Hariduskonverentsi ülekanne

 

Hariduskonverents „Kadrina 2030 – millist kooli me tahame?" ülekanne on järelvaadatav alates esmaspäevast, 27. jaanuarist.

 

Hariduskonverentsi ajakava

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

AJAKAVA:

11.00

  • Tervitab Kadrina vallavolikogu esimees Madis Viise
  • Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin – „Koolivõrgu seisust ja suundumustest"
  • Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Matsin – „Gümnaasiumihariduse väljakutsed. Viljandi Gümnaasiumi kogemus"
  • Jõgeva Põhikooli direktor Triin Lõbu – „Põhikool kui atraktiivne õpikeskkond?"
  • Kadrina vallavolikogu hariduskomisjoni esimees Mati Tiiter – „Kadrina vallavolikogu hariduskomisjoni seisukohad"

12.45

kohvipaus

13.00

  • Kadrina vallavanem Kairit Pihlak – „Milline kool on õppijale parim? – visioon ja võimalused"
  • Kadrina Keskkooli direktor Arvo Pani – „Kadrina Keskkool 2030"
  • Ettevõtja Juhan Viise – „Piirangud ja võimalused – Kadrina Keskkool 2030"
  • Vaba mikrofon

14.40

kohvipaus

15.00

  • Paneeldiskussioon – Arvo Pani, Ain Suurkaev, Liina Suurkivi, Hegi Soosaar, Karl Lindam ja Aleksandra Saar
  • Vaba mikrofon

15.50

lõppsõna – Kadrina Keskkooli õpilane Marie-Eliise Marton

 

Ettekannete pikkus 15 minutit.

Küsimusteks on iga sõnavõtu järel 10-15 minutit.

Vaba mikrofoni sõnavõttude pikkus 3 minutit.

 

Kadrina arutab kohaliku hariduse üle küsides: „Kadrina 2030 – millist kooli me tahame?”

Laupäeval, 25. jaanuaril toimub Kadrina rahvamajas Lääne-Virumaal valla hariduskonverents pealkirjaga „Kadrina 2030 – millist kooli me tahame?"

„Konverentsiga kutsume kogukonda üles pead kokku panema ja koos läbi arutama, mis on need võtmed, millega avame valla õpilastele uksed oma tuleviku kujundamiseks kõige paremal moel ja mida me igaüks selleks teha saame," lausus Kadrina vallavanem Kairit Pihlak.

Kõigile huvilistele avatud hariduskonverents on esimene avalik arutelu teemal, kuhu suunda haridus võiks Kadrina kandis liikuda. Kadrina valla arengukavas on kirjas, et koostöös kogukonnaga töötatatakse välja strateegia konkurentsivõimelise hariduse tagamiseks. Konverents ongi strateegia koostamise stardipauguks ja arutelude alguseks.

„Igaüks peab saama oma arvamuse välja öelda ja see on väga oodatud," rõhutas vallavanem Kairit Pihlak tänades neid, kes on osalenud hariduse tulevikku puudutavates allkirjade kogumise aktsioonides. „Nüüd ongi aeg kokku tulla ja arutleda sellegi üle, kuidas iga aktiivne kodanik saaks Kadrina haridusse panustada."

25. jaanuaril toimuval konverentsil esinevad Kadrina Keskkooli direktor Arvo Pani, ettevõtja ning festivali CADrina käivitaja Juhan Viise, vallavolikogu hariduskomisjoni juht Mati Tiiter. Eesti hariduselu olukorda tutvustab haridusministeeriumi asekantsler Robert Lippin. Jõgeva Põhikooli direktor Triin Lõbu ja Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Matsin räägivad oma kogemustest õpikeskkondade loomisel.

Algselt olid ettekanneteks kohale palutud ka esinejad Haljalast ja Alutaguselt, kes räägiksid  oma hariduselu korraldamise võitudest ja kaotustest. Et anda laupäeval Kadrina rahvale rohkem aega küsida ja arutleda kutsutakse naabrid rääkima 13. veebruaril Kadrinas tegevust alustavasse hariduskohvikusse.

Laupäevase hariduskonverentsi kell 15 algavas paneeldiskussioonis on laval kohalikud kooliga seotud arvamusliidrid alates direktsioonist ja vilistlastest koos tänaste õpilaste esindajaga. Avatud on ka vaba mikrofon.

Konverentsi, mis on kavandatud kestma 11.00-15.55 modereerib kadrinlane, Maalehe ajakirjanik Rein Sikk.

Konverents on otseülekandes jälgitav valla koduleheküljel.

 

Tutvustame hariduskonverentsi esinejaid ja ettekandeid

Kadrina vallaveebis ja sotsiaalmeedias hakkavad ilmuma nii hariduskonverentsil esinejate kui ka ettekannete lühitutvustused. Ilmumine on laekumisejärjekorras, seega on peagi põhjust siia tagasi tulla.

Kohtumiseni 25. jaanuaril rahvamajas!

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin räägib koolivõrgu seisust ja suundumustest

Robert Lippin on Haridus- ja Teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse ning koolivõrgu asekantsler. Omab ka koolijuhi kogemust, sest on juhtinud Saue Gümnaasiumi. Aga ka SA-d Innove ja Riikliku Eksami ja Kvalifikatsioonikeskust, samuti töötanud Kaitseministeeriumis.

Tal on magistrikraadile vastav kvalifikatsioon õigusteaduses Tartu Ülikoolist ning magistrikraad ärijuhtimises Tallinna Tehnikaülikoolist.

Robert Lippin on konverentsil avamas nii öelda suurt plaani täna kogu Eesti hariduses ja koolivõrgus toimuvast.

Foto: Erakogu

Vallavolikogu hariduskomisjoni esimees Mati Tiiter: “Kadrina vallavolikogu hariduskomisjoni seisukohad ”

Olen Kadrina Keskkooli vilistlane aastast 1978. Olen lapsevanem, 4 last on lõpetanud Kadrina  Keskkooli.

Kadrina vallavolikogu liige alates 2003. aastast. Volikogus erinevate komisjonide liige ja esimees samast ajast.

Mu ettekande pealkiri on "Kadrina vallavolikogu hariduskomisjoni seisukohad". Sisuks see, et otsuseid Kadrina valla hariduselu tulevikust teevad meie valla informeeritud ja teadlikud inimesed, mitte ainult tabelid ja numbrid!

Foto: Erakogu

 

Jõgeva Põhikooli direktor Triin Lõbu: „Põhikool kui atraktiivne õpikeskkond?”

Eluülikool on võrdse tähtsusega minu TÜ eesti filoloogi ja hariduskorralduse õpingute kõrval. Mind käivitavad keerulised olukorrad ning naudin lahenduste poole liikumist. Õppimaks mõistma asja sisu, olen sageli sukeldunud tundmatusse: näiteks täiskasvanutele mõeldud eesti keele kursusi Ida-Virumaal hakkasin läbi viima korraliku vene keele oskuseta.

Kolme aasta pikkune võrratu kooli juhtimise kogemus on andnud mulle võimaluse viia lõpule Jõgeva põhikooli uue koolimaja ehitus. Tööelust tekkivaid pingeid aitab maandada joogaõpetaja väljaõpe ning praktika.

Kuigi põhikooli ja gümnaasiumiastme sihiseade on erinev - praegune suund on eraldiseisev gümnaasium -, ei ole ma veendunud haridusreformi pooldaja. Eesmärk on ju kvaliteetne haridus, mitte olnust iga hinna eest kinni hoidmine. Siiski näen ka eraldiseisval põhikoolil väga palju eeliseid. Milline on põhikooli roll ja milliseid võimalusi põhikool pakub, sellest räägin seitse aastat tagasi loodud Jõgeva põhikooli näitel.

Foto: Erakogu

 

Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Matsin: „Gümnaasiumihariduse väljakutsed. Viljandi Gümnaasiumi kogemus.”

Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Matsin: „Gümnaasiumihariduse väljakutsed. Viljandi Gümnaasiumi kogemus."
Olen kooliga olnud seotud kogu oma teadliku elu. Kooliõpetajana olen töötanud 16 aastat, umbes sama kaua olen töötanud lektorina ja koolimeeskondade koolitajana. Viljandi Gümnaasium asutamisleping allkirjastati 2010. Kool alustas tegevust 2012, tegemist oli esimene Eestis käivitatud riigigümnaasiumiga. Tänaseks oleme leidnud kogukonna heakskiidu ja tunnustuse.
Foto: Erakogu
 

Kadrina Keskkooli direktor Arvo Pani: "Kadrina Keskkool 2030"

Olen alates 2000. aastast Kadrina Keskkooli direktor. Ühtaegu ka Lääne-Virumaa Haridusjuhtide Liidu juhatuse esimees. Olles piisavalt kaua töötanud hariduse valdkonnas, mõistan valdkonna olulisust.

Minu esitluse teemaks on: "Kadrina Keskkool 2030"

Täpsemalt – keskkool või põhikool? Haridus on omavalitsuse üks alussambaid, on kohaliku elu arengu, kvaliteedi ja tuleviku mõjutaja. Kiirustatud, läbimõtlemata ja enneaegsed otsused võivad kaasa tuua pöördumatu kahju, seades ohtu omavalitsuse jätkusuutlikkuse.

Foto: Erakogu

 

Ettevõtja Juhan Viise: „Piirangud ja võimalused – Kadrina Keskkool 2030”

Juhan Viise on ettevõtja AS-is Aru Grupp. Kadrina Keskkooli 23. lennu vilistlane aastast 1983. Juhan Viise astub hariduskonverentsil ülesse teemaga "Piirangud ja võimalused - Kadrina Keskkool 2030".

Foto: Erakogu

 

 

Kadrina vallavanem Kairit Pihlak: „Milline kool on õppijale parim? – visioon ja võimalused”

Kairit Pihlak on õppinud Aluvere 8-kl koolis ja Rakvere 1. Keskkoolis. Lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuuriteaduskonna ja Tallinna Tehnikaülikoolis haldusjuhtimise magistriõppe.

Töötanud hariduspõllul tantsuõpetjana, huvikooli juhina, õpetanud põhikoolis ühiskonnaõpetust, kureerinud abilinnapeana Rakveres haridusvaldkonda.

Kahe poja täiskavanuks saamise teel omab lapsevanemana kogemusi erinevate koolide ja hariduse omandamise viisidega. Tänaseks on vanemast pojast saanud ajakirjanik ja noorem õpib inseneriks. Kairit on aastaid jälginud Eesti hariduspoliitika kujunemist, elanud kaasa haridusuuendustele ning huvitunud tänapäevastest õpimeetoditest, mis teevad õpilastele õppimise huvitavaks ning õpetaja töö inspireerivaks.

Kairit Pihlaku ettekanne näitab, et ambitsioonikus tuleviku hariduses ei pruugi olla ainult õpitulemuste pingerida.

Milline kool on õppijale parim, et ta kujuneks enesekindlaks, iseseisva mõtlemise, laia silmaringi ja avatud suhtemisega inimeseks – just nii nagu Kadrina kooli lapsevanemad oma soove on väljendanud?

Meil tuleb kogukonnana lahti mõtestada hariduse sisu ja vorm, et edasi liikuda parimate lahendustega eelkõige õppiija huve silmas pidades.

Sissejuhatuseks vaatame üle õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate visioonid ning valla võimalused nende elluviimiseks.

Foto: Kodukant

 

Virumaa Teataja: "Kas riigigümnaasium neelab osa koole?"

8. jaanuaril ilmus Virumaa Teatajas artikkel pealkirjaga "Kas riigigümnaasium neelab osa koole?", andes ülevaate maakonna haridusasutustest ning 2022. aastal Rakveres avatavast riigigümnaasiumist. Loe artiklit lähemalt.

Täpsustuseks Virumaa Teataja artiklis välja toodud arvudele, on all olevas tabelis maakonna gümnasistid statsionaarses õppes 2019/2020 õppeaastal:

 

Kadrina Keskkool

111

Vinni-Pajusti Gümnaasium

55

Tapa Gümnaasium

68

Rakvere Reaalgümnaasium

214

Rakvere Gümnaasium

203

Tamsalu Gümnaasium

62

Väike-Maarja Gümnaasium

53

Kunda Ühisgümnaasium

48

Rakvere Eragümnaasium

102

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Allikas: www.haridussilm.ee

 

 

Jaanuar toob hariduskonverentsi

Jaanuar toob Kadrinasse hariduskonverentsi. Milleks?

Kairit Pihlak, Kadrina vallavanem

Edastan kõigile Kadrina valla hariduslembestele inimestele kutse hariduskonverentsile, mis toimub 25. jaanuaril. Olete oodatud!

Nüüd aga kavandatust pikemalt.

 

Hariduskonverents „Kadrina 2030 – millist kooli me tahame?"

*Kas meil on oma tahtmisteks raha ja tarkust ja rahvast? Mida teevad naaberkoolid ja naabervallad? Mis on mujal koolireformi võidud ja kaotused? Kas homme on me reaalsus keskkool, gümnaasium, põhikool või ametikool?*

Laupäeval, 25. jaanuaril kell 11-15.55 Kadrina rahvamajas, vaba pääs kõigile!

Oodatud on õppurid, lapsevanemad, õpetajad, vallavolinikud, kõik vallakodanikud ja huvilised kaugemaltki. Otseülekanne vallaveebis.

• Ettekanded kodu- ja naabervaldadelt, keskkooli juhtkonnalt, teistelt koolidelt lähedalt ja kaugelt, haridusministeeriumilt, vallavolinikelt.

• Paneeldiskussioon • Küsimused • Vaba mikrofon •

Modereerib Rein Sikk rein.sikk@maaleht.ee

Ole kursis, lisainfo ettekannete ja ettekandjate kohta täieneb jooksvalt.

Soovid kaasa lüüa? Vallavanem Kairit Pihlak ootab ettepanekuid: kairit.pihlak@kadrina.ee.

 

Arengukava sätestab

Tarvilise taustana mainin, et Kadrina valla arengukavas oleme eesmärgiks seadnud konkurentsivõimelise hariduse võimaldamise valla õpilastele erinevates kooliastmetes, samuti kaasaegse õpi- ja töökeskkonna loomise. Selle saavutamise üheks tegevuseks on Kadrina koolihoone renoveerimine atraktiivseks terviklahendusega õpikeskkonnaks.

Olulised on ka Eesti riigi haridusstratreegilised eesmärgid aastani 2035. Väljavõtteid:

• Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning võimaldavad sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel. Õppekeskkonnad toetavad kvaliteetset ja tulevikku suunatud haridust, suureneb haridustaristu ühiskasutus ja ressursitõhusus.

• Õpe on õppijakeskne ja tulevikku vaatav ning aitab õppijal elus hästi hakkama saada. Õpe on õppijaid ja õpetajaid võimestav, valikuvabadust ja vastutuse võtmist toetav.

• Õpivõimalused on vastavuses tööturu arenguvajadustega.

 

Kogukond arutab

Nüüd on strateegiliste otsuste tegemiseks valla tasandil vaja analüüsida tegevuskeskkonda ja trende, pidada nõu sihtgruppidega ning arvestada kogukonna arvamusega.

Hariduskonverents „Kadrina 2030 – millist kooli me tahame?" on esimene avalik arutelu hariduse tulevikust.

Kõik mõtted avatud dialoogiks on teretulnud, et kaaluda kogukonna soove ja võimalusi nende elluviimiseks.

Peame omavahel kokku leppima, milliseid valikuid teeme ja kuidas nendega toime tuleme.

Taustaks ja järelemõtlemiseks veel andmeid:

  • Viimase 10 aasta jooksul on Lääne-Virumaal gümnaasiumiastmes õppijate arv vähenenud 1500-lt 900-le. Rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb Lääne-Virumaal 2040. aastaks 15-18-aastaste ehk gümnaasiumiealiste arv kolmandiku võrra.
  • 2022 avab uksed Rakvere riigigümnaasium 540-le õpilasele. Riigigümnaasiumis õpivad ainult gümnaasiumiastme õpilased, õppemeetodid ja valikud on mitmekesised, näiteks saab kursuseid valida riigigümnaasiumitest üle Eesti.
  • Kadrina Keskkool on õpitulemuste poolest Lääne-Virumaal pidevalt esimeste hulgas. Inseneriõppe baasteadmiste andmisel omab kool rohkem kui 10 aastast kogemust.
  • Vallavalitsus on alustanud koostöös Eesti Arhitektide Liiduga lähteülesande koostamist koolimaja renoveerimiseks terviklikuks kaasaegseks õpikeskkonnaks. Oma nägemuse selle loomiseks on andnud õpetajad, õpilased ja lapsevanemad.
  • Kooli täielik renoveerimine koos sporditaristu ja staadioniga maksab hinnanguliselt 9-10 miljonit eurot.
  • Kaalumist väärib ka toetuse taotlemine kooli renoveerimiseks järgmisest Euroopa Liidu struktuuritoetuste perioodist 2021-2027. Lõppeval perioodil on selle meetme toel tehtud otsuseid 34 põhikooli renoveerimiseks või ehitamiseks. Osad on valmis, osad on töös.

 

Hoiame kogu jaanuari jooksul haridushuvilisi vallaveebi ja valla sotsiaalmeedia kaudu kursis nii konverentsile esinema tulijatega, kui ka nende esitatu põhiteesidega.

Aga, mis hetkel kõige tähtsam: kuupäev 25. jaanuar märkmikusse kirja!