevad meie valla informeeritud ja teadlikud inimesed, mitte ainult tabelid ja numbrid!

Foto: Erakogu

 

Jõgeva Põhikooli direktor Triin Lõbu: „Põhikool kui atraktiivne õpikeskkond?”

Eluülikool on võrdse tähtsusega minu TÜ eesti filoloogi ja hariduskorralduse õpingute kõrval. Mind käivitavad keerulised olukorrad ning naudin lahenduste poole liikumist. Õppimaks mõistma asja sisu, olen sageli sukeldunud tundmatusse: näiteks täiskasvanutele mõeldud eesti keele kursusi Ida-Virumaal hakkasin läbi viima korraliku vene keele oskuseta.

Kolme aasta pikkune võrratu kooli juhtimise kogemus on andnud mulle võimaluse viia lõpule Jõgeva põhikooli uue koolimaja ehitus. Tööelust tekkivaid pingeid aitab maandada joogaõpetaja väljaõpe ning praktika.

Kuigi põhikooli ja gümnaasiumiastme sihiseade on erinev - praegune suund on eraldiseisev gümnaasium -, ei ole ma veendunud haridusreformi pooldaja. Eesmärk on ju kvaliteetne haridus, mitte olnust iga hinna eest kinni hoidmine. Siiski näen ka eraldiseisval põhikoolil väga palju eeliseid. Milline on põhikooli roll ja milliseid võimalusi põhikool pakub, sellest räägin seitse aastat tagasi loodud Jõgeva põhikooli näitel.

Foto: Erakogu

 

Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Matsin: „Gümnaasiumihariduse väljakutsed. Viljandi Gümnaasiumi kogemus.”

Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Matsin: „Gümnaasiumihariduse väljakutsed. Viljandi Gümnaasiumi kogemus."
Olen kooliga olnud seotud kogu oma teadliku elu. Kooliõpetajana olen töötanud 16 aastat, umbes sama kaua olen töötanud lektorina ja koolimeeskondade koolitajana. Viljandi Gümnaasium asutamisleping allkirjastati 2010. Kool alustas tegevust 2012, tegemist oli esimene Eestis käivitatud riigigümnaasiumiga. Tänaseks oleme leidnud kogukonna heakskiidu ja tunnustuse.
 

Kadrina Keskkooli direktor Arvo Pani: "Kadrina Keskkool 2030"

Olen alates 2000. aastast Kadrina Keskkooli direktor. Ühtaegu ka Lääne-Virumaa Haridusjuhtide Liidu juhatuse esimees. Olles piisavalt kaua töötanud hariduse valdkonnas, mõistan valdkonna olulisust.

Minu esitluse teemaks on: "Kadrina Keskkool 2030"

Täpsemalt – keskkool või põhikool? Haridus on omavalitsuse üks alussambaid, on kohaliku elu arengu, kvaliteedi ja tuleviku mõjutaja. Kiirustatud, läbimõtlemata ja enneaegsed otsused võivad kaasa tuua pöördumatu kahju, seades ohtu omavalitsuse jätkusuutlikkuse.

Foto: Erakogu

 

Ettevõtja Juhan Viise: „Piirangud ja võimalused – Kadrina Keskkool 2030”

Juhan Viise on ettevõtja AS-is Aru Grupp. Kadrina Keskkooli 23. lennu vilistlane aastast 1983. Juhan Viise astub hariduskonverentsil ülesse teemaga "Piirangud ja võimalused - Kadrina Keskkool 2030".

Foto: Erakogu

 

 

Kadrina vallavanem Kairit Pihlak: „Milline kool on õppijale parim? – visioon ja võimalused”

Kairit Pihlak on õppinud Aluvere 8-kl koolis ja Rakvere 1. Keskkoolis. Lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuuriteaduskonna ja Tallinna Tehnikaülikoolis haldusjuhtimise magistriõppe.

Töötanud hariduspõllul tantsuõpetjana, huvikooli juhina, õpetanud põhikoolis ühiskonnaõpetust, kureerinud abilinnapeana Rakveres haridusvaldkonda.

Kahe poja täiskavanuks saamise teel omab lapsevanemana kogemusi erinevate koolide ja hariduse omandamise viisidega. Tänaseks on vanemast pojast saanud ajakirjanik ja noorem õpib inseneriks. Kairit on aastaid jälginud Eesti hariduspoliitika kujunemist, elanud kaasa haridusuuendustele ning huvitunud tänapäevastest õpimeetoditest, mis teevad õpilastele õppimise huvitavaks ning õpetaja töö inspireerivaks.

Kairit Pihlaku ettekanne näitab, et ambitsioonikus tuleviku hariduses ei pruugi olla ainult õpitulemuste pingerida.

Milline kool on õppijale parim, et ta kujuneks enesekindlaks, iseseisva mõtlemise, laia silmaringi ja avatud suhtemisega inimeseks – just nii nagu Kadrina kooli lapsevanemad oma soove on väljendanud?

Meil tuleb kogukonnana lahti mõtestada hariduse sisu ja vorm, et edasi liikuda parimate lahendustega eelkõige õppiija huve silmas pidades.

Sissejuhatuseks vaatame üle õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate visioonid ning valla võimalused nende elluviimiseks.

Foto: Kodukant

 

Virumaa Teataja: "Kas riigigümnaasium neelab osa koole?"

8. jaanuaril ilmus Virumaa Teatajas artikkel pealkirjaga "Kas riigigümnaasium neelab osa koole?", andes ülevaate maakonna haridusasutustest ning 2022. aastal Rakveres avatavast riigigümnaasiumist. Loe artiklit lähemalt.

Täpsustuseks Virumaa Teataja artiklis välja toodud arvudele, on all olevas tabelis maakonna gümnasistid statsionaarses õppes 2019/2020 õppeaastal:

 

Kadrina Keskkool

111

Vinni-Pajusti Gümnaasium

55

Tapa Gümnaasium

68

Rakvere Reaalgümnaasium

214

Rakvere Gümnaasium

203

Tamsalu Gümnaasium

62

Väike-Maarja Gümnaasium

53

Kunda Ühisgümnaasium

48

Rakvere Eragümnaasium

102

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Allikas: www.haridussilm.ee

 

 

Jaanuar toob hariduskonverentsi

Jaanuar toob Kadrinasse hariduskonverentsi. Milleks?

Kairit Pihlak, Kadrina vallavanem

Edastan kõigile Kadrina valla hariduslembestele inimestele kutse hariduskonverentsile, mis toimub 25. jaanuaril. Olete oodatud!

Nüüd aga kavandatust pikemalt.

 

Hariduskonverents „Kadrina 2030 – millist kooli me tahame?"

*Kas meil on oma tahtmisteks raha ja tarkust ja rahvast? Mida teevad naaberkoolid ja naabervallad? Mis on mujal koolireformi võidud ja kaotused? Kas homme on me reaalsus keskkool, gümnaasium, põhikool või ametikool?*

Laupäeval, 25. jaanuaril kell 11-15.55 Kadrina rahvamajas, vaba pääs kõigile!

Oodatud on õppurid, lapsevanemad, õpetajad, vallavolinikud, kõik vallakodanikud ja huvilised kaugemaltki. Otseülekanne vallaveebis.

• Ettekanded kodu- ja naabervaldadelt, keskkooli juhtkonnalt, teistelt koolidelt lähedalt ja kaugelt, haridusministeeriumilt, vallavolinikelt.

• Paneeldiskussioon • Küsimused • Vaba mikrofon •

Modereerib Rein Sikk rein.sikk@maaleht.ee

Ole kursis, lisainfo ettekannete ja ettekandjate kohta täieneb jooksvalt.

Soovid kaasa lüüa? Vallavanem Kairit Pihlak ootab ettepanekuid: kairit.pihlak@kadrina.ee.

 

Arengukava sätestab

Tarvilise taustana mainin, et Kadrina valla arengukavas oleme eesmärgiks seadnud konkurentsivõimelise hariduse võimaldamise valla õpilastele erinevates kooliastmetes, samuti kaasaegse õpi- ja töökeskkonna loomise. Selle saavutamise üheks tegevuseks on Kadrina koolihoone renoveerimine atraktiivseks terviklahendusega õpikeskkonnaks.

Olulised on ka Eesti riigi haridusstratreegilised eesmärgid aastani 2035. Väljavõtteid:

• Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning võimaldavad sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel. Õppekeskkonnad toetavad kvaliteetset ja tulevikku suunatud haridust, suureneb haridustaristu ühiskasutus ja ressursitõhusus.

• Õpe on õppijakeskne ja tulevikku vaatav ning aitab õppijal elus hästi hakkama saada. Õpe on õppijaid ja õpetajaid võimestav, valikuvabadust ja vastutuse võtmist toetav.

• Õpivõimalused on vastavuses tööturu arenguvajadustega.

 

Kogukond arutab

Nüüd on strateegiliste otsuste tegemiseks valla tasandil vaja analüüsida tegevuskeskkonda ja trende, pidada nõu sihtgruppidega ning arvestada kogukonna arvamusega.

Hariduskonverents „Kadrina 2030 – millist kooli me tahame?" on esimene avalik arutelu hariduse tulevikust.

Kõik mõtted avatud dialoogiks on teretulnud, et kaaluda kogukonna soove ja võimalusi nende elluviimiseks.

Peame omavahel kokku leppima, milliseid valikuid teeme ja kuidas nendega toime tuleme.

Taustaks ja järelemõtlemiseks veel andmeid:

  • Viimase 10 aasta jooksul on Lääne-Virumaal gümnaasiumiastmes õppijate arv vähenenud 1500-lt 900-le. Rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb Lääne-Virumaal 2040. aastaks 15-18-aastaste ehk gümnaasiumiealiste arv kolmandiku võrra.
  • 2022 avab uksed Rakvere riigigümnaasium 540-le õpilasele. Riigigümnaasiumis õpivad ainult gümnaasiumiastme õpilased, õppemeetodid ja valikud on mitmekesised, näiteks saab kursuseid valida riigigümnaasiumitest üle Eesti.
  • Kadrina Keskkool on õpitulemuste poolest Lääne-Virumaal pidevalt esimeste hulgas. Inseneriõppe baasteadmiste andmisel omab kool rohkem kui 10 aastast kogemust.
  • Vallavalitsus on alustanud koostöös Eesti Arhitektide Liiduga lähteülesande koostamist koolimaja renoveerimiseks terviklikuks kaasaegseks õpikeskkonnaks. Oma nägemuse selle loomiseks on andnud õpetajad, õpilased ja lapsevanemad.
  • Kooli täielik renoveerimine koos sporditaristu ja staadioniga maksab hinnanguliselt 9-10 miljonit eurot.
  • Kaalumist väärib ka toetuse taotlemine kooli renoveerimiseks järgmisest Euroopa Liidu struktuuritoetuste perioodist 2021-2027. Lõppeval perioodil on selle meetme toel tehtud otsuseid 34 põhikooli renoveerimiseks või ehitamiseks. Osad on valmis, osad on töös.

 

Hoiame kogu jaanuari jooksul haridushuvilisi vallaveebi ja valla sotsiaalmeedia kaudu kursis nii konverentsile esinema tulijatega, kui ka nende esitatu põhiteesidega.

Aga, mis hetkel kõige tähtsam: kuupäev 25. jaanuar märkmikusse kirja!