Mis oleks, kui looks uue kooliruumi?

Laupäeval, 17. oktoobril kohtus Kadrina rahvamajas hariduskogu laiendatud koosseis, et arutada uue kooliruumi loomise teemadel. Ühiselt analüüsiti ning kujundati seisukohti kooliruumist kui füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest keskkonnast.

Koosoleku sisse juhatanud Juhan Viise rõhutas, et käes on aeg, mil mõelda kuidas ja kellega me saame edasi minna. „Kuna aeg surub takka, on meil vaja aktiivselt tegeleda välise vormiga, mis meid ümbritseb. Et vaikselt hakkaksid tekkima eskiisid - kas kesk- või põhikoolina, kas täiesti uus või renoveeritav. Selleks, et asjad liiguks, peame meie andma sisendi ja otsustama, kuidas me asju teha tahame," sõnas Viise ning lisas, et see on vormi pool, kuid tähtsam on sisu pool. „Nüüd tuleb meie ette ülesanne, kus peame süvenema õppeprogrammidesse. Kas need õppeprogrammid ja -metoodikad, mida me oleme enda jaoks varasemalt selgeks teinud, kas need aitavad meil läbi lüüa ka tulevikus. Ma arvan, et see võikski olla üks ülesanne, millega edasi minna," nentis hariduskogu ellukutsuja ning rõhutas, et Kadrina kool on siiski Kadrina rahva oma.

Kadrina vallavanem Kairit Pihlak andis hariduskogule ülevaate, millises suunas on vald tööd alustanud. „Me oleme pöördunud spetsialistide poole. Alustasime koostööd arhitekti Katrin Kooviga, kes on osalenud mitmetes uute kooliruumide loomise meeskondades. Meil on temaga kokkulepe, et pärast tänast anname sisendi, mille abil koostada ruumi analüüs, arvestades meie soove ja praeguseid võimalusi," sõnas Pihlak.

Kadrina keskkooli direktor Arvo Pani kinnitas, et lisaks elukeskkonna, meie endi kui ka kogu ühiskond arenemisega läheb kaasa ka meie kool. „See on selge, et me peame kõik oma tegevustega vähemal ja suuremal määral digitaalsemaks muutuma. Sama on koolis ka õppeprotsessiga. Aabits jääb ja paberil õppematerjal," kõneles direktor, ning andis teada, et novembrikuus on Kadrina keskkooliga liitumas uus IT-arendusjuht. Ühtlasi andis Arvo Pani Juhan Viisele üle VIROL-i poolt antud hariduse sõbra tiitli. „See tiitel kuulub hariduskogule, mitte ainult mulle," kiitis Viise hariduskogu tööd.

Päevajuht Aivar Soe tegi kokkuvõtte 25. septembril Põltsamaa Ühisgümnaasiumi, Jõgeva Põhikooli ja Jõgevamaa Gümnaasiumi õpikeskkondadega tutvumisest ning õppereisil väisanute tagasisidest.

Ajurünnaku käigus leiti vastuseid küsimusele, millises õpiruumis on õpilased innukad õppima ja õpetajad õpetama? Esimese grupi, mis keskendus I kooliastmele, arvates peaks kool olema isikupärane, avar, värviküllane, ergonoomilise mööbliga ning digivahenditega. Olulised on õpipesad, ühised õpiruumid, liikumisalad ja eraldi ruumid just konkreetsele kooliastmele.

II kooliastmele keskendunud grupp tõi esile arendava, mängulise, innustava ja turvalise keskkonna. Ruumid peaksid olema valged ja soojad, et ka pimedatel kuudel oleks õppimine mugav. Lisaks, et oleks võimaldatud oleks liikumisruum, eraldumise ning õuesõppe võimalus.

III kooliastme vajadustega tööd teinud grupp pidas oluliseks ainepesasid, kus oleks kõik antud ainega seotud abivahendid ühes kohas, näiteks raamatud. Rõhutada tuleks isiksuse arengule ning „käed külge" mentaliteedile. Olulisena toodi välja ka see, et õpilaste suurem valikuvabadus muudab neid efektiivsemaks.

Gümnaasiumiastet arutanud meeskond tõi esile sideme erinevate ettevõtetega, teiste koolidega ning välislektoritega. Arenevas maailmas tuleb liikuda kaasa uuendustega ning alati ei pea tundi andma enda õpetaja, vaid interneti vahendusel võib seda teha näiteks mõne kõrgkooli lektor.

Päeva teises pooles märgiti iga grupi poolt ülesse nende grupi vanuseastmete neli põhilist arenguvajadust, ning ruumid koolis, mis antud vajadusi rahuldavad. Antud rühmatöö on vajalik sisend uue kooliruumi loomiseks. Päeva kokkuvõttena edastatakse hariduskogu töögruppide arvamused kooliruumist arhitektidele kellega koostöös luuakse esitatud arvamuste põhjal Kadrinasse vajaliku ning sobiliku ruumi analüüs.

„Selleks, et õpetada, peab ise kogu aeg õppima. Õpetajad õpetavad õpilasi ja vastupidi," võttis Aivar Soe päeva kokku. Koosolekul osalenud jäid päevaga rahule, mõttetööd olid tulemuslikud ning ajurünnakud väga vajalikud. „Tahe asja ajada on muljetavaldav ning teeb silmad ette paljudele," sõnas hariduskogu liige, Eesti Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel ning lisas, et tema näeb tulevikus Eesti Lennuakadeemia ja Kadrina Keskkooli vahel koostööd.

 

Õpikeskkondadega tutvumine Põltsamaal ja Jõgeval

Reedel, 25. septembril käisid Kadrina valla haridushuvilised ja hariduskogu liikmed tutvumas erinevate õpikeskkondadega Põltsamaal ja Jõgeval.

Põltsamaa Ühisgümnaasium tegutseb maapiirkonna koolina renoveeritud koolimajas, kus õpib 680 õpilast 1.-12. klassini. Kool eristub robootika ja küberkaitse õppesuunaga, panustatakse kohaliku piirkonna arengule ja otsitakse igakülgseid võimalusi pakkumaks võimalikult head haridust piirkonna õpilastele. 

Jõgeva põhikoolis, mis valmis 2019. aastal, kohtuti hoone arhitektidega, kes tutvustasid kooli ehituse ja projekteerimise protsessi. Kooli sooviti esialgu Euroopa toetuste vahenditega rekonstrueerida, kuid ehitaja leidis, et nõukogude ajal ehitatud maja rekonstrueerimise plaan ei ole kõige mõistlikum. Kooskõlastatult Jõgeva Vallavalitsusega kaasati arhitektuuribüroo JVR, kelle projekti alusel suudeti ehitada vana koolimaja asemele uus 21. sajandi koolimaja. Jõgeva Vallavalitsus ja koolipere on lõpptulemusega vägagi rahul - säästlike kuludega suudeti kooliperele ehitada moodne ja funktsionaalne koolimaja.

Jõgevamaa Gümnaasiumis keskenduti riigigümnaasiumi toimimisele, õppekorraldusele ja kooli väärtustele. Reisi eesmärk oli koguda mõtteid ja ideid kuidas Kadrinas kooli arendamisega edasi liikuda ja anda sisend hariduskogu tegevusele.

Õppereisil osalejatel on kodune ülesanne analüüsida kolme erinevat kooliruumi vastava küsimustiku abil, mille kokkuvõte esitletakse järgmisel hariduskogu kohtumisel 17. oktoobril.

"Veendusime, et kõik koolid, olgu siis riigigümnaasium, riigi toel renoveeritud põhikool või omavalitsuse hallatav kool oma kõigi astmetega, on kõik aktiivses arengus ja võitlevad oma eksistentsi nimel.  Koostöö, avatus, töökus ja professionaalsus on läbiv joon. Hariduses tehtav töö ja tulemused on tõsiselt austust väärivad. Dünaamiliselt arenev tehnoloogiaõpe Põltsamaal või kodanikuõppe tase Jõgeval näitavad ajaga kaasas käimist ja koolijuhtide uuendus- suutlikkust," sõnas Juhan Viise. "Reis kinnitas meie varasemat arusaama, et kui soovime oma gümnaasiumiharidust hoida ja jätkata Kadrinas, siis peame positiivselt eristuma. Jõgeva koolijuht kinnitas, et täna on eriline juba tavaline. Ja nii jäävadki järgi ainult väga head, lihtsalt head ei püsi, seda enam kui tegemist vastuvoolu ujujatega. Meie kool peab liikuma täiskäigul uuenduste ja arengu suunas. Vajame püsima jäämiseks erakordset pühendumist  ja igakülgset arengut," lisas ta.

 

Hariduskogu jagas mõtteid, kuidas valla haridusega edasi liikuda

Täna, 16. septembril toimus Kadrina vallamajas hariduskogu koosolek, kus arutati 15. augustil toimunud mõttetalgutel väljapakutud ideid, kaardistati keskkooli olemasolev tegevusmudel ning lõimiti eelnevalt välja pakutud arenguvariante üheks terviklikuks arengustsenaariumiks.

Koosoleku juhatas sisse hariduskogu ellukutsuja Juhan Viise, kes tõmbas paralleele Kadrina keskkooli ja enda poolt juhitava Aru Grupi vahel. „Aru Grupp on muutuste juures ning meil on vaja panna meeskond uut moodi tööle ning see on keeruline. Kes jaksavad joosta, need jooksevad," sõnas Viise ning lisas: „Kui muutusi ellu ei vii, siis pikka iga ei ole. Muutustest on lihtsam rääkida, kui neid ellu viia, kuid need on olulised." Moderaator Aivar Soe võttis Viise räägitu kokku lausega – kas muutu või hukku!

Arvo Pani tutvustas hariduskogu liikmetele keskkooli uut huvijuhti Egert Eenmaad ning andis ülevaate Kadrina keskkooli hetkeolukorrast. Kokku õpib koolis 615 õpilast. Hariduskogu tundis huvi, kuhu on edasi õppima läinud möödunud aastal 9. klassi lõpetajad, kes Kadrinas teekonda ei jätka. Lisaks kõneleti nii õpilaste kui ka õpetajate arvust, mis ja kui palju on aastaga muutunud.

Vallavanem Kairit Pihlak andis ülevaate saabuvast õppereisist, mis toimub Põltsamaa Ühisgümnaasiumi, Jõgeva Põhikooli ja Jõgevamaa Gümnaasiumi. Igas koolis kohtutakse koolijuhtidega ning tutvutakse õpikeskkondadega.

Pärast augustikuist kokkusaamist andis moderaator meeskondadele nn kodused ülesanded, et uueks kokkusaamiseks mõtteid koondada ning täpselt kirja panna. Raimo Maasik andis ülevaate väljakujunenud õppesuundadest. Kadrina keskkool on süsteemse ja eristuva haridusega, tuues õppesse sisse süsteemse tehnoloogia alates 1. klassist, mis jätkuks 12. klassi lõpuni. Margit Murumägi tutvustas teemat „Hea haridus ja koolirõõm turvalises keskkonnas". Välja toodi paindlik ja muutunud õpikäsitlus ja tähenduslik õppimine. Oluliseks peeti, et õpilane saaks eluks tugeva põhja. „Meie soov oleks, et lapsed tahaks kooli minna, seal käia. Me ei taha, et laps uleks koolist koju öeldes, et seal oli mõttetu," sõnas Murumägi.

Madis Viise meeskonna ülesandeks oli mõelda õpetajate juurdekasvule. „Et oleks hea kool, peab õpetajaid peale tulema. Kogukonna haridustase tõuseb, kui on uusi õpetajaid," sõnas Viise ning lisas, et sellega võidab terve kogukond. Ka Margit Murumägi tõi välja õpilaste säravad silmad, alustades tööd uute pedagoogidega. Vallo Sokk kõneles uuest füüsilisest õpikeskkond. „Kas kõik peab olema uus? Me tahaks, et vanale osale saaks uut juurde põimida," sõnas Sokk. Mõeldi nii väliklassidele, ruumide valgusküllasemaks ning mugavamaks muutmisele, et iga õpilane saaks seal nii õppida, kui ka leida koht, kus hetkeks maha istuda. „Laste ehe emotsioon on tuluna kõige olulisem," sõnas Sokk.

Ingrid Vaikmaa meeskonna teemaks oli „Gümnasisti individuaalne õpitee". Ingrid Vaikmaa ja Anneli Raud esitasid grupi põhieesmärgi, milleks oli valmistada õpilased ette toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse ja usaldusväärse kodanikuna, kes on leidnud endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda enda edasine haridustee. Meeskonna esindajad toovad välja mentorluse olulisuse. „Mentor lähtub õpilase huvist ning sellest lähtuvalt tehakse otsus," sõnas Raud. Kvaliteetsest gümnaasimiharidusest kõneles Juhan Viise. „Meie väiksus annab olulise eelise, et asju teha," sõnas ta. Välja käidi mõte kaasata õpetajaid mujalt koolidest, tuues nad näiteks e-õppena õpilasteni. „Ülimalt tähtis on, et läbi projektõppe jõutakse käega katsutavate tulemusteni," ütles Viise.

Atraktiivne ja arengule suunatud õpetajate toetussüsteemist rääkis Mati Tiiter. „Õpetaja on vähemalt kaks keskkonda. Üks on koolis sees ja teine koolist väljas. Oluline on, et tugimeeskond oleks mõlemas," sõnas Tiiter. „Me kõik kujundame oma valla mainet, kooli mainet ja õpetaja mainet. Õpetaja peab koolimajas ennast hästi tundma," peab Tiiter tähtsaks. „Tugev põhiharidus uues majas" teema oli Kairit Pihlaku meeskonnal. „Põhikool on kõige pikem aeg, mis tuleb veeta ühes kohas," sõnas ta. Lisaks peeti oluliseks, et lapsevanema süda oleks rahul ning lapse eripäraga arvestatakse.

Õpilased Berti Purk ja Maris Piispea esitlesid teemat „Transporditugi gümnasistidele gümnaasiumidesse". Oluline peeti ohutut, meeldivat ja mugavat transport. Lisaks leiti, et heaks maineks ning Kadrinasse tulevatele peredele tähtsaks peetakse ka transpordivõimalusi mujal asuvatesse õppeasutustesse.

Päeva lõpetades arutati rühmatööna Kadrina keskkooli toimimise ressursse, väärtuspakkumisi ja kasusaajaid. „Tehtud töö juures ei tohi unustada neid positiivseid mõtteid, vaid need tuleb kõik endaga kaasa võtta," sõnas moderaator Aivar Soe. Koosoleku lõpus otsustati ühiselt edasi minna kahe arengustsenaariumiga: tugev põhiharidus ja uus kvaliteetne gümnaasium ning tugev põhikool.

 

Juhan Viise avakõne, 15.08.20

Tervist kõigile, eriti nüüd Corona-ajastul!

Sümbol, mis püsib: Kreutzwald, Faehlmann ja Nocks võtsid tõusta Vallimäe nõlvale , et anda koos vanne: ajada Eesti asja kuni surmani – sündis Viru vanne.

See oli ajal, mil kindlasti oleks hariduse saanud eesti soost mehel olnud mõistlik sulanduda saksa või vene kogukonda ning mitte tegeleda väikese ja allasurutud Eesti maarahva keele- ja kultuurilooga. Need mehed ei teinud aga seda, mis oleks mõistlik olnud vaid tegutsesid südame järgi.

Tõenäoliselt ilma Faehlmanni ja Kreutzwaldi esialgu idealistlikuna näiva pühendumise ja sellele vastava elutööta ei kõneleks me täna eesti keelt ega saaks elada oma Eesti Vabariigis.

 

Miks me täna siin oleme?

  • Küllap selleks, et koguda tarkust, mis Kadrinale parim ja kuidas seda saavutada
  • Küllap selleks, et mõista seejärel, kas on meil siis piisavalt seda tarkust, tahet ja loovat energiat, et vastuvoolu ujuda, teha Kadrina suuremaks ning jätkata Kadrinas gümnaasiumihariduse andmist
  • Küllap selleks, et mõista, kas meil on piisavalt julgust ja järjekindlust enda tehtud otsused ka ellu viia
  • Küllap selleks, et mõista, kas oskame oma tegevust hoida fookuses ning mitte lasta end kallutada erinevatest külgtuultest s.h. populismist, kitsarinnalisest poliitikast ja isiklikest ambitsioonidest

 

Me teame, et gümnaasiumi Kadrinas saab edasi pidada vaid sel juhul kui siin pole mitte lihtsalt hea kool vaid kui see on eriliselt hea kool! Me teame, et järgmisest viiest kuust sõltub, mis saab gümnaasiumiharidusega Kadrinas edasi. Me teame, et väga häid tulemusi saab üksnes erakordse pingutuse ja julgete otsuste toel.

 

Ellen Niit kirjutab Viru vandes:

Viru vannet andma ei kõlba
Linnamäele üksainuke mees.

On vähemalt kolme vaja,
kelle meel on nii vaeva all,
et veel kord üle halli aja
seista hallika taeva all –

ja vanduda: mina suudan!
ja lausuda: mina pean!
ja tõotada: mina muudan!
ja peaasi – ma tean, ma tean!

 

Meid on enam kui kolm ja otsime koos vastust ja lahendust: kas suudame, kas peame, kas muudame, kas teame!

 

Juhan Viise

 

"Kadrina hariduselu 2030 - mis oleks, kui...?"

Täna, 15. augustil toimusid Kadrina huvikeskuses hariduskogu mõttetalgud, mis kandsid nime „Kadrina hariduselu 2030 – mis oleks, kui…?". Mõttetalgutel osalesid 33 kogukonna mitmete osapoolte esindajad ning kaasatud olid parimad jõud töörühmade liikmete näol, kellega koos keskenduti eesmärgile. Mõttetalgud viidi läbi tegevusmudeli meetodil, mis võimaldab pakkuda rohkelt häid ideid arenguks, analüüsida, valida tunnused ideede hindamiseks, uurida ja hinnata pakutud ideid. 

Hommik algas Kadrina keskkooli füüsilise seisuga tutvumisega, mille käigus tõi direktor Arvo Pani välja kooli suurimad plussid ja miinused.

Mõttetalgute sissejuhatavas osas sõnas hariduskogu ellukutsuja Juhan Viise, et tänasel kokkusaamisel otsitakse ühiselt vastust järgmistele küsimustele: kas me suudame, kas me peame, kas me muudame ning kas me teame. Viise küsimused olid tõstatatud Ellen Niidu „Viru vanne" põhjal. „Hariduskogu koondab kõiki kooli tegemistega seotud struktuure," sõnas Viise ning lisas „oleme püüdnud luua platvormi, kus kõik asjaosalised saaksid kaasa rääkida. Garanteerime, et otsuste tegemisel ei ole keegi kõrvale jäänud."

Tänane päev oli pühendatud mõtte- ja rühmatööle. „Teie olete täna siin, te olete patrioodid. Te räägite kaasa ja see on väga oluline," kiitis moderaator Aivar Soe kõiki kohal viibijaid. Moderaatori eestvedamisel toimusid aktiivsed ajurünnakud, mille käigus hoiti fookust ning pakuti välja huvitavaid ideid kolmeks erinevaks strateegiliseks arengusuunaks.

Hariduskogu tegevuse eesmärk on konstruktiivsete arutelude kaudu leida Kadrina kogukonna enamust rahuldav konsensus Kadrina keskkooli arengu küsimuses, kaasates selleks kõiki asjasse puutuvaid osapooli.

 

Kokku tulnud hariduskogu tegi algust haridusteemaliste koosolekutega

Teisipäeval, 30. juunil toimus Kadrina vallamaja saalis Kadrina Hariduskogu koosolek, kus arutati Kadrina koolielu teemadel. Koosolekut modereeris Aivar Soe ning osalesid Madis Viise, Mati Tiiter, Kairit Pihlak, Arvo Pani, Ingrid Vaikmaa, Margit Murumägi, Jürgen Lankei, Ain Suurkaev, Vallo Sokk, Rein Sikk ja Juhan Viise.

Koosolekul andis Kadrina Keskkooli direktor Arvo Pani ülevaate keskkooli hetkeolekust ning arenguvaadetest. „Tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse võti on tehnoloogiaõpetuse rakendamine alates põhikooli esimesest astmest," sõnas direktor ning andis teada kõikide kooliastmete tehnoloogia alastest arengutest. „Tulevikus võiks olla Kadrina Keskkool tehnoloogiakool," leiab Pani. Direktori sõnul on oluline tegeleda kooli turundamisega ning esmatähtis on kooli füüsiline õpikeskkond.

Aivar Soe tutvustas tegevusmudeli metoodikat, mis kirjeldab loogikat kuidas organisatsioon loob, edastab ja talletab väärtuseid.

Hariduskogu rollist valla hariduse arengutes kõneles Juhan Viise ning pani südamele, et nüüd on aeg, kus kõik saavad sõna sekka öelda, et vastu võetud otsused oleksid parimad. „Kogu hariduskogu tegevus ja sealt tulev informatsioon peab olema kõikidele avalik, kuid professionaalne," sõnas Viise.

Ühise rühmatööna selgitati välja hariduskogu tegevuse eesmärk. Lisaks jagati koosolekul hariduskogu tegevuseks vajalikku informatsiooni, kokku lepiti II poolaasta tegevuste plaanid ning arutati augustikuus laiendatud mõttetalgute sisu, aeg, koht ja korraldus. Järgmine hariduskogu koosolek toimub 15. augustil ning sellest võtavad osa kõik hariduskogu liikmed.

„Tulevik algab juba täna – head algust," sõnas Soe.

 

Kadrina Hariduskogu loomise idee ajendiks oli 25.jaanuaril toimunud valla hariduskonverents „Kadrina 2030 – millist kooli me tahame?"

 

Kadrinas on loomisel hariduskogu

Hariduskogu on kodanikualgatus, mis koondab ühise laua taha Kadrina Keskkooliga seotud organisatsioonid ja sihtgrupid. 

Ettevõtja Juhan Viise algatusel on loomisel Kadrina hariduskogu, mille eesmärgiks on keskkooli arenguks kõigi osapoolte koostöö ja parima kompetentsi kaasamine. Hariduskogusse kuuluvad 11 liiget: volikogu esimees Madis Viise, hariduskomisjoni esimees Mati Tiiter, vallavanem Kairit Pihlak, Kadrina Keskkooli direktor Arvo Pani, keskkooli õppealajuhataja Ingrid Vaikmaa, kooli hoolekogu esimees Margit Murumägi, õpilasesinduse president Karolin Kaasik, vilistlaskogu esimees Ain Suurkaev, Kadrina valla elanik Rein Sikk ja hariduskogu ellukutsuja Juhan Viise ning kooli lastevanemate esindaja, kes lastevanemate loodud ühenduse poolt nimetatakse 4. märtsiks.

Igal hariduskogu liikmel on võimalus enda ümber koondada töörühm, kes omakorda saavad anda sisendi ideedeks ja arvamusteks hariduskogu liikmele. Esimene hariduskogu koosolek koos töörühmadega toimub 14. märtsil, kus lepitakse täpsemalt kokku edasise tegevuse eesmärgid, töökorraldus ja väljundid.

Juhan Viise sõnul on kõigi osapoolte eesmärgistatud koostöö ja objektiivne informeeritus edu alus.

Kadrina vallavanema Kairit Pihlaku hinnangul on hariduskogu loomine suurepärane näide, kuidas kogukonna aktiivsed liikmed panustavad ühise suure eesmärgi nimel. „Usun, et hariduskogu tegevusest kasvavad välja uuenduslikud ideed ja konkreetne tegevuskava, kuidas pidevalt arenevas maailmas luua Kadrinasse Eesti parim kool" ütles Pihlak.

 

Hariduskohviku ettekanded

Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar - Ida-Virumaa hariduskogemus

Haljala vallavolikogu aseesimees Margus Punane - Koolivõrgu korrastamisest Haljalas

 

 

Haljala vallavolikogu aseesimees Margus Punane: „Koolivõrgu korrastamisest Haljalas”.

Margus Punane on sündinud Haljalas, kus ka jätkuvalt elab. Punane on lõpetanud Haljala keskkooli 1987. aastal III lennus, lisaks on olnud kooli hoolekogu liige üle 10 aasta nii vilistlaste kui ka volikogu esindajana, hetkel aga lapsevanemate esindajana.

Aastail 2009-2017 oli Haljala vallavolikogu esimees, täna ühinenud Haljala valla volikogu aseesimees, sotsiaalkomisjoni esimees. Lisaks ka EELK Haljala Püha Mauritiuse koguduse juhatuse esimees.

Margus Punane räägib koolivõrgu korrastamisest Haljalas. Nimelt - mis eelnes gümnaasiumiosa sulgemisele? Miks otsustati seda teha? Kas otsus tuli valutult? Kuidas vallarahvas sellesse suhtus? Mida arvatakse sellest täna?

 

Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar

Esimese hariduskohviku külaliseks on Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar, kes räägib Ida-Virumaa hariduskogemustest.

Rahvaarvult Kadrina vallaga võrreldava Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar Ida-Virumaalt omab 16 aasta pikkust omavalitsusjuhi kogemust.

On töötanud Toila, Jõhvi ja Mäetaguse vallavanemana. Olnud Jõhvi riigigümnaasiumi rajamise üks algatajatest ning olnud seotud koolivõrgu ümberkorraldamisega Toila vallas ja Tudulinnas. Alutaguse vallas tegutseb Reinar Halliku Korvpallikoolile koduks olev Iisaku Gümnaasium.

Võhmar räägib hariduse kulukusest, ümberkorraldusestest, headest saavutustest ning kehvadest õppetundidest.

Foto: Erakogu

 

Hariduskohvik, 13. veebruaril

Head haridushuvilised, alustame hariduskohvikute sarjaga! Esimeses kohvikus on külalisteks Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar ja Haljala volikogu aseesimees Margus Punane.

 Esimene hariduskohvik toimub neljapäeval, 13. veebruaril kell 18.00 Kadrina raamatukogus

Esimesed külalised räägivad oma valla hariduselu korraldamise võitudest ja kaotustest. Vestlust juhib Ain Suurkaev. Kohvikust on ülekanne vallaveebis.

Arutame koos, mõtleme koos. Mida rohkem teame, seda kindlamalt saame kujundada tulevikku.

Kõik on väga oodatud küsima ja kaasa rääkima.

 

Kairit Pihlak

Kadrina vallavanem

 

Tänusõnad

Head Kadrina hariduskonverentsil esinejad, osalejad, vaatajad ja kaasaelajad - täname teid Kadrina rahvale väga olulise hariduse tuleviku üle kaasa mõtlemise eest.

Aitäh külalistele - Robert Lippin, Ülle Matsin ja Triin Lõbu vaatevälja avardamise eest. Aitäh Arvo Panile, Juhan Viisele ja Mati Tiiterile oma nägemuse tutvustamise eest. Tänud sisuka paneeldikussiooni eest Ain Suurkaev, Liina Suurkivi, Hegi Soosaar, Karl Lindam ja Aleksandra Saar. Tänud sõna sekka ütlemast Andres Taimla, Madis Lepiksaar, Marko Teiva, Laili Konist, Pearu Nukk,  Risto Murumägi ja teised.

Aitäh Kadrina Keskkooli õpilastele Mia Leemets, Marie-Eliise Marton, Karolin Kaasik ja Katariina Ling korraldamisel appi tulemast ja sõna sekka ütlemast. Eriline tänu Rein Sikk – ideest teostuseni.

Tänud valla meeskonnale - Aare Purk (veebiülekanne), Maris Aros (korraldus) ja Andres Nukk (dekoratsioon), Marge Schwindt (lastehoid), Ahto-Lembit Lehtmets (reklaam ja võõrustamine), Lisete Laisaar (fotod).

Üks on kindel - kool on meile oluline ja see peab olema parim.

 Arutelud jätkuvad, kohtume 13. veebruaril kell 18 hariduskohvikus Kadrina raamatukogus.

Madis Viise, Kadrina vallavolikogu esimees

Kairit Pihak, Kadrina Vallavanem

 

Hariduskonverentsi ülekanne

Hariduskonverentsi ettekanded

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin - "Koolivõrgu seisust ja suundumustest"

Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Matsin - "Gümnaasiumihariduse väljakutsed. Viljandi Gümnaasiumi kogemus"

Kadrina vallavanem Kairit Pihlak - "Milline kool on õppijale parim? - visioon ja võimalused"

Kadrina Keskkooli direktor Arvo Pani - "Kadrina Keskkool 2030"

Ettevõtja Juhan Viise - "Piirangud ja võimalused - Kadrina Keskkool 2030"


Vaba mikrofoni ettekanded:

 

Hariduskonverentsi ajakava

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

AJAKAVA:

11.00

  • Tervitab Kadrina vallavolikogu esimees Madis Viise
  • Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin – „Koolivõrgu seisust ja suundumustest"
  • Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Matsin – „Gümnaasiumihariduse väljakutsed. Viljandi Gümnaasiumi kogemus"
  • Jõgeva Põhikooli direktor Triin Lõbu – „Põhikool kui atraktiivne õpikeskkond?"
  • Kadrina vallavolikogu hariduskomisjoni esimees Mati Tiiter – „Kadrina vallavolikogu hariduskomisjoni seisukohad"

12.45

kohvipaus

13.00

  • Kadrina vallavanem Kairit Pihlak – „Milline kool on õppijale parim? – visioon ja võimalused"
  • Kadrina Keskkooli direktor Arvo Pani – „Kadrina Keskkool 2030"
  • Ettevõtja Juhan Viise – „Piirangud ja võimalused – Kadrina Keskkool 2030"
  • Vaba mikrofon

14.40

kohvipaus

15.00

  • Paneeldiskussioon – Arvo Pani, Ain Suurkaev, Liina Suurkivi, Hegi Soosaar, Karl Lindam ja Aleksandra Saar
  • Vaba mikrofon

15.50

lõppsõna – Kadrina Keskkooli õpilane Marie-Eliise Marton

 

Ettekannete pikkus 15 minutit.

Küsimusteks on iga sõnavõtu järel 10-15 minutit.

Vaba mikrofoni sõnavõttude pikkus 3 minutit.

 

Kadrina arutab kohaliku hariduse üle küsides: „Kadrina 2030 – millist kooli me tahame?”

Laupäeval, 25. jaanuaril toimub Kadrina rahvamajas Lääne-Virumaal valla hariduskonverents pealkirjaga „Kadrina 2030 – millist kooli me tahame?"

„Konverentsiga kutsume kogukonda üles pead kokku panema ja koos läbi arutama, mis on need võtmed, millega avame valla õpilastele uksed oma tuleviku kujundamiseks kõige paremal moel ja mida me igaüks selleks teha saame," lausus Kadrina vallavanem Kairit Pihlak.

Kõigile huvilistele avatud hariduskonverents on esimene avalik arutelu teemal, kuhu suunda haridus võiks Kadrina kandis liikuda. Kadrina valla arengukavas on kirjas, et koostöös kogukonnaga töötatatakse välja strateegia konkurentsivõimelise hariduse tagamiseks. Konverents ongi strateegia koostamise stardipauguks ja arutelude alguseks.

„Igaüks peab saama oma arvamuse välja öelda ja see on väga oodatud," rõhutas vallavanem Kairit Pihlak tänades neid, kes on osalenud hariduse tulevikku puudutavates allkirjade kogumise aktsioonides. „Nüüd ongi aeg kokku tulla ja arutleda sellegi üle, kuidas iga aktiivne kodanik saaks Kadrina haridusse panustada."

25. jaanuaril toimuval konverentsil esinevad Kadrina Keskkooli direktor Arvo Pani, ettevõtja ning festivali CADrina käivitaja Juhan Viise, vallavolikogu hariduskomisjoni juht Mati Tiiter. Eesti hariduselu olukorda tutvustab haridusministeeriumi asekantsler Robert Lippin. Jõgeva Põhikooli direktor Triin Lõbu ja Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Matsin räägivad oma kogemustest õpikeskkondade loomisel.

Algselt olid ettekanneteks kohale palutud ka esinejad Haljalast ja Alutaguselt, kes räägiksid  oma hariduselu korraldamise võitudest ja kaotustest. Et anda laupäeval Kadrina rahvale rohkem aega küsida ja arutleda kutsutakse naabrid rääkima 13. veebruaril Kadrinas tegevust alustavasse hariduskohvikusse.

Laupäevase hariduskonverentsi kell 15 algavas paneeldiskussioonis on laval kohalikud kooliga seotud arvamusliidrid alates direktsioonist ja vilistlastest koos tänaste õpilaste esindajaga. Avatud on ka vaba mikrofon.

Konverentsi, mis on kavandatud kestma 11.00-15.55 modereerib kadrinlane, Maalehe ajakirjanik Rein Sikk.

Konverents on otseülekandes jälgitav valla koduleheküljel.

 

Tutvustame hariduskonverentsi esinejaid ja ettekandeid

Kadrina vallaveebis ja sotsiaalmeedias hakkavad ilmuma nii hariduskonverentsil esinejate kui ka ettekannete lühitutvustused. Ilmumine on laekumisejärjekorras, seega on peagi põhjust siia tagasi tulla.

Kohtumiseni 25. jaanuaril rahvamajas!

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin räägib koolivõrgu seisust ja suundumustest

Robert Lippin on Haridus- ja Teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse ning koolivõrgu asekantsler. Omab ka koolijuhi kogemust, sest on juhtinud Saue Gümnaasiumi. Aga ka SA-d Innove ja Riikliku Eksami ja Kvalifikatsioonikeskust, samuti töötanud Kaitseministeeriumis.

Tal on magistrikraadile vastav kvalifikatsioon õigusteaduses Tartu Ülikoolist ning magistrikraad ärijuhtimises Tallinna Tehnikaülikoolist.

Robert Lippin on konverentsil avamas nii öelda suurt plaani täna kogu Eesti hariduses ja koolivõrgus toimuvast.

Foto: Erakogu

Vallavolikogu hariduskomisjoni esimees Mati Tiiter: “Kadrina vallavolikogu hariduskomisjoni seisukohad ”

Olen Kadrina Keskkooli vilistlane aastast 1978. Olen lapsevanem, 4 last on lõpetanud Kadrina  Keskkooli.

Kadrina vallavolikogu liige alates 2003. aastast. Volikogus erinevate komisjonide liige ja esimees samast ajast.

Mu ettekande pealkiri on "Kadrina vallavolikogu hariduskomisjoni seisukohad". Sisuks see, et otsuseid Kadrina valla hariduselu tulevikust teevad meie valla informeeritud ja teadlikud inimesed, mitte ainult tabelid ja numbrid!

Foto: Erakogu

 

Jõgeva Põhikooli direktor Triin Lõbu: „Põhikool kui atraktiivne õpikeskkond?”

Eluülikool on võrdse tähtsusega minu TÜ eesti filoloogi ja hariduskorralduse õpingute kõrval. Mind käivitavad keerulised olukorrad ning naudin lahenduste poole liikumist. Õppimaks mõistma asja sisu, olen sageli sukeldunud tundmatusse: näiteks täiskasvanutele mõeldud eesti keele kursusi Ida-Virumaal hakkasin läbi viima korraliku vene keele oskuseta.

Kolme aasta pikkune võrratu kooli juhtimise kogemus on andnud mulle võimaluse viia lõpule Jõgeva põhikooli uue koolimaja ehitus. Tööelust tekkivaid pingeid aitab maandada joogaõpetaja väljaõpe ning praktika.

Kuigi põhikooli ja gümnaasiumiastme sihiseade on erinev - praegune suund on eraldiseisev gümnaasium -, ei ole ma veendunud haridusreformi pooldaja. Eesmärk on ju kvaliteetne haridus, mitte olnust iga hinna eest kinni hoidmine. Siiski näen ka eraldiseisval põhikoolil väga palju eeliseid. Milline on põhikooli roll ja milliseid võimalusi põhikool pakub, sellest räägin seitse aastat tagasi loodud Jõgeva põhikooli näitel.

Foto: Erakogu

 

Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Matsin: „Gümnaasiumihariduse väljakutsed. Viljandi Gümnaasiumi kogemus.”

Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Matsin: „Gümnaasiumihariduse väljakutsed. Viljandi Gümnaasiumi kogemus."
Olen kooliga olnud seotud kogu oma teadliku elu. Kooliõpetajana olen töötanud 16 aastat, umbes sama kaua olen töötanud lektorina ja koolimeeskondade koolitajana. Viljandi Gümnaasium asutamisleping allkirjastati 2010. Kool alustas tegevust 2012, tegemist oli esimene Eestis käivitatud riigigümnaasiumiga. Tänaseks oleme leidnud kogukonna heakskiidu ja tunnustuse.
Foto: Erakogu
 

Kadrina Keskkooli direktor Arvo Pani: "Kadrina Keskkool 2030"

Olen alates 2000. aastast Kadrina Keskkooli direktor. Ühtaegu ka Lääne-Virumaa Haridusjuhtide Liidu juhatuse esimees. Olles piisavalt kaua töötanud hariduse valdkonnas, mõistan valdkonna olulisust.

Minu esitluse teemaks on: "Kadrina Keskkool 2030"

Täpsemalt – keskkool või põhikool? Haridus on omavalitsuse üks alussambaid, on kohaliku elu arengu, kvaliteedi ja tuleviku mõjutaja. Kiirustatud, läbimõtlemata ja enneaegsed otsused võivad kaasa tuua pöördumatu kahju, seades ohtu omavalitsuse jätkusuutlikkuse.

Foto: Erakogu

 

Ettevõtja Juhan Viise: „Piirangud ja võimalused – Kadrina Keskkool 2030”

Juhan Viise on ettevõtja AS-is Aru Grupp. Kadrina Keskkooli 23. lennu vilistlane aastast 1983. Juhan Viise astub hariduskonverentsil ülesse teemaga "Piirangud ja võimalused - Kadrina Keskkool 2030".

Foto: Erakogu

 

 

Kadrina vallavanem Kairit Pihlak: „Milline kool on õppijale parim? – visioon ja võimalused”

Kairit Pihlak on õppinud Aluvere 8-kl koolis ja Rakvere 1. Keskkoolis. Lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuuriteaduskonna ja Tallinna Tehnikaülikoolis haldusjuhtimise magistriõppe.

Töötanud hariduspõllul tantsuõpetjana, huvikooli juhina, õpetanud põhikoolis ühiskonnaõpetust, kureerinud abilinnapeana Rakveres haridusvaldkonda.

Kahe poja täiskavanuks saamise teel omab lapsevanemana kogemusi erinevate koolide ja hariduse omandamise viisidega. Tänaseks on vanemast pojast saanud ajakirjanik ja noorem õpib inseneriks. Kairit on aastaid jälginud Eesti hariduspoliitika kujunemist, elanud kaasa haridusuuendustele ning huvitunud tänapäevastest õpimeetoditest, mis teevad õpilastele õppimise huvitavaks ning õpetaja töö inspireerivaks.

Kairit Pihlaku ettekanne näitab, et ambitsioonikus tuleviku hariduses ei pruugi olla ainult õpitulemuste pingerida.

Milline kool on õppijale parim, et ta kujuneks enesekindlaks, iseseisva mõtlemise, laia silmaringi ja avatud suhtemisega inimeseks – just nii nagu Kadrina kooli lapsevanemad oma soove on väljendanud?

Meil tuleb kogukonnana lahti mõtestada hariduse sisu ja vorm, et edasi liikuda parimate lahendustega eelkõige õppiija huve silmas pidades.

Sissejuhatuseks vaatame üle õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate visioonid ning valla võimalused nende elluviimiseks.

Foto: Kodukant

 

Virumaa Teataja: "Kas riigigümnaasium neelab osa koole?"

8. jaanuaril ilmus Virumaa Teatajas artikkel pealkirjaga "Kas riigigümnaasium neelab osa koole?", andes ülevaate maakonna haridusasutustest ning 2022. aastal Rakveres avatavast riigigümnaasiumist. Loe artiklit lähemalt.

Täpsustuseks Virumaa Teataja artiklis välja toodud arvudele, on all olevas tabelis maakonna gümnasistid statsionaarses õppes 2019/2020 õppeaastal:

 

Kadrina Keskkool

111

Vinni-Pajusti Gümnaasium

55

Tapa Gümnaasium

68

Rakvere Reaalgümnaasium

214

Rakvere Gümnaasium

203

Tamsalu Gümnaasium

62

Väike-Maarja Gümnaasium

53

Kunda Ühisgümnaasium

48

Rakvere Eragümnaasium

102

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Allikas: www.haridussilm.ee

 

 

Jaanuar toob hariduskonverentsi

Jaanuar toob Kadrinasse hariduskonverentsi. Milleks?

Kairit Pihlak, Kadrina vallavanem

Edastan kõigile Kadrina valla hariduslembestele inimestele kutse hariduskonverentsile, mis toimub 25. jaanuaril. Olete oodatud!

Nüüd aga kavandatust pikemalt.

 

Hariduskonverents „Kadrina 2030 – millist kooli me tahame?"

*Kas meil on oma tahtmisteks raha ja tarkust ja rahvast? Mida teevad naaberkoolid ja naabervallad? Mis on mujal koolireformi võidud ja kaotused? Kas homme on me reaalsus keskkool, gümnaasium, põhikool või ametikool?*

Laupäeval, 25. jaanuaril kell 11-15.55 Kadrina rahvamajas, vaba pääs kõigile!

Oodatud on õppurid, lapsevanemad, õpetajad, vallavolinikud, kõik vallakodanikud ja huvilised kaugemaltki. Otseülekanne vallaveebis.

• Ettekanded kodu- ja naabervaldadelt, keskkooli juhtkonnalt, teistelt koolidelt lähedalt ja kaugelt, haridusministeeriumilt, vallavolinikelt.

• Paneeldiskussioon • Küsimused • Vaba mikrofon •

Modereerib Rein Sikk rein.sikk@maaleht.ee

Ole kursis, lisainfo ettekannete ja ettekandjate kohta täieneb jooksvalt.

Soovid kaasa lüüa? Vallavanem Kairit Pihlak ootab ettepanekuid: kairit.pihlak@kadrina.ee.

 

Arengukava sätestab

Tarvilise taustana mainin, et Kadrina valla arengukavas oleme eesmärgiks seadnud konkurentsivõimelise hariduse võimaldamise valla õpilastele erinevates kooliastmetes, samuti kaasaegse õpi- ja töökeskkonna loomise. Selle saavutamise üheks tegevuseks on Kadrina koolihoone renoveerimine atraktiivseks terviklahendusega õpikeskkonnaks.

Olulised on ka Eesti riigi haridusstratreegilised eesmärgid aastani 2035. Väljavõtteid:

• Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning võimaldavad sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel. Õppekeskkonnad toetavad kvaliteetset ja tulevikku suunatud haridust, suureneb haridustaristu ühiskasutus ja ressursitõhusus.

• Õpe on õppijakeskne ja tulevikku vaatav ning aitab õppijal elus hästi hakkama saada. Õpe on õppijaid ja õpetajaid võimestav, valikuvabadust ja vastutuse võtmist toetav.

• Õpivõimalused on vastavuses tööturu arenguvajadustega.

 

Kogukond arutab

Nüüd on strateegiliste otsuste tegemiseks valla tasandil vaja analüüsida tegevuskeskkonda ja trende, pidada nõu sihtgruppidega ning arvestada kogukonna arvamusega.

Hariduskonverents „Kadrina 2030 – millist kooli me tahame?" on esimene avalik arutelu hariduse tulevikust.

Kõik mõtted avatud dialoogiks on teretulnud, et kaaluda kogukonna soove ja võimalusi nende elluviimiseks.

Peame omavahel kokku leppima, milliseid valikuid teeme ja kuidas nendega toime tuleme.

Taustaks ja järelemõtlemiseks veel andmeid:

  • Viimase 10 aasta jooksul on Lääne-Virumaal gümnaasiumiastmes õppijate arv vähenenud 1500-lt 900-le. Rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb Lääne-Virumaal 2040. aastaks 15-18-aastaste ehk gümnaasiumiealiste arv kolmandiku võrra.
  • 2022 avab uksed Rakvere riigigümnaasium 540-le õpilasele. Riigigümnaasiumis õpivad ainult gümnaasiumiastme õpilased, õppemeetodid ja valikud on mitmekesised, näiteks saab kursuseid valida riigigümnaasiumitest üle Eesti.
  • Kadrina Keskkool on õpitulemuste poolest Lääne-Virumaal pidevalt esimeste hulgas. Inseneriõppe baasteadmiste andmisel omab kool rohkem kui 10 aastast kogemust.
  • Vallavalitsus on alustanud koostöös Eesti Arhitektide Liiduga lähteülesande koostamist koolimaja renoveerimiseks terviklikuks kaasaegseks õpikeskkonnaks. Oma nägemuse selle loomiseks on andnud õpetajad, õpilased ja lapsevanemad.
  • Kooli täielik renoveerimine koos sporditaristu ja staadioniga maksab hinnanguliselt 9-10 miljonit eurot.
  • Kaalumist väärib ka toetuse taotlemine kooli renoveerimiseks järgmisest Euroopa Liidu struktuuritoetuste perioodist 2021-2027. Lõppeval perioodil on selle meetme toel tehtud otsuseid 34 põhikooli renoveerimiseks või ehitamiseks. Osad on valmis, osad on töös.

 

Hoiame kogu jaanuari jooksul haridushuvilisi vallaveebi ja valla sotsiaalmeedia kaudu kursis nii konverentsile esinema tulijatega, kui ka nende esitatu põhiteesidega.

Aga, mis hetkel kõige tähtsam: kuupäev 25. jaanuar märkmikusse kirja!